1-17-449/35

1-17-449 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-449 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Andreas Põhjala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andreas Põhjala (ik: 38909194910; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 14.08.2017.a, 28.08.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht RESOLUTSIOON

1. Vabastada Andreas Põhjala karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.01.2019.a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Andreas Põhjala katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
3. Kohaldada Andreas Põhjala suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. Andreas Põhjalale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. Andreas Põhjala vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele ja Andreas Põhjalale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 13.06.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andreas Põhjala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 30.01.2017.a kohtuotsusega tunnistati Andreas Põhjala süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 3 kuu ja 28-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 06.09.2016.a ja lõpp on 03.01.2019.a. Andreas Põhjala kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistuses teist korda. Vangistuse ajal on määratud majandustöödele, 2 distsiplinaarkaristust. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Andreas Põhjala kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et Andreas Põhjala on aastaid elanud xxxx, kes teda ka kasvatas. Pärast vanaema surma asus A.Põhjala elama xxxx. Paidesse jäi maha arvukalt kriminaalkorras karistatud sõpru ja ka xxxx asudes tekkis A. Põhjalale samasuguseid sõpru. Viimase vägivallakuriteo pani toime just sellise taustaga isikutega. Andreas Põhjala allub sõprade mõjule, eriti kui tegemist on alkoholi tarvitamisega. Andreas Põhjala soovib elektroonilise valve alla vabaneda xxxx. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tehnilistele nõuetele, kuid Xxxx Vallavalitsus, pärast pikka kaalumist ei andnud nõusolekut Andreas Põhjala elektroonilise valve alla vabanemiseks vallale kuuluvasse korterisse. Vallavalitsuse seisukoha edastas valla sotsiaalnõunik. Vabanedes ei ole Andreas Põhjalal garanteeritud töökohta. Tema tööharjumuse olemasolu ja kohusetunne on küsitav. 3 Varasemad katsed ametlikult tööl käia on olnud lühiajalised ja lõppenud Andreas Põhjala algatusel kiiresti. Xxxxkülas ja selle lähiümbruses ei ole lihtne leida tööd. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas kriminaalhooldusametnik 23.08.2017.a, et elukohta aadressil xxxx maakond kontrolliti 21.08.
6. Nimetatud aadressil elab Andreas Põhjala tädi ja tema elukaaslane (kriminaalkorras karistatud). Mõlemad isikud on andnud suulise nõusoleku, et Andreas Põhjala võib ennetähtaegse vabanemise korral antud korterisse elama asuda. Tegemist on üürikorteriga. Üürileandja on xxxx OÜ. Antud firma juhatuse liige on andnud 23.08.2017 ekirja teel kirjaliku nõusoleku, et Andreas Põhjala võib ennetähtaegse vabanemise korral asuda antud korterisse (aadressil Xxxx) elama. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas kriminaalhooldusametnik 25.08.2017.a e-kirja teel, et elektroonilise valve paigaldamine antud korterisse aadressil Xxxx, on tehniliselt võimalik. Korteris elab kaks täisealist isikut, mõlemad isikud on andnud kirjaliku nõusoleku enda elukohta elektroonilise valve kohaldamiseks. Andreas Põhjala taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Andreas Põhjala tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes Vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ( 61%) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Prokuratuur ei soovi Andreas Põhjala tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Andreas Põhjala võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andreas Põhjala isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust ning avaldas kohtuistungil valmisolekut jätkata edasist elu õiguskuulekalt. Sellest võib järeldada, et vangistuse ajal on kinnipeetav mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning tahab edaspidi kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Andreas Põhjala tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Andreas Põhjalale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduda alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 4 Pärast vabanemist on Andreas Põhjalal olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Andreas Põhjala, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/