järgi üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav MAREK MÄGISMAA Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: maakond e-post: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: OÜ Ülalpeetavad: ülalpeetav abikaasa TM Karistatus: karistamata 37805262756 xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eesti keskharidus eesti xxxxxxxx xxxxxxx OÜ, xxxxxxx.xx juhatuse liige lapsed XXX, CDM, kasutütar ja kriminaal- ja väärteo korras Kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo, määratud korras Kannatanu XX RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg 1,3 kohus otsustas: Lk | 1 1-16-11097 Süüdi tunnistada Marek Mägismaa
järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Marek Mägismaa ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. Menetluskulud Välja mõista Marek Mägismaalt KrMS § 180 lg 1, 3 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha vähendatult summas 300 eurot ja riigi õigusabi kulu summas 566,64 eurot, kokku 866,64 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) Kohtuotsus 16.09.2013 tsiviilasi nr xxxxxxxxxxxxxxx 2) Kohtutäituri ja Marek Mägismaa vaheline e-kirjavahetus 3) Kannatanu XX poolt esitatud konto väljavõtted 4) Kannatanu XX poolt esitatud sõnumi väljatrükk 5) M.Mägismaa vastulause Pärnu Maakohtule 6) XX avaldus Pärnu Maakotule 7) Äriregistri andmete väljatükid 8) ARK andmet väljatrükk 9) Rapla kohtutäituri õiend 10) Tõend ja teatis Marek Mägismaa tulude kohta. 11) Kohtumäärus 25.05.2016 12) M.Mägismaa vastulause Pärnu Maakohtule 13) Maksekorraldus 14) Kohtumäärus 01.07.2016 15) Kohtutäituri avaldus maakohtule 31.08.2016 16) XX avaldus 17) Teatis Pärnu Maakohule Lk | 3 1-16-11097 18) Kohtumäärus 14.09.2016 19) M.Mägismaa vastulause Pärnu Maakohtule 20) Pärnu Maakohtu e-kiri XX 21) Pärnu Maakohtu määrus 07.11.2016 22) C.D M sünnitunnistus 23) Sotsiaalkindlustusameti otsus M. Mägismaa abikaasa töövõimetuse kohta 24) Creditinfo maksuvõlgade raport 25) SMS-ide väljavõtted 26) Süüdistatava Marek Mägismaa kohtuistungil antud ütlused 27) Kannatanu XX kohtuistungil antud ütlused Kohtuistungil prokurör nõudis M. Mägismaa esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist
järgi ning karistuseks rahalist karistust 250 päevamäära, s.o 2500 eurot, milline jätta
Mägismaa ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. Kannatanu taotles M. Mägismaa süüdi mõistmist
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et M. Mägismaale esitatud süüdistus
Süüdistuse tekst täies mahus tõendamist ei leidnud, kuid see ei muuda seisukohta kvalifikatsioonis. M. Mägismaa end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.
Vaidlus puudub selles, et Tartu Maakohtu 16.09.2013 kohtuotsusega mõisteti Marek Mägismaalt välja lapse XXX kasuks elatusraha 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast alates 16.05.2013 kuni XXX täisealiseks saamiseni 01.11.20122. Elatusraha tuleb Marek Mägismaal kanda XX arvelduskontole. Seega on tõendatud Marek Mägismaal elatise maksmise kohustus. M. Mägismaa suhtes algatati Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 25.05.2016 määrusega menetlus Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri avalduse alusel juhilubade kehtivuse peatamiseks. 01.07.2016 määrusega jäeti kohtutäituri avaldus rahuldamata, kuna võlgnik tasus kahe kuu elatise. 11.08.2016 esitas XX avalduse lubade kehtivuse peatamiseks ning 31.08.2016 esitas kohtutäitur kohtule uue avalduse võlgniku õiguste piiramiseks, kuna peale kahe kuu elatise tasumist 30.06.2016, M. Mägismaa enam elatist tasunud ei ole. Kohus algatas 14.09.2016 määrusega menetluse Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri avalduse alusel M. Mägismaa juhilubade kehtivuse peatamiseks. 28.09.2016 esitas M. Mägismaa vastuse kohtule, milles lubas maksta. 