lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel tuleb hagist loobumine jätta vastu võtmata.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 2
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb
Käesolevas asjas on menetluskuluks hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv ja kostja riigi õigusabi kulud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu summas 475 eurot, sh 425 eurot hagilt, lähtudes hagihinnast, ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt. Kuna hageja loobus hagist, siis
lg 2 p 2 kohaselt tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 237,50 eurot hagejale tagastada. Ülejäänus osas jääb riigilõiv hageja kanda. 14.03.2017. a kohtumäärusega käesolevas asjas määrati kostjale menetluses esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
lg 5 näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus asja menetluse lõpetamise korral riigituludesse hagejalt.
lg 7 sätestab erisusena, et sama paragrahvi lõigetes 4-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kus leiab, et arvestades asjaolusid esineb antud juhul
lg 7 järgi mõjuv põhjus hageja vabastamiseks kostjale määratud riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumisest. Kostjale määrati riigi õigusabi korras esindaja seetõttu, et kohtul tekkis kahtlus tema tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Menetluse ajal määrati hageja teises tsiviilasjas kostja eestkostjaks ning hageja loobus hagist, kuna eestkostjana peab ta nagunii korraldama kostja elu. Kostjale antud riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus riigi õigusabi osutaja taotluse alusel kindlaks eraldi määrusega ning kulud kantakse riigieelarvest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.