Obsah (15)

§ 251§ 438§ 442§ 5§ 230§ 231§ 229§ 173§ 177§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14961 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja esitas hagile vastused xxxx ja xxxx (tl 105-107, 119-122). Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu ning palub jätta hagejate nõuded Xxxx OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostja leiab, et hagejatel 2 puudub töötasu nõue kostja vastu. Hagejad ei ole kostjale hagejate märgitud mahus tööd teinud, mistõttu on hagejate nõue alusetu. Hagejate väited ületunnitöö tegemise kohta on ebaõiged ja tõendamata, mistõttu leiab kostja, et hagejad ei ole teinud ületunnitööd ning puudub alus vastava nõude rahuldamiseks. Lisaks märgib kostja, et TLS § 44 lg 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Seega isegi, kui töötaja teeb ületunnitööd, eeldatakse, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga. Käesoleval juhul ei ole hagejad ega kostja kokku leppinud, et ületunnitöö hüvitatakse rahas. Vastavad hagejatepoolsed väited on ebaõiged ja tõendamata. Samuti on tõendamata tunnitasu suurus. Hagejad on arvestuse aluseks võtnud 7 eurot tunnis, kuid nimetatud summa on ebaõige ja tõendamata. Pelgalt viide kodulehele ei tõenda kokkulepet kostjaga tunnitasus, sh selle suuruses. Seega on hagejate nõuded tõendamata. Hagejate väited töötamise perioodi osas lükkavad ümber töötamise registri andmed. Hagejate puhkusetasu nõuded on tõendamata ja ebaõiged. MENETLUSE KÄIK
2. Käesolevas asjas toimus 02.05.2017 korraldav kohtuistungil, kus kostja esindaja muu hulgas selgitas, et hagejad küll töötasid kostja juures, kuid kostja on kogu palga hagejatele välja maksnud; ei olnud sellist kokkulepet, et kostja tasub hagejatele 7 eurot tunnitasu, maksimaalselt võis see olla 5 eurot (tl 126-127). Hagejate esindaja selgitas korraldaval kohtuistungil, et hagejad ei ole töövaidluskomisjoni otsuseid vaidlustanud, kuna nõustuvad nende otsustega ja soovivad otsuses nimetatud summade väljamõistmist kostjalt. Tunnitasu osas oli hagejatel ja kostjal kokkulepe 7 euro tunnitasu osas (tl 126).
3. 08.06.2017 toimunud kohtuistungil kuulas kohus

§ 251

alusel tunnistajatena üle Xxxxi ja Xxxxi ning kohus kuulas omal algatusel vande all üle hagejad Xxxx ja Xxxx (tl 137-152). KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, kuulanud ära hagejad ja kostja esindaja, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. 5.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning

§ 442

lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

§ 5

alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 229lg 2 kohaselt võivad tõenditeks olla muu hulgas tunnistaja ütlused.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hagejad kostja juures töötasid. Pooled vaidlevad töötamise perioodi ja tunnitasu suuruse üle. 3
2. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu. TLS § 1 lg 2 alusel, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Puudub vaidlus selles, et hagejad töötasid kostja juures suulise töölepingu alusel.
3. Käesolevas asjas on tõenditeks 08.06.2017 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate Xxxxi ja Xxxxi ütlused ning kohtu algatusel vande all üle kuulatud hagejate Xxxx ja Xxxx ütlused (tl 137-152).
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx hagi kostja Xxxx OÜ vastu vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 11.

§ 177

lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 12.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 13. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 14.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi 4 kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas

§ 162

lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud kandma

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja.

1. Hagejate esindaja Xxxx on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja esitanud xxxx (tl 134-136). Hagejate menetluskulu on olnud kokku summas 356 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustab hagejate esindaja õigusabikulu 3,8 tunni eest (266 eurot) ning esindustasu 90 eurot. Hageja esindaja tunnihind on 70 eurot tund (ilma käibemaksuta).
2. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväited esitanud.
3. Kohus leiab, et hagejate menetluskulu 356 euro (ilma käibemaksuta) näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Käesolevas asjas on toimunud kaks kohtuistungit. Eesti Advokatuuri liikmeks mitteoleva lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot (ilma käibemaksuta) vastab Eestis tavapärasele ja kohtupraktikas aktsepteeritud sarnase kvalifikatsiooniga esindaja tasu suurusele või jääb isegi alla selle. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so summas kokku 356eurot (ilma käibemaksuta).
4. Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 19. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirjad 26.04.2017, xxxx ja 12.06.2017 (tl 123124, 131-132, 153-154). Kuna hagimenetluse kulud kannab kostja kooskõlas

§ 162

lg 1, siis kohus jätab kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata ning kohus ei analüüsi kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 5