Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-106038 Tsi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue

1. mail 2015 sõlmisid Xxxx AS ja kostja kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr. XXXX. Liisingulepingu alusel omandas liisinguandja kostjalt kostja ülesandel ja huvides sõiduauto RENAULT MEGANE SCENIC, VIN-kood: XXXX, Eesti reg. nr. xxxx ja andis liisingueseme kostja valdusse ja kasutusse. Liisingueseme liisinguandja poolt omandamise hind oli 2 294,76 eurot. Pärast liisingumaksete tasumist pidi liisingueseme omand kostjale üle minema. Liisingulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid liisingulepingu lisaks 1 oleva annuiteetgraafiku alusel. Kokkulepitud intressimääraks oli liisingulepingu punkti 2.
2. kohaselt 2,27 % kuus ehk 27,18 % aastas. Kostja liisingumakseid tasunud ei ole. Ainsa makse liisingulepingu täitmiseks tasus kostja ema kolmanda isikuna xxxx, tasudes maksetähtpäeval esimese maksegraafikus sätestatud makse summas 105 eurot, millega loeti vastavalt maksegraafikule tasutuks võla põhiosa summas 73,02 ja intress summas 31,
3. Järgnevaid makseid kostja ei tasunud. xxxx saatis liisinguandja kostjale tasumata liisingumakse tõttu liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale võla 2 tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja. Kostja võlga ei tasunud ja 23.09.2015 kirjaga ütles liisinguandja liisingulepingu üles, nõudes ühtlasi liisingueseme tagastamist. Kostja liisingueset ei tagastanud. Ta viis liisingueseme Tallinnas Xxxx asuvasse Xxxx OÜ poolt peetavasse remonditöökotta ja jättis liisingueseme sinna. Liisingueseme valduse kättesaamiseks tellis liisinguandja puksiirteenuse osaühingult Road Angel, hinnaga 120 eurot koos käibemaksuga, kuid Xxxx keeldus valdust liisinguandjale üle andmast. Kostja omalt poolt midagi valduse tagasi saamiseks ei teinud. Liisingueseme kaduma mineku vältimiseks tellis liisinguandja Xxxx OÜ-lt mehitatud valveteenuse hinnaga 240 eurot koos käibemaksuga. Pärast valveteenuse lõppemist viidi liisinguese Xxxx territooriumilt teadmata kohta ära. Liisingueseme valduse tagasisaamiseks ja valveks tehtud kulutusi peab liisinguandja endale liisingulepingu rikkumisega tekitatud kahjuks ja soovib selle hüvitamist. Kostja ei ole liisingueset tagastanud tänaseni, selle asukoht on teadmata ja liisinguandja kahtlustab, et liisinguese on demonteeritud varuosadeks ning varuosadena maha müüdud.
4. märtsil 2017 loovutas liisinguandja liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale ja teavitas sellest ka kostjat. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 2221,74,00 eurot, intressid 145,85 eurot ja seisuga xxxx sissenõutavaks muutunud viivis 950,61 eurot ja kahjuhüvitise 360 eurot; lisaks viivise 0,075 % põhinõudelt päevas alates xxxx kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 35,00 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 590 eurot, millest 350 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 240 eurot moodustab õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 590 eurot. 3

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (590 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4