) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja taotles peale väikelaenu üldtingimustega tutvumist hagejalt eralaenu summas 800 eurot, allkirjastades vastavasisulise väikelaenu laenulepingu. Hageja kandis laenusumma xxxx kostja arvelduarvele. Kostja kohustus tagastama hagejale eralaenu igakuiste maksetena pangakontole, vastavalt poolte vahel kokkulepitule. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Eralaenu tingimuste järgi oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist. Hageja ütles laenulepingu üles xxxx, nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kuivõrd kostja oma kohustusi ei täitnud, pöördus hageja võla sissenõudmiseks inkassofirma poole. Lisaks põhivõlgnevusele summas 665,83 eurot, nõuab hageja kostjalt viiviseid vastavalt kokkulepitule 0,1% tasumata põhivõlalt päevas. Hageja arvestab viiviseid xxxx – xxxx summas 167,12 eurot. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millega tekkis hagejal kahju summas 40 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 665,83 eurot, kahju summas 40 eurot ja xxxx seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 167,12 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused 2 Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 481 eurot, millest 175 eurot riigilõiv, 36 eurot kohtutäituri tasu ning 270 eurot õigusabikulud. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 270 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kohtutäituri tasu 36 eurot. Kohus peab nimetatud summat samuti põhjendatuks Kohtutäituri seaduse § 48 lg 3 alusel. Samuti nähtub kohtutoimiku materjalidest, et hageja on soovinud dokumentide kättetoimetamist maksekäsu kiirmenetluses kohtutäituri vahendusel, kuid kohtutäituril on dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestunud. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 481 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (481 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.