) § 62 lg-ga 1, § 46 lg ls-ga 1, § 61 lg 3 ls-ga 1, § 62 lg 6 ls-ga 1, §-ga 12, § 10 lg-ga 3 ning HMS §-ga 54. 2 10. Dokumentide esitamise nõue ei ole kooskõlas
MTA-l ei ole õigust nõuda kõikide „kaebaja omandis“ olevate pangakontode väljavõtete esitamist, kuna kaebaja pangakonto(d) ja sealt nähtuvad tehingud ei saa kuidagi olla seotud maksukohustuslase maksumenetluses ning selles tähtsust omavate asjaoludega osas, mis ei puuduta maksukohustuslaselt palga laekumist. Palga laekumise osas on andmed juba esitatud. Milline on aga seos kaebaja ülejäänud tehingutel pangakonto väljavõtetes maksumenetlusega, ei ole äratuntav. MTA järjepidevalt keeldub asjaolude täpsustamisest. Kuivõrd seos nõutava teabe ja maksumenetluse vahel ei ole äratuntav (nt kaebaja ostuharjumised, muud isiklikud tehingud jne), nõuab maksuhaldur kaebajalt teavet, mille nõudmiseks ei ole tegelikult alust. Pelgalt maksumenetluse olemasolust ja faktist, et kaebaja töötas kontrolliperioodiga osaliselt ühtival ajavahemikul maksukohustuslase ettevõttes, ei saa tuletada seost kogu nõutava teabe ja maksumenetluse vahel. Kaebaja ülejäänud tehingud, mis ei seondu maksukohustusega, ei saa omada tähtsust maksumenetluses. MTA sekkub teabenõudega kaebaja põhiõigustesse omandi ning eraelu puutumatusele. Korraldus on vastuolus ka isikuandme kaitse seaduse § 6 p-ga
11. Vaidlustatav korraldus ei ole piisavalt motiveeritud ning sellest ei nähtu MTA põhjendused, miks on maksuhalduril vaja kõiki kaebaja omandis olevaid pangakontode väljavõtteid täies mahus ning mille osas täpsemalt on kaebajal vaja anda suulisi ütlusi. Samuti ei nähtu Korraldusest kaebaja poole pöördumise põhjus. Teabenõuet sisaldava haldusakti põhjendamata jätmist ei saa õigustada abstraktse viitega maksusaladusele (
). Lisaks kuna korraldus on põhjendamata, on kaebajal võimatu ka näiteks hinnata, kas kaebajal võiks olla aluseid Korralduse täitmisest keeldumiseks
Korraldusest peaks olema selgelt ja ammendavalt näha, milline on (füüsiliste ja juriidiliste) isikute ring, kelle tegevust uuritakse ja mida konkreetselt uuritakse. 12. Suulise teabe nõude esitamisel ei teostatud kaalutlusõigust (
Korraldusest ei nähtu, et suulise teabe nõudmise osas oleks maksuhaldur kaalutlusõigust teostanud ning hinnanud sisuliselt, kas kaebaja poolt suuliste ütluste andmise viis on vajalik ja põhjendatud. Korraldusest ei nähtu, miks kaebaja ilmumine maksuhalduri ametiruumidesse on vajalik. Kaebaja õigustega on ilmselgelt enam kooskõlas see, kui kaebaja saab maksuhalduri poolt ettevalmistatud küsimustele kirjalikult vastata teatud tähtajaks või vähemalt teada küsimusi enne kohtumist, mitte et kaebaja peab isiklikult ilmuma suuliselt ütlusi andma ning reageerima nendele kohapeal eelneva ettevalmistuseta. 13. Suulise teabe andmise nõue ei ole kooskõlas ka