07.11.2016 määrusega rahuldati kohtutäituri avaldus ning peatati Marek Mägismaa mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult. Kohus tuvastab, et eeltoodud tõendid kinnitavad kogumis, et M. Mägismaa ei ole elatist maksnud. XX pangakonto väljavõttest perioodi 01.12.2015-29.06.2016 kohta nähtub, et M. Mägismaa ei ole teinud kannatanule Lk | 4 1-16-11097 ülekandeid 2016 aastal eelnimetatud perioodi lõpuni. Samuti kinnitavad elatise mittemaksmist XX kohtuistungil antud ütlused. Kohus leiab, et esmalt tuleb analüüsida süüdistuse ajalisi piire. Esitatud süüdistuse kohaselt hoidub M. Mägismaa elatusraha maksmisest kõrvale alates 10.02.2016 ning elatise võlgnevus on seisuga 03.10.2016 1720 eurot. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et M. Mägismaa ei maksnud alates 10.02.2016 enda alaealisele lapsele elatusraha. Samas 30.06.2016 maksis M. Mägismaa maksekorraldusest nähtuvalt XX arvelduskontole 430 eurot, s.o kahe kuu elatusraha. Prokurör on seisukohal, et nimetatud maksmine polnud vabatahtlik maksmine, sest kohus tegi selgeks, et kui elatist ei maksa, võetakse mootorsõiduki juhtimise õigus ära. Prokurör täpsustas alles kohtuvaidluse käigus, et süüdistuse periood on pikem, kui on välja toodud esitatud süüdistuses sõna-sõnalt, s.o siis kuni käesoleva ajani. Kohus on seisukohal, et peale oktoobrit 2016 elatise mittemaksmine jääb väljapoole süüdistuse ajalisi piire, need käitumisaktid ei ole süüdistuses kirjas. Kohtuvaidluse käigus selliselt süüdistust muuta ei saa, seda tulnuks teha enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Samas ei eita M. Mägismaa, et ta pole käesoleva ajani elatist maksnud. Prokuröri väite osas, et 30.06.2016 ei tasunud M. Mägismaa vabatahtlikult elatist, leiab kohus järgmist. Enne kriminaalsüüdistuse esitamist ongi ettenähtud meetmed, käesoleval juhul siis juhtimisõiguse äravõtmise menetlus, et mõjutada isikut jooksvalt elatist maksma. Asjaolu, et isik tegi makse, näitab, et meede on mingil määral toiminud ja kohus leiab, et meetmele allumine ei saa moodustada kuritegu. Isegi, kui maksmine oli rakendatud meetme otsene tagajärg, ei muuda see olematuks fakti, et elatis on juuli 2016 eest makstud. Kuna elatist makstakse Perekonnaseaduse § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, tuleb lugeda, et 30.06.2016 on tehtud makse juulikuu eest. Sellist lähenemist toetab täitemenetluseseadustikus sätestatud meetmete eesmärk – milleks on jooksvalt elatist saada. Samas, kuna maksti korraga topelt summas elatis, ilma, et maksekorraldusel oleks selgitust makse kohta, on põhjendatud, et ülejäänud osa kanti varasema võlgnevuse katteks, mis oli süüdistusele eelneval perioodil. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et M. Mägismaa oleks kõrvale hoidnud elatise maksmisest juunikuus juuli 2016.a eest. Eeltoodu ei too aga kaasa osalist õigeks mõistmist, sest see ei mõjuta kvalifikatsiooni, kuna ühe kuu eest kõrvalehoidmist ei loetaks ka eraldi võetuna veel kuriteoks. Samas olles 30.06.2016 maksnud ära võlgnevusest ühe kuu, siis sai tasutud jaanuarikuus tasumisele kuuluv summa. Jaanuari kuu eest mittetasumist ei ole aga süüdistuses üldse inkrimineeritud. Samale arvutustulemusele on jõudnud ka kannatanu oma avalduses kohtutäiturile 11.08.2016.a. Süüdistuses väljatoodud elatise võlgnevuse summa seisuga 03.10.2016 vastab samuti eeltoodud arvutuskäigule. Riigikohus on 06.10.2016 kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-59-16 selgitanud, millistel juhtudel on tegemist elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega. Eeskätt on elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega
mõttes tegemist järgmistel juhtudel: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande) tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus). Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu vara, arvestades PKS §-st 102 ja täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevaid erandeid.
