Obsah (12)

§ 150§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 162§ 124§ 138§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-118324 Tsiviilasi AS-i MiniCredit (

§ 150sätestatud korras.

1 4.

2. Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (125 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 28.08.2015 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu 09.09.2015 määrusega tehti kostjale makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 16.12.2015 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras.
2. Hageja esitas 23.12.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis hageja 02.07.212 kostjale laenu 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlga 300 eurot, intressi 12 eurot, viivist 300 eurot, meeldetuletustasu 26 eurot ja edasiulatuvat viivist. Harju Maakohus võttis hagi 30.12.2015 määrusega menetlusse. Hageja pankrotihaldur täpsustas hagi 22.12.2016 ning teatas, et ei nõua kostjalt edasiulatuvat viivist.
3. Tsiviilasjas nr 2-16-11518 kuulutas Harju Maakohus 05.10.2016 määrusega välja hageja pankroti ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Pankrotiseaduse § 43 lg 1 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, 2 võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Hageja pankrotihaldur esitas 22.12.2016 menetluskulude nimekirja ja täpsustas hagi, seega tuleb lugeda, et pankrotihaldur astus hageja asemel menetlusse alates 22.12.
5. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 27.10.2016). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (01.11.2016) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 325 eurot koos käibemaksuga (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot, riigilõiv hagilt 130 eurot ja õigusabikulud 150 eurot maksekäsu avalduse esitamisel) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus märgib, et

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavat kinnitust ei ole hageja kohtule esitatud. Kuna hageja loobus edasiulatuvast viivisenõudest, siis on tsiviilasja hind

§ 124

lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 638 eurot (võlg 300 eurot + viivis 300 eurot + intress 12 eurot ja võla sissenõudmiskulu 26 eurot). Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 1 ja lisale nr 1 tasutakse selliselt nõudelt riigilõivu 125 eurot.

§ 138

lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 125 eurot. Enammakstud riigilõivu ei mõisteta vastaspoolelt välja ja seda on hagejal õigus taotleda tagasi

§ 150

sätestatud korras.

§ 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu, lisaks menetluskulude jaotusele, kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kuna kohus käesoleval juhul maksekäsku ei tee ja võlgnik ei ole võlga tasunud, siis puudub alus mõista kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluses tekkinuid kulusid.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

6.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3