Isegi kui korralduses oleks kaalutlusõigust teostatud, oleks maksuhaldur pidanud jõudma järeldusele, et kaebaja õigustega on rohkem kooskõlas see, kui kaebaja saab juba maksuhalduri poolt ettevalmistatud küsimustele kirjalikult vastata teatud tähtajaks, mitte et kaebaja peab 3 isiklikult ilmuma suulisi ütlusi andma ning reageerima nendele kohapeal eelneva ettevalmistuseta. MTA poolt valitud vahend ei ole kooskõlas maksumenetluses soovitud eesmärgiga ja on kaebajale üleliigselt koormav, kulukas ja tarbetu. Kaebajal ei ole tema poolt juba esitatud dokumentidele lisaks enam midagi täiendavalt selgitada. Kaebaja ei tea, mida maksuhaldur soovib temalt küsida ja talle jääb arusaamatuks, miks ei võiks maksuhaldur juba ette valmistatud küsimusi kaebajale kirjalikult vastamiseks saata. Kui kaebaja saab ise vabalt valida, millal ja kuidas ta maksuhalduri kirjalikele küsimustele vastab või saab vähemalt küsimused ette teada, on see kaebajat oluliselt vähem koormav ning tegelikkuses ka efektiivsem ja tulemuslikum, sest vastamiseks on rohkem aega ja puudub ülekuulamisega olemuslikult kaasas käiv pingesituatsioon. MTA viitab maksusaladusele ning põhjendab suulise ülekuulamise vajalikkust maksusaladusega alles kaebuse vastuses. Haldusmenetluses ei ole MTA maksusaladusele kordagi tuginenud. Kaebaja hinnangul ei saavuta pelgalt viide maksusaladuse hoidmise kohustusele haldusakti nõuetekohaselt põhjendamise kvaliteeti, ning isegi kui saavutab, ei ole võimalik tõendada, et MTA lähtus samast kaalutlusest ka haldusakti välja andes. Vastustaja seisukoht 14. MTA vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.
lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-98-10 (p 13), et
lg 1 esimene lause sätestab teabe nõudmise eesmärgi – teavet nõutakse vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Vaidlusalusest korraldusest nähtub, et kontrolliperioodil on Forlan Capital OÜ deklareerinud palga väljamakseid kaebajale ning lisaks on kaebaja kontrollperioodil töötamise registri kohaselt olnud Forlan Capital OÜ-s tööl töölepingu alusel. Maksukohustuslase poolt esitatud dokumentide kohaselt on maksukohustuslane kontrolliperioodil teinud kaebajaga koostööd. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja hinnangul kaebajalt nõutava teabe seos maksumenetlusega ilmselge ning maksuhaldur on seda seost piisavalt põhjendanud. Maksuhalduril ei ole kohustust kaebajale selgitada, kuidas nõutav teave täpselt maksukohustuslase kontrolliga seotud on, ehk kuidas nõutav teave maksukohustuslase maksustamisel tähtsust omab. Kolmandalt isikult teabe nõudmine on vajalik ka
§-s 11 toodud uurimiskohustuse järgimiseks ning kui MTA avaks kõik maksumenetluse asjaolud juba korralduses, ei pruugi kolmandalt isikult saadav info olla enam objektiivne. Lisaks ei saa maksuhaldur kolmanda isiku poole pöördumise põhjuseid ega maksukohustuslase suhtes käiva menetluse üksikasju korralduses väga detailselt kirjeldada tulenevalt MTA-l lasuvast maksusaladuse hoidmise kohustusest. Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus haldusasjades 3-15-1916 ja 3-14-52753. 15.
lg 2 p 1 ja 2, § 11 lg 1 kohaselt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi ( nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik) määratlemisel kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-tõendite) esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) valimisel.
-i sõnastusest ja ülesehitusest järeldub, et teabe andmine maksuhalduri ametiruumides koormab vastava korralduse adressaati eelduslikkult kirjalike selgituste andmisest rohkem ning seetõttu tuleb maksuhalduril teabe nõudmist sellisel viisil eraldi põhjendada (
Vaidlustatud korralduses on kohale ilmumise vajadus täiendavalt ja nõuetekohaselt ära põhjendatud. Maksuhalduril võib kolmanda isiku vastuse pinnalt tekkida täiendavaid küsimusi, 4 samuti võib tekkida vajadus lasta kolmandal isikul enda vastuseid täpsustada või vajadus näidata kolmandale isikule mõnda tõendit ja paluda neid kommenteerida vmt. Neid probleeme on just suulisel vestlusel hõlpsam kiiresti lahendada, selle asemel, et kolmanda isikuga kirjavahetust pidada. Samuti võivad kolmanda isiku suulised seletused olla kirjalikest vastustest inforikkamad ja tõesemad (sellisel viisil on kindel, et küsimustele vastab kolmas isik ise).
kohaselt on menetlusväliselt isikult teabe nõudmise eeldusteks nõutava teabe seos maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisega (lg 1), eelnev pöördumine maksukohustuslase poole (lg 2) ning teabe nõudmine
§-le 46 vastava korralduse vormis, kuhu märgitakse muu hulgas kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (lg 3).
§-s 46 on sätestatud haldusakti üldnõuded, sh nõuded esitada haldusaktis selle põhjendused ning märkida ära haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus leiab, et maksuhaldur on kaebajalt teabe nõudmisel osaliselt väljunud maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse raamidest. 04.04.2017 korralduselt (tl 11-13) nähtub, et maksuhaldur on alustanud maksukohustuslase suhtes kontrolli, mis hõlmab käibemaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu, arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust perioodil aprill 2015 kuni aprill 2016. Kaebajalt nõutava teabe seos maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega seisneb korralduse järgi selles, et MTA on alustanud viidatud kontrolli ning kontrolliperioodil deklareeris maksukohustuslane palga väljamakseid kaebajale ning kaebaja on töötamise registri kohaselt töötanud maksukohustuslase juures töölepingu alusel. Nimetatust järeldab kohus, et MTA-l on mh tekkinud kahtlus selles, et maksukohustuslane ei ole kõigilt kaebajale makstud töötasudelt tasunud makse seadusega sätestatud korras. 5 Sellest tulenevalt võivad kohtu hinnangul maksukohustuslase suhtes läbi viidava kontrolliga omada puutumust kaebaja pangakontode väljavõtted osas, milles need puudutavad arvelduskontodele tehtud sissemakseid. Kaebaja poolt juba esitatud filtreeritud konto väljavõte ei pruugi kontrolli objekti arvestades olla seejuures piisav. Samas ei ole korralduse põhjal võimalik mõista, kuidas saab teave, mis seondub kaebaja arvelduskontodelt toimunud väljamaksetega (sisaldab teavet kaebaja ostuharjumuste, vaba aja veetmise ja muude isiklike tehingute kohta) omada sisulist tähendust maksukontrollis, mis toimub maksukohustuslase käibemaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu, arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsuse üle. Kolmandale isikule tehtud korralduses ei pea maksuhaldur küll täpselt seletama kontrolli põhjuseid, maksumenetluse asjaolusid ega seda, milliseid asjaolusid täpselt nõutud teabe ja dokumentidega tõendatakse, kuid seos läbiviidava kontrolli ja küsitava teabe vahel peab olema äratuntav. Antud juhul see nii ei ole. Maksuhaldur ei ole ka kohtumenetluses esitanud mitte ühtegi põhjendust, mis veenaks kohut selles, et teabe nõudmine korraldusega nõutavas mahus (st väljamakseid puudtavas osas) oleks mingilgi määral seotud läbi viidava maksumenetlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja pangakonto(d) ja sealt nähtuvad tehingud väljamakseid puudtavas osas ei saa kuidagi olla seotud maksukohustuslase ja maksumenetlusega. Seega on korraldus osas, milles nõutakse kaebajalt kõikide tema pangakontode kohta väljavõtte esitamist kontodelt toimunud väljamakseid puudtavas osas perioodil aprill 2015-aprill 2016 vastuolus
20. Ülejäänud osas vastab vaidlustatud korraldus kehtivale õigusele ning selle tühistamiseks alused puuduvad. Maksuhaldur ei ole väljunud teabe nõudmisel maksumenetluse piiridest ega koormanud kaebajat teabe nõudmisel alusetult. Samuti vastab 04.04.2017 korraldus
Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et maksuhaldur on eelnevalt pöördunud maksukohustuslase poole (
21. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas
-ga kohaldades
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet.
kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub otsustamiseks vajalikke tõendeid. Kuna maksumenetluse eesmärgiks on muu hulgas maksustamisega seotud tõe välja selgitamine siis lubavad
-is sätestatud uurimispõhimõte ja maksuhaldurile antud kaalutlusõigus maksuhalduril valida asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi kõrval ka nende kogumise viisi ning maksuhaldur otsustab ainuisikuliselt, kuidas ta seadusandja poolt talle pandud kohustuse täidab, millised tõendid ja asjaolud on maksustamise seisukohalt olulised ja kellelt ja kuidas ta maksumenetluse seisukohalt vajalikke tõendeid kogub. Seega ei ole menetlusosalistel (
) ega ka menetlusvälistel isikutel (nt
) õigust kirjutada maksuhaldurile ette, milliseid tõendeid ja kuidas koguda ja kuidas üldse tuleb menetlus läbi viia. 22. Kolmanda isiku, st menetlusvälise isiku poole pöördumist reguleerivad
ja 62 ning korralduse vorminõuded tulenevad
§-st 42.
Nimetatud säte annab maksuhaldurile õiguse küsida igalt isikult, kes ei ole kontrollitavaks isikuks, menetluses tähendust omavat teavet. 6 Riigikohus on kolmandalt isikult teabe nõudmise eeldusi selgitanud korduvalt (vt nt lahendid 3-31-98-10, 3-3-1-24-11, 3-3-1-90-13). Riigikohtu vastavad seisukohad on kohaldatavad ka käesoleval juhul. Praegusel juhul on maksuhaldur 04.04.2017 korralduses (tl 11-13) märkinud, et MTA kontrollib äriühingu käibemaksu ning töötasult või muudelt töötajale tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu, arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensionija töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust. Samuti on korralduses märgitud, et maksukohustuslane on kontrolliperioodil deklareerinud palga väljamakseid kaebajale ning kaebaja on kontrolliperioodil olnud töötamise registri kohaselt maksukohustuslase juures tööl töölepingu alusel ning maksukohustuslase poolt esitatud dokumentide kohaselt on maksukohustuslane teinud kontrolliperioodil kaebajaga koostööd. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduse puhul (va käesoleva otsuse punktis 19 toodud osas) on täidetud
lg-s 3 sätestatud nõue märkida korralduses ära kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Vastates kaebaja väitele, et korralduses ei ole selgitatud, miks nõutakse teavet alates aprillist 2015, ehkki kaebaja on sõlminud maksukohustuslasega töölepingu augustis 2015, milline on isikute ring, kelle tegevust uuritakse ja mida konkreetselt uuritakse märgib kohus, et maksuhalduri kaalutlusõigus (
) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (
lg-d 24) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (
), mistõttu ei saagi maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks olla väga üksikasjalikud ning need ei saagi sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ei saa haldusakti põhjendamata jätmist õigustada viitega maksusaladusele. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega ( Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13 punkt 11). Maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustus tuleneb seadusest ning nimetatud kohustus seab haldusakti motiveeringule teatavad piirangud. Korralduses, millega nõutakse kolmandalt isikult teavet ei saagi maksuhaldur selgitada, miks ta kajastab haldusaktis teavet selles toodud mahus ning millise teabe avaldamine ei ole võimalik maksusaladuse hoidmise kohustuse tõttu. Seega ei ole ka põhjendamiskohustuse rikkumine haldusaktis viite puudumine maksusaladuse hoidmise kohustusele. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus maksuhalduriga, et maksuhalduril ei ole kohustust kaebajale detailselt selgitada, kuidas nõutav teave täpselt maksukohustuslase kontrolliga seotud on, miks on teavet vajalik ka perioodi osas, mis eelneb kirjaliku töölepingu sõlmimisele ning maksuhaldur ei saagi kolmanda isiku poole pöördumise põhjuseid ega maksumenetluse üksikasju korralduses väga detailselt kirjeldada. 23. Mis puudutab teabe nõudmise viisi, siis selles osas sätestab
