Obsah (6)

§ 663§ 667§ 174§ 477§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-9689 Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi Aktsia

§-s 2 sätestatud kulude minimeerimise põhimõttega. Käesolevas asjas ei tekkinud poolte vahel sisulist vaidlust, kuna esmalt tuli lahendada küsimus, kas eeltõendamismenetluse algatamine on põhjendatud. Maakohus oleks pidanud seda arvesse võtma ja hindama, kas üldse on põhjendatud lepingulise esindaja kulusid välja mõista ja kui on, siis millises mahus.

1. Juhul, kui kohus leiab, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmine käesolevas hagita asjas on põhimõtteliselt põhjendatud, ei ole siiski põhjendatud esindamisele kulunud aeg ning ühe tööühiku hind. Kuna vaidlusaluses hagita asjas sisulist vaidlust ei toimunud, vaid lahendada tuli avaldaja menetluslik tõendite kogumisega seotud taotlus, siis oleks asja vähest keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud tunnihinnaks kuni 120 eurot (lisandub käibemaks) ning põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku kuni 13 tundi, mis teeb esindajakuluks kuni 1560 eurot (käibemaksuta summa). Sealjuures asja materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine avaldusele on põhjendamatu vähemalt 2,5 tunni ulatuses (periood september 2016.a), täiendavate kliendiga suhtluste ja muude kaasnevate tegevuste (e-kirjade saatmine, kokkusaamised jms) ajakulu (periood september kuni november 2016) on põhjendamatu vähemalt 2 h ulatuses ning määruskaebuse koostamisega seotud ning sellega seotud suhtlemisele kulunud ajakulu (periood detsember 2016-jaanuar 2017) vähemalt 1,63 tunni ulatuses. Käesoleval juhul puudub mistahes alus kohaldada esindajatasule keskmisest kõrgemat tunnihinda. Vastus määruskaebusele
2. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 3 Edasine menetluse käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 667

lg 2 alusel osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 2240 eurot ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. 13. Esmalt märgib kolleegium, et ebaõige on puudutatud isiku seisukoht, et kuna avaldaja ei esitanud vastaspoole menetluskulude osas maakohtule vastuväiteid, siis on avaldaja kaotanud võimaluse puudutatud isiku menetluskulude suurust vaidlustada.

§ 174

g 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erinevusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude põhjendatus ja vajalikkus võib jääda kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud (Riigikohtu 14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 15). Käesoleval juhul ei ole avaldaja puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldust omaks võtnud, mistõttu tuli maakohtul kontrollida menetluskulude põhjendatust. 14.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses rahuldamist piisavalt põhjendanud. Maakohus on jätnud arved osaliselt analüüsimata.

