lg 3 tulenevat tähtaega ning paluti menetlus seetõttu HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaitseministeerium toetas oma 26.09.2016 seisukohas protesti ja palus see rahuldada, kuid kolmanda isikuna kaasatud Raunistal AS leidis oma 30.09.2016 seisukohas samuti, et protesti esitaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Protesti läbi vaatamata jätmist
lg 3 tähtaja rikkumise põhjendusel palus 17.08.2016 koostatud taotluses ka Alikonte OÜ. Ühtlasi soovis ta enda kaasamist menetlusse väites, et on Purtse tuulikupargi arendaja ja tema tegevus sõltub täielikult Sonda Vallavalitsuse 15.07.2015 korralduse nr 208 alusel väljastatud ehitusloa kehtivusest. 03.10.2016 kohtumäärusega kaasas kohus ta kolmanda isikuna ning andis maavanemale täiendavate selgituste esitamiseks lisaaega. 3. 17.10.2016 selgituses leidis maavanem, et on ettepaneku esitamiseks
Seda seisukohta põhjendas ta väidetega, et Kaitseministeeriumi poolt 28.04.2016 esitatud järelevalve teostamise taotluses teavitati küll vaidlustatud haldusaktide olemasolust, kuid kätte saadi need vastustajalt 29.04.2016 e-kirjaga ja edastati ametnike poolt talle koos järelevalve algatamise korralduse projektiga esmaspäeval 02.05.2016. Veel märgiti, et kuni vastustaja poolt täiendavate selgituste ja materjalide edastamiseni 12.05.2016 polnud haldusaktide õigusvastasuse küsimuses võimalik seisukohta võtta. Kolmandate isikute Alikonte OÜ ja Eesti Ühistuenergia OÜ 21.10.2016 täiendavas seisukohas leiti, et maavanem kohustuslikku kohtueelset menetlust pole läbinud ja paluti protest seetõttu 15.07.2015 korralduse nr 208 osas läbi vaatamata jätta. Seejuures märgiti, et
lg 3 seob kohustusliku kohtueelse menetluse alguskuupäeva haldusakti andmisest teada saamisega ning kuna 28.04.2016 taotlus esitati just maavanemale endale, sai ta selle sisust teada hiljemalt järgneval tööpäeval 29.04.
lg-s 1 kehtestatu annab maavanemale õiguse teostada järelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning nõuda õigusvastase ja avalikku huvi rikkuva haldusakti kehtetuks tunnistamist.
lg 3 näeb ette, et kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse haldusakt on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks või viia see õigusnormidega vastavusse.
lg 4 võimaldab maavanemal pöörduda protestiga halduskohtusse, kui kohalik omavalitsus pole 30 päeva jooksul pärast ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud või õigusnormidega kooskõlla viinud. Seega on seaduseandja kehtestanud kohalike omavalitsuse haldusaktide peale protestiga halduskohtusse pöördumiseks kohustusliku kohtueelse menetluse ning määranud ära ka selle, et selle läbimiseks vajalik ettepanek tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti andmisest teada saamisest.
lg-s 3 kehtestatuga määranud selgelt ära, et kohalikule omavalitsusele tehtava ettepaneku tegemise tähtaeg algab siis, kui maavanemale sai teatavaks selle sisuks oleva haldusakti olemasolu ega ole andnud talle võimalust arvutada ettepaneku esitamiseks ettenähtud tähtaega haldusakti kättesaamisest või selle õigusvastasuse ja avaliku huvi riive tunnetamisest. Vastavat võimalust ei tulene ka ühestki teisest õigusaktist. Lisaks ei saa vaidlusaluste haldusaktide kohalikult omavalitsuselt kätte saamise ajaga seonduv käesolevas asjas ka midagi muuta, sest maavanema selgitusele lisatud elektronkirjast nähtuvalt esitas vastustaja need 29.04.2016. See tähendab, et ettepaneku esitamise viimane päev olnuks ikka esmaspäev 30.05.2016. 8. Ühestki õigusaktist ei tulene võimalust ka järelduseks, et
lg-s 3 nimetatud tähtaega on võimalik siduda ajaga, mil maavanemale adresseeritud järelevalve teostamise taotlus jõudis selle vastu võtnud ja registreerinud maavalitsuse ametnike käest isiklikult temani.
lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt on maavalitsus maavanemat teenindav valitsusasutus, kes korraldab muuhulgas tema asjaajamist ja tehnilist teenindamist, valmistab ette dokumentide projekte ning korraldab tema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste isikutega. Selletõttu ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et maavanema kui institutsiooni õigused ja kohustused on seotud ainult kitsalt tema isikuga ning maavalitsuse ametnike tegevus mingit õiguslikku tähendust ei oma. Vastava järelduse võimalust ei tulene ka maavanema seisukohas viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendist. Selles ei olnud maavalitsuse IP aadressilt vaidluse sisuks olevat korraldust vaadanud isik teada ning kuna vastavat aadressi kasutasid lisaks suurele arvule ametnikele ja töötajatele ka kõik need, kelle arvuti oli maavalitsuse WiFi võrguga ühenduses, pidas ringkonnakohus tõenäoliseks, et korralduse vaataja ei pruukinud olla maavalitsuse ametnik ega töötaja.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.