järgi esitatud süüdistust arutav kohus on õigustatud lähtuma PKS §-s 102 sätestatud "enese tavalise ülalpidamise" ja Lk | 5 1-16-11097 "enda ning lapse ühetaolise ülalpidamise" kriteeriumidest ka juhul, kui tsiviilasjas ei ole kohus selle sätte alusel elatise vähendamist otsustanud; 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses, kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud elatise maksmiseks vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses; kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. Lisaks eeldab elatise maksmata jätmise kvalifitseerimine selle maksmisest kõrvalehoidumiseks kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena
Riigikohus ei ole selgitanud milles seisneb „süstemaatiliselt“ või „pikema aja vältel“ alternatiivsus. Kohus analüüsib Riigikohtu juhtiste järgi esmalt, kas M. Mägismaal oli piisavalt vara, et enda lapsele elatist maksta. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et M. Mägismaal oleks vara või raha, et ülalpidamiskohustust täita. Äriregistri andmetest nähtuvalt on M. Mägismaa küll juhatuse liige OÜ-s XXXXXXXX, OÜ-s XXXXXX, OÜ-s XXXXXXXXXX, OÜ-s XXXXXXXXXXXX ja OÜ-s XXXXXXXX XXX, kuid pelgalt juhatuse liikmeks olemine ei tõenda kohtu hinnangul veel sissetulekute olemasolu. M. Mägismaa ütluste kohaselt on tegutsev vaid üks ettevõte – OÜ XXXXXXX. Samas Creditinfo maksuvõlgade raportist nähtub, et OÜ-l XXXXXXXXX ja OÜ-l XXXXXXX on maksuvõlg. Ka kohtutäitur kinnitab maksuvõla olemasolu 03.10.2016 õiendis. Majandusaasta aruanne OÜ-l XXXXXXXX on esitamata ning 25.02.2016 on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. Süüdistuses toodud viide FIE-ks olemise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise ning isiku maksustatavate tulude tõendi kohaselt Maksu-ja Tolliametil puuduvad andmed M. Mägismaa 2015 aasta tulude kohta. M. Mägismaale ARK väljatrüki kohaselt kuuluv sõiduk BMW (reg. märgiga XXXXXX) on nii väljatrüki ning kui M. Märgismaa ütluste kohaselt registrist kustutatud, seda sõidukit ei ole enam. ARK väljatrükid sõidukite kohta, millistega M. Mägismaal on seos (on nende kasutaja) ei tõenda, et M. Mägismaal endal oleks nende sõidukite näol vara. M. Mägismaa ütluste kohaselt on äriühingule kuuluv Chrysler sõidukõlbmatu, Audi on ettevõttel liisingus ning ühte liisingu nimel olevat autot kasutab brigaad. Tegemist on aga äriühingu varaga. Kohtutäitur on 03.10.2016 õiendis märkinud, et M. Mägismaa pangakontod ja Maksuameti ettemaksukonto on 25.02.2016 arestitud, ettevõtetele, kus ta on üheks osanikuks xxxxxxxxxxxxxxx OÜ, xxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ ja xxxxxxxxxxxxxxx xxx OÜ on seatud M. Lk | 6 1-16-11097 Mägismaale kuuluvale osale keelumärked kohtutäituri kaudu. Kohtutäitur on tuvastanud, et M. Mägismaal puudub kinnisvara, väikelaev ja vara Ehitusregistris. Kohtu hinnangul maksuvõlgade tõttu ei saa osaühingute osasid käsitleda varana, mis võimaldanuks süüdistataval ülalpidamiskohustuse täitmiseks raha saada. Sisuliselt sama on leidnud ka kohtutäitur. M. Mägismaa ütluste kohaselt ei ole ta elatist maksnud, kuna raha ega vara ei ole. Ettevõtetel on maksuvõlad ning objektid on kahjumis, kuna tähtajad üle. Allhankijad on saanud raha, kuid endale pole jätkunud. On olnud perioode, kus enda perele on laenanud 25-50 eurot nädalas, et elada – peres on kaks last, kellest üks kasulaps ning ka abikaasa on ülalpeetav. 17.03.2015 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusega on tõendatud, et M. Mägismaa abikaasa TM on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent on 40 %. Kohus leiab, et M. Mägismaa ütlused haakuvad teiste usaldusväärsete tõenditega, mis kinnitavad vara puudumist, neid ümberlükkavad tõendid puuduvad ning ütlused on seega selles osas usaldusväärsed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et M. Mägismaal ei olnud elatise maksmiseks piisavalt vara. M. Mägismaa poolt tingimuste seadmine, milliste kohaselt on ta nõus maksma elatist ning hüvitama võlgnevuse, kui XX võtab kohtutäituri avalduse tagasi on nähtav järgmistest tõenditest - 13.04.2016 kohtutäiturile saadetud kirja ja M. Mägismaa vastulause kohtule tsiviilasjas 2-16-
järgi, sest ta jättis tegemata mõistlikud jõupingutused oma sissetuleku suurendamiseks ja tasumata sentigi enda lapse ülalpidamiseks tõendatud perioodil. Eeltoodu alusel kohus tunnistab M. Mägismaa
Karistus Lk | 8 1-16-11097
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).
Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Süü suurust hinnates arvestab kohus M. Mägismaa poolt elatise maksmata jätmise perioodi ning et isik pani teo toime otsese tahtlusega. M. Mägismaa suhtumist elatise maksmise kohustusse ei ole mõjutanud ning tegutsema pannud uute sissetulekute leidmiseks ka tsiviilkohtumenetluse raames juhtimisõiguse äravõtmine. Isik on küll esimese menetluse algatamise järgselt raha leidnud ning kahe kuu elatise maksnud, kuid järgneva kuu jooksul ei ole ta maksnud, mis on kaasa toonud mõjutusvahendina juhilubade kehtivuse peatamise. Käesolevaks ajaks ei ole M. Mägismaa teinud ühtegi makset, mis näitab, et selline meede ei ole suutnud teda positiivselt mõjutada. Juhilubade äravõtmise lõputähtaeg sõltub vaid isikust endast. Küll aga ei ole kohtu hinnangul võimalik seoses elatise maksmisega teha M. Mägismaale etteheiteid süüdistuse eelsel perioodil, kuna elatist on makstud. Eeltoodut kinnitavad ka XX pangakonto väljavõtted süüdistuse eelse perioodi kohta. Kohus nõustub kaitsjaga, et kuna kohtuotsuses, millega elatis M. Mägismaalt tema alaealise lapse kasuks välja mõisteti, ei ole resolutsioonis elatise maksmist kuupäevalaselt kindaks määratud, oli piisav, kui M. Mägismaa tegi makse kalendrikuu jooksul. Seega ei saa tõendada süüdistusest väljajääv periood subjektiivse koosseisu tunnuseid. Kokkuvõtvalt, kuivõrd nimetatud perioodi ei ole süüdistuses M. Mägismaale inkrimineeritud, siis see ei tõenda kuriteokoosseisu tunnuseid. Käesolevas asjas puuduvad karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et kuna on tõendamist leidnud, et M. Mägismaal puudub vara, samuti arvestades süü suurust, ei ole teda võimalik karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et M. Mägismaal olev kohustus maksta enda alaealisele lapsele elatist, samuti pidada üleval enda praegust perekonda, sh alaealist last, välistab rahalise karistuse kohaldamise võimalikkuse. Valides raskemaliigilise karistuse peab kohus võimalikuks süüdlast mõjutada vastava Lk | 9 1-16-11097 karistusega alla ühekolmandikulist sanktsioonimäära. Eeltoodu alusel mõistab kohus M. Mägismaale
Arvestades asjaolu, et M. Mägismaa ei ole varem kriminaalkorras karistatud, saab karistuse jätta piisava katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, ilma kontrollnõueteta. Seega vastavalt
§-le 73 lg 1 ja 3 tuleb mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui M. Mägismaa ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud Välja mõista tuleb M. Mägismaalt KrMS § 180 lg 1, 3; § 175 lg 1 p 1, 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha vähendatult summas 300 eurot ja riigi õigusabi kulu summas 566,64 eurot, kokku 866,64 eurot. Kohus vähendab sundraha, arvestades M. Mägismaa majanduslikku olukorda, eelkõige elatise maksmise kohustust. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Lk | 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.