Obsah (4)

§ 120§ 121§ 47§ 71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-529 Kohtuasi R.K. kaebus 05.12.2013 toimunud lühiajalisele kokkusaa

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust selle tagastamiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vang § 1 lg-st 8 tulenevalt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

§ 47

lg 1 võimaldab kohtueelse menetluse kohustuslikkuse korral kaebuse esitamist vaid siis, kui selleks ettenähtud korrast on kinni peetud. Kaebaja pole kohtueelses menetluses nõuetekohaselt käitunud, kui ta ei esitanud vastavat taotlust tähtaegselt ja see jäeti sel põhjusel läbi vaatamata. RVastS § 17 lg 3 nõuab, et kohtueelne taotlus oleks haldusorganile esitatud kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.

1. Käesolev kaebus on selles viidatud kohtueelsest nõudest nähtuvalt esitatud sellise mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis tekkis 05.12.2013 toimunud lühiajalisele kokkusaamisele seatud piirangute läbi kogetud alanduse ning solvumise, süütunde, häbi ja muude sarnaste hingeliste kannatuste tõttu. Nimetatud taotluses oleva kirjelduse alusel pole kuidagi võimalik järeldada, et vastav kahju sai ilmneda alles millalgi hiljem ega olnud kaebajale juba väidetavate kannatuste tekkimise päeval koheselt teada. Tema ise toetub kaebetähtaja arvutamisel kuupäevale, mil tehti otsus ilma piiravate tingimuste seadmiseta toimuva kohtumise saamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta ja väidab, et kui haldusakte ei oleks eelnevalt tühistatud, poleks kokkusaamisel kohaldunud piirangud olnud õigusvastased. Seejuures on tal aga tähelepanuta jäänud, et seaduseandja pole üldse sidunud hüvitamisnõude esitamise tähtaega päevaga, mil ilmneb kahju tekitamise õigusvastasus. Selle ja kahju põhjustanud lühiajalise kokkusaamise toimumise tõttu veel enne kui, selle tingimusi puudutav taotlus rahuldamata jäeti, pole kuidagi võimalik hakata kaebetähtaja kulgu arvutama kaebaja poolt nimetatud kuupäevast.
2. VangS § 1’ lg 2 tulenevalt kuuluvad selle seadusega ettenähtud menetluste puhul kohaldamisele haldusmenetluse seaduse sätted. Kohtueelse nõude tagastamise alusena osundatud HMS § 14 lg 6 võimaldab jätta taotluse läbi vaatamata ja tagastada juhul, kui selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Kaebaja pole oma kohtueelsesse taotlusesse märkinud midagi kaebetähtaja või selle ennistamisega seonduvat. Kaebuses ei pea ta oma taotlust küll hilinenuks, kuid väidab samas ka, et 13.12.2013 otsuse mitmekordse tühistamise ning haldusakti tagasitäitmise ja kahju kõrvaldamise ootuse tõttu tuleb kaebetähtaeg ennistada.
3. Vastava seisukohaga pole võimalik nõustuda. Eelnevalt juba osundatud RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt peab kohtueelse hüvitamisnõude esitama kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või teada saama pidi. Käesoleval juhtumil pidi kaebaja nii talle tekkinud kahjust kui selle põhjustajast teadlikuks saama juba piirangutega toimunud lühiajalisel kokkusaamisel 05.12.
4. Kohustusliku kohtueelse nõude on ta vastustajale esitanud alles 13.12.2016, kui kolme aasta pikkune kaebetähtaeg oli juba ületatud. HMS § 34 lg-s 1 sätestatud tähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja sarnaselt

§ 71

lg-s 1 kehtestatuga ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Sarnaselt kohtumenetlusega saavad ka kohustuslikus kohtueelses menetluses arvesse tulla vaid vastava menetlusosalise tahtest ja teadvusest sõltumatud põhjused. Mõjuva põhjusega pole tegemist siis, kui vajaliku taotluse esitamine oli küll raskendatud, kuid siiski võimalik. Kaalutlemine selle üle, millised saavad olla tähtaja ennistamise aluseks olevad mõjuvad põhjused, on küll vaid vastava otsuse tegija pädevuses, kuid kohustusliku kohtueelse menetluse õiguspärasuse hindamiseks peab tähtaja ennistamise võimalikkust kontrollima ka halduskohus.

1. Kaebaja pole nimetanud ühtegi niisugust objektiivset tema tahtest ja teadvusest sõltumatut põhjust, mis takistas varasemat kohtueelse kahjunõude esitamist ning tulnuks vastustaja poolt enne taotluse tagastamist täiendavalt välja selgitada. Kaebuses tugineb ta üksnes niisugustele asjaoludele, millised lähtuvad kahju tekitamise õigusvastasusest teada saamise ajast ning oma ootustest 13.12.2013 otsuse tagasitäitmisele ja kahju kõrvaldamisele edaspidise õiguspärase käitumise läbi. Need aga on subjektiivsed asjaolud, mis ei muutnud kahjunõude esitamist võimatuks ega saanud seda ka raskendada. Kaebusest ei nähtu, et antud juhtumi puhul oleks tegemist mingi erandlikku lähenemist vajava olukorraga. Kuna kaebaja on kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt esitanud mitmete aastate jooksul väga suure hulga erinevaid kaebusi ning läbinud nende eelduseks olevad kohtueelsed menetlused, saab järeldada, et ta on piisavalt kursis nii asjakohaste õigusaktide sisu, kui oma õiguste ulatuse ja realiseerimise võimalustega. See omakorda annab aluse järeldada, et ta on olnud enda kaitsmisel ise hooletu ega omanudki seetõttu kohtueelse kahjunõude esitamise tähtaja ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjuseid.
2. Eeltoodud põhjustel oli kohtueelne taotlus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebajad pole nimetanud mingeid objektiivseid põhjuseid, milledest nähtuks selle õigeaegse esitamise võimatus, polnud alust kaebetähtaja ennistamiseks ning tema taotlus on põhjendatult tagastatud. Seetõttu ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda läbituks ning kaebus tuleb

§ 121lg 1 p-st 4 tuleneval alusel täies ulatuses tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane