KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-8689 Tsiviilas

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa 1. Xxxx (hageja) esitas 07.06.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx (kostja) vastu 1800,56 euro tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-8). Kohus jättis hagi 26.10.2015 käiguta (I kd, tl 24). Hageja esitas 29.10.2015 hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (I kd, tl-d 29-38). Kohus võttis hagi 04.11.2015 menetlusse (I kd, tl 95). Kostja vastas hagile 23.11.2015 (I kd, tl-d 103-111). Pärast hagile vastamist on pooled korduvalt esitanud kohtule menetlusdokumente. Kohtuistung toimus 08.06.2017 (I kd, tl-d 191-195). II. Kohtuotsuse põhjendav osa Kohus vaatab hagiavalduse tulenevalt

§ 405lõikes 1 sätestatust läbi lihtsustatud korras.

Seejuures võtab kohus arvesse, et kohus on andnud kostjale kohtuistungile kutsumisega võimaluse olla ära kuulatud ja selgitada kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Kostja andis nõusoleku asja läbivaatamiseks ilma kostja lepingulise esindaja osavõtuta (I kd, tl 187) ning 08.06.2017 kohtuistungile ei ilmunud (I kd, tl 191). Kohus lahendab eeltoodut arvestades hagiavalduse poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite alusel.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus saab menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 163

lg 1 järgi eelkõige siis, kui hagiavalduse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ulatused ei ole ebaproportsionaalselt erinevad. Käesoleval juhul rahuldas kohus hagi väiksemas ulatuses võrreldes hagi rahuldamata jätmisega. Seetõttu esineb alus menetluskulude jaotamiseks võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas 1800,56 euro tasumise nõude, mille kohus rahuldas 424,25 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 23,56% ulatuses ja jättis hagiavalduse 76,44% ulatuses rahuldamata. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud 76,44% ulatuses hageja kanda ja 23,56% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 2