) § 44 lg 4 sätestab, et kinnipeetava soovil võib kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmetele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. Viidatud normist nähtub ammendav loetelu ning selles ei sisaldu poliitilisi erakondi ega annetusi, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.
lg-le 2 jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega kehtib kinnipeetava otsustusõigus vaid selles osas, mis puudutab pärast nõuete täitmist ja vabanemistoetusena hoiustatud summadest üle jäävat raha.
lg 2 kohaselt on vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha kinnipeetaval õigus kasutada vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras.
lg-s 4 on täpsustatud, et kinnipeetaval on õigus kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et nimetatud regulatsioonist tulenevalt on kinnipeetava isikuarvele laekunud summade kasutuseesmärk määratletud seadusandja poolt. Seejuures on
lg-st 1 tulenevalt vanglateenistusel kohustuslik kanda kinnipeetava töötasu vanglasisesele isikuarvele. Kinnipeetava töötasuna laekuv summa tuleb jaotada vastavalt
Vangistusseadus ega
lg 2 alusel vastu võetud justiitsministri määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ei sätesta kinnipeetavale subjektiivset õigust käsutada rahalisi vahendeid erinevalt seaduses sätestatust, sh teha vanglasiseselt isikuarvelt annetusi poliitilistele erakondadele. Kaebaja vanglas teenitud töötasu käsutamise piirang on vangistuse täideviimise eesmärki kandev ning puudub alus tõlgendada vangistusseaduse sätteid kaebaja soovitud viisil. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne toetab seisukohta, et vanglasiseseks kasutamiseks mõeldud raha võib kinnipeetav kasutada eeskätt sisseostudeks
§-s 48 reguleeritud korras (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne §-d 1–109, Tallinn, Juura 2014, lk 128). Erandina on kinnipeetavatele antud õigus vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust (
Kohtu arvates ei ole kinnipeetavale antud õigust nõuda vanglalt muude
Kaebaja leiab, et tal on ka vanglas viibides õigus jääda truuks oma arvamusele, veendumusele ja ühinemisvabadusele. Selle juurde kuulub ka õigus avaldada avalikult arvamust ning annetada oma isiklikus omandis olevat raha vastavalt oma veendumusele ja arvamusele. Kinnipeetavale loodud vanglasisene isikuarve on aga vangistuse täideviimisprotsessis kasutatav instrument (vt samas, lk 128) ning isikuarvel oleva raha kasutamise kord on kehtestatud lähtudes vangistuse täideviimise eesmärkidest. Avalikus õiguses valitseva üldpõhimõtte kohaselt on avalikus õiguses lubatud üksnes see, mis on seaduse alusel lubatav. Tartu Vanglal ei ole õigust kinnipeetava soovil suunata isikuarvel olevaid summasid teisiti, kui regulatsioon ette näeb. Kuna vangla on kohustatud kinnipeetava isikuarvel olevat raha jaotama vastavalt seadusandja poolt kehtestatud regulatsioonile, siis on vangla õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse 2 rahuldamata ning kohus ei saa kohustada vanglat sooritama toimingut, milleks puudub õiguslik alus. Seega tuleneb Tartu Vangla keeldumine kehtivast õigusest ning kaebuse eduväljavaated on ilmselgelt olematud. Eeltoodud põhjustel ei ole käesolevas asjas esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 7. Kohus märgib täiendavalt, et kaebuse esitaja saab avaldada arvamust ja annetada raha vastavalt oma veendumusele, käsutades oma rahalisi vahendeid väljaspool vanglat, kuna seadusega on lubatud vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid saata kinnipeetava perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda kinnipeetava arvelduskontole pangas (
lg 4), ning kuigi kinnipeetavatel ei ole juurdepääsu Internetile (
), ei ole kinnipeetavatel piiratud volituste andmine oma rahaliste vahendite haldamiseks ja seeläbi teha annetusi. Kohus märgib viimaks vastuseks kaebusele, et kohtule ei jäänud mõistmata kaebaja iroonia töötasu suuruse üle, mistõttu ei ole vangla keeldumisega piiratud ka kaebaja põhiõigusi, mille rikkumise tõkestamise sooviga kaebust põhjendatakse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.