KOHTUOTSUS EestiVabriiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1842 Haldusasi S.F. kaebus Tallinna Vang
) § 24 lg 11 p-st 3 kaebajale eelnimetatud isikuga kokkusaamist lubada. J. P. maines annab alust kahelda Tallinna Vangla teabeja uurimisosakonnale laekunud teave, mida vaidlustatud 15.07.2016 otsusest nr 511/16/17754-1 avaldada ei olnud võimalik. Tallinna Vangla ei saa teavet avaldada ka vastuses kohtule, kuid saab korraldada kohtule teabega tutvumise. 6.
- Tallinna Vangla ei saa teabe- ja uurimisosakonnale laekunud infot kaebajale avaldada, kuna ei ole lubatud vastava teabe avaldamine isikule, kellel puudub sellele juurdepääsu õigus. 6.
- Kinnipeetava jaoks oluliste sotsiaalsete sidemete säilimine aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide (
§ 6
lg 1) saavutamisele, suurendades vabanemisjärgse resotsialiseerimise väljavaateid. Mitte igasuguse vanglavälise suhtlemisega ei kaasne positiivset tagajärge ning isik, kelle maine osas esineb kahtlusi, võib pigem negatiivselt mõjutada kinnipeetava ühiskonda adapteerumise protsessi. Kuna vangistuse täideviimise eesmärgist lähtuvalt tuleb kinnipeetavatele võimaldada eelkõige positiivseid kontakte, peab vangla kokkusaamise lubamisel hindama, ega kokkusaaja maine ei anna alust eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale. 6.
- Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 24.08.2016 vaideotsus nr 5-15/16/256-2 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. KOHTU SEISUKOHT
- Kaebaja vaidlustab talle lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keelduva otsuse ning tema eesmärgiks on tema taotluse uus lahendamine, mille tulemuseks oleks lühiajalise kokkusaamise lubamine soovitud isikuga. Kaebaja ei ole vastu vaielnud tema kaebuse nõuete ja eesmärkide sellisele sisustamisele kohtu poolt. 3
(6)3-16-1842 8.
§ 23
lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist.
§ 23
lg 2 sätestab, et vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Lühiajalisi kokkusaamisi reguleerib vangistusseaduse (
) § 24, mille lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi.
§ 24
lg 11 sätestab, et kokkusaamise luba ei anta järgmistel juhtudel: kui kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega (p 1); kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda (p 2); kokkusaaja maines on alust kahelda (p 3) või kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu (p 4). 9. Tallinna Vangla on vaidlustatud 15.07.2016 otsuses nr 5-11/16/17754-1 (tl 20 ja 20p), keeldunud kaebajale lühiajalise kokkusaamise loa andmisest J. P.ga, kuna vanglal on alust kahelda kokkusaaja maines. Vastustaja tugines
§ 24lg 11 punktile 3 ja vangla sisekorraeeskirja § 11 lg-le 1.
10. Kuna lühiajalise kokkusaamise eesmärk kinnipeetava vanglavälise suhtluse tagamisel on võimaldada kinnipeetavale verbaalne suhtlus sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, ei ole kokkusaamisele lubatud isikute ring rangelt piiritletud. Nii
§ 24
lg 1 kui ka § 24 lg 11 pst 3 nähtub, et lühiajalist kokkusaamist võib piirata juhul, kui vanglal on põhjendatud kahtlus kokkusaaja maine osas. Lühiajalist kokkusaamist välistava asjaolu ilmnemisel (sh kui vanglal tekib eelnimetatu osas põhjendatud kahtlus) on vangla pädev langetama keelduva prognoosotsuse, mitte ära ootama ebasoovitava tagajärje realiseerumist, ning vanglal on selleks ulatuslik kaalutlusõigus. Kohtupraktika on tunnustanud vangla pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate abinõude valikul (nt Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Vanglal on tema ametnike väljaõppest ja erialasest kogemusest tulenevalt ka võimekus hinnata ja teha asjakohane järeldus kokkusaamisele soovitava isiku maine osas ning selles, kas kokkusaamine selle isikuga on vanglaväline suhtlus, mis teenib
§ 23
eesmärki ning
§ 6
lg-s 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärki (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine).
