Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb
lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lg 2 järgi jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.
lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
kohaselt kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. ÄS § 61 lg 1 sätestab, et kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi ja lg 2 järgi kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega. Vaidlustatud kandemääruse on kohtunikuabi teinud ÄS § 61 lg-te 1 ja 2 alusel, mis reguleerivad registripidaja kohustust tagada ametiülesannete korras registri õigsus.
teise lause järgi saab ametiülesannete korras tehtud kande aluseks oleva määruse peale esitada puudutatud isik määruskaebuse. Praegusel juhul registripidaja ei ole kannet teinud, seega ei ole võimalik
teise lause järgi Tartu Maakohtu 12.06.2017 määruse peale määruskaebust esitada.
lg 1 esimene lause annab kandeavalduse teinud isikule õiguse esitada määruskaebuse kandemäärusele, millega avaldus jäeti rahuldamata. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitajad ei ole registripidajale kandeavaldust esitanud. TsÜS § 115 lg 1 teise lause sätestab, et esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli 2 tehingu tegemiseks esindusõigus. 14.05.2017 teatise on TU esitanud füüsilise isikuna, viitamata sellele, et ta on äriühingu juhatuse liige. Samuti ei ole ta määruskaebuses viidanud oma seosele äriühinguga. Eeltoodu tõttu ei ole TU esitanud kandeavaldust JAPKOR EESTI OÜ nimel. Kolmandate isikute avaldusi, millega soovitakse muuta ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannet ei saa lugeda kandeavalduseks ja neil isikutel ei ole õigust taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13 p 16 ja 26.04.2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 10). Kuna kandeavaldust asukoha andmete muutmiseks ei olnud esitatud, siis ka
Eeltoodut arvestades on maakohus võtnud ebaõigesti määruskaebuse menetlusse, jätnud selle rahuldamata ja edastanud ringkonnakohtule menetlemiseks.
lg 2 järgi tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
lg-s 1 ja § 477 lg-s 1 sätestatud põhimõtete järgi tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta määruskaebuse esitajate kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.