1. Puudutatud isik on menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisanud neli arvet, kus on märgitud kulude koosseis. 08.09.2016 arve kohaselt on puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi osutanud õigusabi kokku 7 tundi 55 minutit. Arvest nähtuvalt seisnes õigusabi kliendiga suhtlemises, nõupidamises ja materjalidega tutvumises kokku 2 tundi 25 minutit ning avaldaja avaldusele vastuse koostamises ja kliendi esindamises 14.09.2016 istungil kokku 5 tundi 30 minutit. Arvestades, et avaldus ja selle lisad ei olnud mahukad, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks materjalidega tutvumisele ning kliendiga suhtlemisele ja nõupidamisele 1 tund 30 minutit. Silmas pidades vastuse mahtu (ca 5 lk) ja 14.09.2016 istungi kestust (1 tund 25 minutit), leiab kolleegium, et nendele kulunud ajakulu (kokku 5 tundi 30 minutit) oli vajalik. Kokku on 08.09.2016 arve põhjendatud 7 tunni ulatuses.
2. 13.10.2016 arve kohaselt on puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi osutanud õigusabi 1 tund 21 minutit. Arvest nähtuvalt seisnes õigusabi kliendiga suhtlemises ning nõupidamises, samuti suhtlemises avaldaja esindajaga ajavahemikul 09.09.2016 – 12.10.
3. Arvel on valdavalt üldised viited e-kirjade saatmisele ja telefonivestlustele. Asja materjalidesse ei ole kõiki arvel viidatud e-kirju lisatud ning 4 menetlusdokumentides on arvel märgitud toimingute tegemise vajadust selgitatud osaliselt. Arvestades eeltoodut loeb kohus 13.10.2016 arvel märgitud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund.
4. 01.12.2016 arve kohaselt on puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi osutanud õigusabi 4 tundi. Arvest nähtuvalt seisnes õigusabi kliendiga suhtlemises ning nõupidamises, samuti suhtlemises avaldaja esindajaga, avaldaja 19.10.2016 menetlusdokumendiga tutvumises ja sellele vastuse koostamises, maakohtu 28.11.2016 määrusega tutvumises ning menetluskulude hüvitamise küsimuse analüüsis. Kolleegium märgib, et avaldaja 19.10.2016 menetlusdokument ja puudutatud isiku vastus sellele ei ole mahukad dokumendid (mõlemate sisuline osa ca 1 lk), mistõttu on nende toimingute arves märgitud ajakulu osaliselt põhjendamatu. Täielikult põhjendamatuks tuleb lugeda ajakulu menetluskulude hüvitamise küsimuse analüüsile. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p-s 12 selgitanud, et kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Sellest tulenevalt ei saa ka menetluskulude hüvitamise analüüsi pidada põhjendatud ajakuluks. Kolleegium leiab, et 01.12.2016 arvel märgitud toimingute põhjendatud ajakulu kokku on 3 tundi.

1. 10.01.2017 arve kohaselt on puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi osutanud õigusabi 5 tundi 24 minutit. Lisaks eeltoodule on vandeadvokaat Anneli Aab osutanud õigusabi 28 minutit. Arvelt nähtuvalt seisnes vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi õigusabi avaldaja 13.12.2016 määruskaebusega tutvumises ja sellele vastuse koostamises ning kohtute kirjadega tutvumises. Arvestades määruskaebuse ning selle vastuse mahtu, samuti seda, et menetlusosalised olid oma peamised seisukohad esitanud juba maakohtu menetluses, on nende arves märgitud ajakulu osaliselt põhjendamatu. Täielikult põhjendamatuks tuleb lugeda vandeadvokaat Anneli Aabi toiminguid, mis seisnesid määruskaebuse vastuse projekti ülevaatamises ja kommenteerimises. Toimikust ei nähtu, et Anneli Aab oleks kohtumenetluses puudutatud isikut esindanud ja toiminguid teinud. Lisaks ei oleks kahe esindaja osavõtt, asja mahtu ja keerukust arvestades, tsiviilasjas vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb 10.01.2017 arvel näidatud toimingud lugeda vajalikuks ja põhjendatuks 5 tunni ulatuses.
2. Kokku on puudutatud isiku esindaja ajakulu põhjendatud 16 tunni ulatuses.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole väljunud diskretsiooni piiridest, kui leidis, et puudutatud isiku esindaja tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on õigustatud. Maakohus on seda seisukohta piisavalt põhjendanud, muuhulgas tuginenud Riigikohtu lahenditele. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) ei ületa turuhinda. Asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega, ei anna käesoleval juhul alust lugeda tunnitasu nimetatud suuruses ebamõistlikuks. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-8616 p-s 12, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Kuna käesoleval juhul oli poolte vahel sisuline vaidlusmenetlus eeltõendamismenetluse algatamise vajalikkuse üle ning selleks oli menetlusosalistel vajalik kasutada professionaalset õigusabi, siis võib lugeda tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks.
4. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku põhjendatud õigusabikulude suurus 2240 eurot (16 x 140). 5
5. Vastuseks puudutatud isiku viitele, et määruskaebus ei pruugi olla esitatud tähtaegselt, märgib ringkonnakohus, et see ei ole nii. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai avaldaja esindaja maakohtu 17.05.2017 määruse kätte 19.05.
6. Määruskaebus esitati 05.06.2017, seega tähtaegselt (03-04.06.2017 oli nädalavahetus). 23.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok - Toomsalu 6