§ 23
lg-st 2 ega muudest kinnipeetava vanglavälist suhtlust reguleerivatest normidest ei saa järeldada, et vanglateenistus peaks igal juhul suhtlust toetama, kui see ei ole kooskõlas vanglavälise suhtluse olemuslike eesmärkidega või vangistuse täideviimise eesmärkidega.
- Tegemist on avarat kaalumisruumi võimaldava otsustusega, mille otstarbekust kohus ei kontrolli. Käesoleval juhul on vastustaja teostanud talle seadusest tuleneva volituse alusel kaalumist ning näidanud vaidlustatud otsuses ära ka õigusliku aluse.
- Arvestades avalikku ja kolmandate isikute huvi asjas (lubamatute vanglaväliste kontaktide vältimine ja vangistuse eesmärkide saavutamine kaebaja suhtes; vangla ning vanglaametnike ja teiste vanglas viibivate isikute või ka vanglaväliste isikute julgeolek) ning taotleja huvi (kinnipeetava suhtlus lähedastega), on avalik huvi taotleja huviga võrreldes ülekaalukas. Taotlejal on võimalik suhelda oma lähedase sõbrannaga ka kirja ja telefoni teel. Seega ei ole taotleja õigust suhelda lähedase inimesega ülemääraselt riivatud. Samuti ei ole välistatud, et kokkusaamisi takistavate asjaolude äralangemisel lubatakse kohtumisi edaspidi – tegemist on vangla igakordse kaalutlusotsustusega, mis põhineb konkreetsete asjaolude hindamisel.
- Kaebaja väidab, et talle ei ole teada põhjused ega tõendid, millel lühiajalise kokkusaamise keelamine põhineb. Kaebajal on õigus selles, et ei vaidlustatud otsuses ega 4
(6)3-16-1842 vaideotsuses ei ole põhjendusi ega osundusi tõenditele, millel vastustaja otsustus põhineb. Vaidlustatud otsuses on vastustaja andnud põhimõttelise selgituse (tl 20,
- lõik), et kui vanglateenistusel on kahtlus, mis annab aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale ja mis seetõttu takistaks karistuse täideviimise eesmärgi saavutamist, siis loa andmisest keeldutakse. Nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses on vastustaja, viidates vangistusseadustiku kommentaaridele, selgitanud erialakirjanduses välja toodud aluseid, mille kohaselt kokkusaaja maine võib olla kahjustatud näiteks tema karistatusega, kuritegelike sidemete tõttu või ka muu negatiivse mõju tõttu kinnipeetavale, samuti võib see olla tingitud kinnipeetava või kokkusaaja isiksusest. Vaideotsuses on vastustaja vastuseks vaide esitaja väitele märkinud, et kahtlust maines ei välista kinnipeetava ja kokkusaaja tutvuse pikaajalisus.
- Vastustaja on vastuses kaebusele kohtumenetluses selgitanud, et vaidlustatud otsus põhineb Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnale laekunud teabel, mida ei ole olnud võimalik avaldada kaebajale vaidlustatud otsuses ega ka käimasolevas kohtumenetluses, kuid on võimaldanud kohtul tutvuda selle teabega käesoleva haldusasja menetlemisel.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse ja haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-
- TsMS § 38 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lõike 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lõikes 1 toodud alustel. HKMS § 79 lg 1 punkti 1 kohaselt on selliseks aluseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Menetlusõigus lubab erisusi kohtumenetluse avalikkusest ja menetlusosalise võimalusest dokumentidega tutvuda proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga.
- Käesoleval juhul ei ole ka kohtutoimikus tõendeid, millel põhineb Tallinna Vangla kaalutlusotsus J. P. lühiajalise kokkusaamise keelamiseks. Tallinna Vangla esindaja on otsustuse aluseks olnud teavet tutvustanud asja läbi vaatavale kohtunikule Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemi Kairi vahendusel, mille kohta on koostatud ka menetlustoimingu protokoll (tl 24) ning see on tõlgitud ja edastatud ka kaebajale (tl 32). Kohtud on ka varasemalt piirdunud taolise teabe kontrollimisega, tõendeid kohtuasja materjalide juurde lisamata (nt Tallinna Ringkohus 10.08.2016 määruses haldusasjas nr 3-16-2441). Kaebaja võimalus haldusmenetluse aluseks olnud teabega tutvumisel on olnud piiratud vangla (ning seejuures ka ühiskonna üldisemalt) julgeoleku tagamise ning asutusesisese teabe kaitsmise eesmärgil ning sellega on järgitud kohtu hinnangul HKMS § 79 lg-s 4 sätestatud põhimõtet, st kaebaja menetluslikke õigusi, sh tutvuda asja materjalidega ning osaleda tõendite uurimisel, ei piirata ülemääraselt.
- Kuigi vaidlustatud otsuse puhul on vastustajal olnud ulatuslik kaalumisruum, ei saa sellise otsuse põhjendamisel nõuda, et vastustaja oleks oma kaalutlused ja nende aluseks olevad asjaolud otsuse ja vaideotsuses põhjalikult avanud nagu seda nõuab haldusmenetluse seaduse 5
(6)3-16-1842 (HMS) § 56 lg 3. Kohtu hinnangul saanuks vastustaja oma põhjendamiskohustust teatud määral täita ilma juurdepääsupiiranguga teabe sisu avamata, viidates, et tugineb Tallinna Vangla teabeja uurimisosakonnale laekunud teabele, ning selgitades, et ei saa selle teabe sisu avaldada. Kohus on aga seisukohal, et sellise märkuse puudumine haldusakti põhjendustest ei saa viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni. HMS §-st 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt ei saa haldusakti tühistamiseni viia menetlus- või vorminõuete rikkumised, kui need ei võinud viia asja teistsuguse otsustamiseni. Vaidlustatud otsuse on vastustaja viidanud kokkusaamise keelamise ja vangla vastava kaalumisruumi sätestavale õiguslikule alusele (
§ 24
lg 1 ja lg 11) ning selgitanud, et keeldumise põhjuseks on alus kahelda kokkusaaja maines.
- Väljakujunenud kohtupraktikas (nt Riigikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika) on leitud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Kohus leiab, et teave, mida vastustaja tutvustas kohtule kohtumenetluses, saab vaieldamatult viia järeldusele, mille vastustaja vaidlustatud otsuses tegi, st kokkusaamise keelamiseni. Kohtule esitatud teabe alusel on kohus veendumusel, et vastustaja on oma kaalutlused rajanud sellele teabele, et tegemist on kaebaja taotluse lahendamisel asjakohaste kaalutlustega ning need on vastustaja seisukohtade aluseks ka jätkuvalt kohtumenetluses. Vastustaja poolt kaebaja taotluse lahendamisel kaalumise tegelikule läbiviimisele viitab ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustatud otsusest nähtuvalt soovinud 07.07.2016 taotluses kokkusaamist nii J. P. kui ka K. R. Vaidlustatud otsusega lubas vastustaja kokkusaamist K. R.ga.
- Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja on kaebajale lühiajalist kokkusaamist keelates lähtunud asjakohastest õigusnormidest ja teostanud kaalumist seaduses ettenähtud volitusnormi alusel kaalutlusreegleid järgides ning keeld ei ole ebaproportsionaalne. Keeldumise aluseks on objektiivsed asjaolud, mida ülaltoodud põhjustel ei ole vastustajal olnud võimalik kaebajale avaldada. Vaidlustatud otsus vastab ka haldusaktile esitatavatele vorminõuetele. Seega ei ole alust tühistamisnõude rahuldamiseks. Kuna vastustaja otsus on kohtu hinnangul õiguspärane, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohtu hinnangul vastab haldusakti õiguspärasuse tingimustele ka kaebaja vaide lahendamiseks esitatud vaideotsus ning rahuldamata tuleb jätta ka nõue vaideotsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD
- Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 tulenevalt tema kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 6
(6)