Obsah (5)

§ 79§ 663§ 667§ 329§ 331

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-8296

) § 371 lõike 1 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

§ 79lõike 1 järgi võib hagi juriidilise isiku vastu esitada tema asukoha järgi.

Kostja asukohaks nii poolte vahel sõlmitud lepingus kui ka esitatud hagis on märgitud Norra Kuningriik. Määruskaebus

1. 02.06.2016 määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Kohus on valesti tõlgendanud poolte lepingu punkti 9.
2. Poolte tegelik tahe oli leppida kokku rahvusvahelise kokkuleppelise kohtualluvuse korras Eesti Vabariigi kohtute ainupädevuses lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel. Olukorras, kus hageja on toonud välja lepingupoolte tegeliku tahte lepingu punkti 9.2 osas, puudub kohtul õigus omistada kostjat ära kuulamata kõnealusele sättele teistsugust tähendust. Menetluse edasine käik
3. Maakohus küsis

§ 663lõike 3 alusel kostjalt vastust hageja määruskaebusele.

Kostja nimel esitati 12.09.2016 kohtule ingliskeelne vastus. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.10.2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjärelduses muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.
2. Riigikohus tühistas 29.03.2017 määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3. Juhindudes Riigikohtu 29.03.2017 lahendi seisukohtadest jättis ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel kostja 12.09.2016 ingliskeelse vastuse määruskaebusele käiguta ja kohustas teda esitama vastuse tõlke eesti keelde. Samuti kohustas ringkonnakohus kostjat esitama kohtule dokumentatsioon, millelt nähtuks Norra seaduste kohaselt vastuse allkirjastanud isiku õigus äriühingut esindada. 11.09.2017 esitas kostja ringkonnakohtule oma 12.09.2016 vastuse eestikeelse tõlke ja esindusõigust tõendavad dokumendid. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 01.06.2016 määrus tuleb

§ 667

lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

1. Käesolevas asjas tehtud 29.03.2017 lahendi punktis 13 märkis Riigikohus, et ringkonnakohus leidis õigesti, et kohtualluvuse kontrollimisel tuleb praegusel juhul kohaldada konventsiooni, mis on Euroopa Liidu nimel heaks kiidetud nõukogu 27.11.2008 otsusega 2009/430/EÜ (ELT 2009, L 147, lk 5). Samuti nõustus Riigikohus ringkonnakohtu järeldusega, et konventsiooni artikli 5 punkti 1 järgi alluks hagi kostja asukohajärgsele pädevale Norra Kuningriigi kohtule. Lahendi punktis 14 aga leidis Riigikohus, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et sõltuvalt kostja määruskaebuse vastuse sisust võib käesolevas asjas kohalduda konventsiooni artikkel
2. Kolleegium märkis, et kostja kohtusse ilmumist tuleb konventsiooni artikli 24 esimese lause alusel pidada üldjuhul vaikivaks nõustumiseks asja allumisega sellele kohtule, kus asi algatati, ning seega vaikivaks kokkuleppeks kohtualluvuse kohta. 3 Artikli 24 teine lause näeb ette erandid sellest üldeeskirjast. Nimetatud sätte kohaselt ei peeta vaikivaks kohtualluvuse kokkuleppeks seda, kui kostja vaidlustab kohtualluvuse, väljendades nii oma tahet mitte nõustuda asja allumisega sellele kohtule, või kui on tegemist juhtudega, mille puhul nimetatud konventsiooni artikkel 22 näeb ette erandliku kohtualluvuse eeskirjad. Riigikohus asus seisukohale, et artiklis 22 sätestatud erandliku kohtualluvuse juhtudega kohtute seni tuvastatu põhjal tegu ei ole. Konventsioon ei sätesta, millal peab kostja kohtualluvuse vaidlustama. Selle kindlakstegemiseks tuleb kohaldada

-is sätestatut.

§ 329

lõike 2 järgi peab menetlusosaline kohtualluvust puudutavad vastuväited esitama esimesel võimalusel ja korraga. Vastasel juhul menetlusosaline kaotab õiguse sellistele vastuväidetele tugineda (

§ 331lõige 1).

Seega tuleks kostjal kohtualluvust puudutavad vastuväited Eesti õiguse järgi üldjuhul välja tuua kohtule esitatavas esimeses menetlusdokumendis. Lahendi punktis 15 märkis Riigikohus, et eelmärgitust järeldub, et juhul kui kostja esitatud vastusega saab praegusel juhul arvestada, saaks hagi menetlusse võtmisest konventsiooni artikli 24 teise lause alusel keelduda, kui kostja vaidleb selles vastu asja allumisele Eesti kohtule. Sama kehtib juhul, kui kostja vastusega ei saa selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu arvestada. Juhul kui vastuses esinevad puudused edasises menetluses kõrvaldatakse ja kostja ei ole vastuses kohtualluvusele vastu vaielnud, allub hagi konventsiooni artikli 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust.

1. Asja uuel läbivaatamisel kohustas ringkonnakohus kostjat kõrvaldama oma vastuses esinevad puudused, s.o esitama vastuse eestikeelse tõlke ja dokumentatsiooni, millelt nähtuks, et vastuse allkirjastanud isikul (Miriam Thomassen Thore Janseni nimel) on õigus kostjat esindada. 11.09.2017 esitas kostja kohtule 12.09.2016 vastuse tõlke eesti keelde ja esindusõigust tõendavad dokumendid, s.o äriühingu registreerimistunnistuse, millelt nähtub, et kostja direktor ja juhatuse liige on Thore Jansen, kuid kostja nimel allkirjastamise õigus on nii Thore Jansenil kui Miriam Thomassenil, mõlemal eraldi. Eeltooduga on kostja kõrvaldanud Riigikohtu 29.03.2017 määruses osundatud puudused ning kostja vastust saab asja menetlemisel arvestada. Viidatud lahendi punktis 15 leidis Riigikohus, et kui kostja ei ole vastuses kohtualluvuse vastu vaielnud, allub hagi konventsiooni artikli 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja määruskaebuse vastusest tahet vaidlustada kohtualluvust. Kostja on oma vastuses käsitlenud peamiselt vaidluse sisulisi asjaolusid ning on märkinud üksnes pooltevahelise lepingu punkti 9.2 kohta seda, et leping ei saa olla ülimuslik Norra maksuseaduse ja maksualase lepinguseaduse suhtes. Seega ei ole kostja oma vastuses kaebusele üldse käsitlenud kohtualluvuse teemat ega esitanud vastuväiteid Eesti kohtute alluvuse osas. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes Riigikohtu 29.03.2017 määruses toodust, allub hagi konventsiooni artikli 24 järgi Eesti kohtule, mistõttu on maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud.
2. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/