lg 1 kolmas lause, et vajadusel võib maksuhaldur kohustada menetlusvälist isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Riigikohus on selgitanud 24.05.2011 otsuses nr 3-3-1-24-11 punktides 13-15, et maksuhaldur võib nõuda kolmandalt isikult
lg 1 alusel igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses, mistõttu on maksuhalduril lai kaalumisruum otsustamaks maksumenetluses tähtsust omavate tõendite kogumise viisi üle. Lisaks selgitab Riigikohus 30.03.2011 otsuse nr 3-31-98-10 punktides 14-16, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Suurem põhjendamiskohustus kaasneb üksnes maksuhalduri juurde korduvalt ilmumise nõude puhul. Seega tuleb maksuhalduril kolmanda isiku
lg 1 alusel maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise vajadust alati kaaluda ning
lg 3, § 12, § 46 lg 3 p 5 ja § 61 lg 7 3 kohaselt seda ka vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla ka tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik. 04.04.2017 korraldus vastab suulise teabe küsimise põhjendatuse osas
Kohtule on usutav maksuhalduri selgitus, et arvestades soovitud teabe iseloomu (sõltuvalt maksuhaldurile antud selgitustest võivad tekkida lisaküsimused), on kõige efektiivsem teabe andmise vorm suuline vestlus. Maksuhaldur selgitas vaidlustatud korralduses, et peab vajalikuks kutsuda kolmanda isiku teabe andmiseks maksuhalduri ruumidesse ka põhjusel, et kolmandalt isikult saadud andmeid on vajadusel võimalik kontrollida maksuhalduri kasutuses olevate andmebaaside abil ning tekkivatele küsimustele viivitamatult vastused saada. Kohus leiab, et isegi kui maksuhalduril olid küsimused eelnevalt ette valmistatud, on tõenäoline olukord, kus esitatud küsimuste põhjal tekib täiendavaid küsimusi, millele on efektiivsem viis saada vastused vestluse käigus. Seega ei piira asjaolu, et maksuhaldur oli kavandatud küsimused eelnevalt ette valmistanud maksuhalduri õigust esitada küsimusi suuliselt. Maksuhalduril puudus kohustus esitada kaebajale küsimused kirjalikult ning sellisel viisil teabe nõudmine ei ole oma olemuselt ebaproportsionaalne. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, mille kohaselt toimuks suuliste ütluse andmine kaebaja jaoks pingesituatsioonis. Olukorras, kus kaebaja leiab, et maksuhaldur kuritarvitab oma õigusi, on kaebajal alati õigus juhtida sellele maksuhalduri tähelepanu. Samuti on kaebajal õigus keelduda küsimusele vastamisest, kui ta leiab, et esineb
Suuliste ütluste andmisel ei ole sellise õiguse kasutamine kuidagi piiratud. Samuti võib kaebaja paluda maksuhaldurilt pausi tegemist ülekuulamisel, kui ta soovib järele mõelda, kas tal esineb alus küsimusele vastamisest keeldumiseks. Vastates kaebuse väitele leiab kohus, et maksuhaldur ei pea avaldama kolmandale isikule eelnevalt küsimusi, millele ta soovib saada vastuseid. Maksuhaldur valib oma menetlustaktika ise ning kaebaja ei saa maksuhaldurile ette kirjutada, millisel viisil ta teavet anda soovib. Seega ei pidanud maksuhaldur saatma kaebajale oma küsimusi juba enne kaebaja kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse ütluste andmiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.