Obsah (6)

§ 49§ 37§ 121§ 45§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-1350 Haldusasi T. E. kaebus Tallinna Majanduskooli 06.06.20

§ 49

lg 1) ja kaebus tuleb tagastada.

§ 49

lg 1 kohasel võib kohus kaebuse nõuet või alust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ja nõue oleks

-i alusel lubatav. Kaebaja 23.01.2017 avaldusest (kaebuse muutmiseks) nähtub, et tema sooviks on saavutada eksmatrikuleerimise käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ning ta viitab ka eksmatrikuleerimise tühisusele. Lisaks on kaebaja avaldanud soovi kohustamisnõude muutmiseks selliselt, et kohustada kooli maksma kinni kaebaja õpingud muus koolis. Kaebaja ei väida, et ta oleks kusagile mujale õppima asunud. 7.1. Haldusakti tühisuse alused on toodud haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2. Neid aluseid kokku võttes peab tühine haldusakt olema ilmsete ja oluliste puudustega. Antud juhul selliseid aluseid ilmselgelt ei esine. Seega oleks tühisuse tuvastamise nõue (

§ 37

lg 2 p 6 mõttes tuvastamisnõue) ilmselgelt perspektiivitu ega aitaks saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2, § 45 lg 2).

Puudub põhjus sellise nõude lubamiseks. 7.2. Ka õigusvastasuse tuvastamine (eesmärgil, et kohus tuvastaks, et kool on rikkunud kaebaja õigusi ning jätnud täitmata omapoolsed kohustused hariduse andmisel) ei ole

§ 45lg 2 kohaselt lubatav.

Õigusvaidluse pidamine üksnes selleks, et tuvastada, kas kool käitus õigusvastaselt, ilma, et see aitaks edaspidi kaitsta kaebaja õigusi, ei ole otstarbekas ega lubatav. 7.3. Kui õigusvastasuse tuvastamine siduda kaebaja esitatud/muudetud kohustamisnõudega, võiks pidada tuvastamise eesmärgiks seda, et kohus saaks rahuldada kohustamisnõude. Kohus ei saa pädevuse puudumisel kohustada vastustajat kinni maksma kulusid õppemaksu näol, juhul kui kaebaja asub muus koolis õppima. Sisuliselt on tegemist ümbersõnastatud hüvitusnõudega, kuid õppemaksu kogumine ja teenuse osutamine on jõustunud määruse kohaselt toimunud eraõiguslikus suhtes. Sama, juba tagastatud nõude uuesti esitamist ei pea kohus lubatavaks, kuna korduv kaebus kuuluks tagastamisele (

§ 43). Seega ei aktsepteeri kohus ka sel moel kaebuse muutmist.

Kohus selgitab lisaks, et juhul, kui kaebaja soovib omandada kõrghariduse, mida ta peaks Tallinna Majanduskoolis rakenduskõrghariduse andmise lõpetamise tõttu (mis ei toimunud vastustaja süül või tahtel) omandama muus õppeasutuses, saab ta Tallinna Majanduskoolis sooritatud ainete osas taotleda nende ülekandmist. Kuna seda, mis osas ülekandmine on võimalik, ei saa hinnata kohus, ei ole võimalik ka hinnata kaebajale väidetava kahju tekkimist ja selle ulatust isegi kui halduskohus oleks pädev sellist nõuet menetlema. Kohus märgib, et hüvitamiskaebus oleks tõenäoliselt perspektiivitu ka põhjusel, et eksmatrikuleerimine toimus kaebaja enda süül arvestades, et õppevõlgnevuse likvideerimiseks oli tal aastaid ning ta ei osalenud aine õppetöös 2 aasta jooksul. Sealjuures, aines viidi läbi 2 loengud ja korraldati korduvalt korduseksameid valdavalt ajal kui kaebaja ei viibinud akadeemilisel puhkusel (vt vastustaja vastus, p-s 22 toodud tabel) ehk osutati teenust vastavalt õppekavale. Kaebajal oli õigus õppetöös osaleda ja sooritada eksameid ehk kasutada pakutavat teenust. Kaebaja ei saa eeldada, et temale toimub teenuse osutamine temale sobival ajal. Samuti ei väida kaebaja, et valdab vene keelt B1 tasemel, mis jäi tal sooritamata. Kui kedagi koheldigi muust ainest vabastamisel põhjendamatult soodsalt, siis ei saa kaebaja võrdse kohtlemise põhimõttele tuginevalt nõuda enda suhtes sarnase õigusvastase praktika jätkamist. 7.4. Tuginedes

§ 49lg-le 1 keeldub kohus kaebuse muutmisest.

Esialgses kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõue tuleb

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada (ei ole eesmärgipärased).

8. Tasutud riigilõiv (15 eurot)

§ 104lg 5 p-i 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 3