KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-202 Kohtuasi A.B. kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 03.01.20

§ 120

lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme ja kaebaja eesmärgi ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 121

lg lg 2 p-st 2 tulenevalt võib kaebuse tagastada ka juhul, kui selle esitajal pole kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebaja on sõnastanud oma pöördumise peale koostatud vastuse tühistamise ja talle väljastud eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamise nõuded. Seega tuleb lahendada küsimus, kas niisugused nõuded on lubatavad ja kaebaja eesmärk kaebuse abil saavutatav või tuleb kaebus tagastada. 4.

§ 37

lg-st 2 tulenevalt saab kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Vastustaja poolt kaebaja 29.11.2016 pöördumisele antud vastus pole mitte haldusakt, vaid toimingu tegemisest keeldumise kirjalik põhjendus. Seetõttu pole selle peale võimalik tühistamisnõuet esitada. Lubatav ole ka kaebajale väljastatud eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue. KeeleS § 28 lg-tes 5 ja 7 sätestatu kohaselt on vastava menetluse algatamine ja eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistuse õigus ainult seda väljastava asutuse juhil. Halduskohtule pole seaduseandja vastavat õigust andnud.

1. Kaebaja väidetest nähtuvalt on tema eesmärgiks vabaneda eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamise läbi kohustusest vormistada haldusorganitele esitatavad pöördumised eesti keeles. PS §-s 51, KeeleS § 10 lg 1 ja § 12 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Ainus erand sellest reeglist on tehtud KeeleS § 9 lg-s 1 nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. KeeleS § 9 lg 2 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht asub kõnealuses vallas või linnas. KeeleS § 9 lg 3 näeb aga ette, et vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel tuleb lähtuda rahvastikuregistri andmetest vastava aasta esimese jaanuari seisuga. Kaebaja viibib käesoleval hetkel Jõhvi valla territooriumil paiknevas Viru Vanglas. Selle valla kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 5924 vene rahvusest elanikku 01.01.2017 seisuga nimetatud omavalitsusüksuse 11 828 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust 50,08% ehk veidi enam kui poole. Eespool juba osundatud KeeleS § 9 lg 1 näeb vähemusrahvuse keeles riigiasutuste poole pöördumise õiguse ette kõigile vastava vähemusrahvuse esindajatele ega tee neil mingit vahet keeleoskuse ja seda tõendava dokumendi olemasolu alusel. Seega on vene rahvusest isikutel, sealhulgas ka Viru Vanglas viibivatel kinnipeetavatel käeoleval ajal õigus esitada Jõhvi vallas tegutsevatele riigiasutustele vene keeles koostatud pöördumisi. Kaebaja on juba saavutanud oma eesmärgi Jõhvi vallas asuvate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste osas selle valla elanike rahvusliku koosseisu muutumise tõttu ning puudub vajadus kaitsta oma õigusi veel ka keeleoskustunnistuse kehtetuks tunnistamise abil. Olukorra muutumise korral ja teistsuguse rahvusliku koosseisuga paikkondades asuvate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul on tal aga KeeleS § 10 lg-st 1 ja § 12 lg-st 1 tulenev kohustus vormistada pöördumised eesti keeles ning seda olenemata keeleoskusest ja vastavate tunnistuste olemasolust. Seega ei saa eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamine kuidagi tagada tema poolt soovitud tulemust.
2. Eeltoodud järeldustel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle eelnevalt juba nimetatud alustele toetudes tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb selles sisalduv menetlusabi taotlus läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane