) § 2 lg-le 1 on võlasuhe õigussuhteks, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt on leping kahe või enama isiku (lepingupooled) vaheliseks tehinguks, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Pooled ei vaidle vastu, et hageja täitis tema ja OÜ Venderte Grupp vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, kostja aga jäi nõuetekohaselt oma kohustusi täitmata ja et kostja võlgnevus moodustab 19 683,32 €.
§-st 100 lähtuvalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega hageja nõue OÜ Venderte Grupp vastu põhivõla nõudmise osas summas 19 683,32 € on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi selles osas. 5
lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg-st 1 tuleneb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja OÜ Venderte Grupp vahel sõlmitud lepingu järgi on viivisemäär 0,5% viivitatud summast päevas. Vastuväiteid hageja viivisearvestusele ei ole kostja OÜ Venderte Grupp esitanud. Nii hageja kui ka kostja OÜ Venderte Grupp on sõlminud lepingu majandustegevuses ja kohus leiab, et tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Hageja ja kostja OÜ Venderte Grupp vahel 1.03.2016 sõlmitud „Võlatunnistus ja maksegraafik“ p 3 kohaselt teeb võlausaldaja ettepaneku tasuda võlgnevus osadena 400 EUR suuruste igakuiste maksetena. Antud ettepanek kehtib vaid juhul, kui Võlgnik hakkab õigeaegselt oma võlgnevust likvideerima. Võlausaldaja jätab endale õiguse igal hetkel antud ettepanekust loobuda. Sama dokumendi p 4 kohaselt tuleb kuised maksed summas 400 EUR teha hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Pooled ei vaidle vastu, et kostja OÜ Venderte Grupp ei tasunud igakuiseid makseid kokkulepitud summas ja tähtajaks. Kuna hageja on pöördunud kohtusse OÜ-lt Venderte Grupp võla väljamõistmiseks, järelikult kasutas ta oma õiguse ettepanekust loobuda. Seega leiab kohus, et kohustuse sissenõutavaks muutmise päeva tuvastamisel tuleb lähtuda arvel nimetatud tähtajast. Viimase arve tasumise tähtpäev oli 15.04.2015 (toimiku lk 10), seega 16.04.2015 on kohustus muutunud sissenõutavaks ja hagi esitamise päeva seisuga (8.09.2016) ajavahemiku eest 16.04.2015-7.09.2016 (k.a) viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud lepingujärgse viivise suuruseks on 50 290,88 eurot. Hageja, toimides heas usus, vähendas viivisenõuet põhinõude summani ja nõuab kostjalt OÜ Venderte Grupp viivise tasumist summas 19 683,32 €. Seega hageja nõue OÜ Venderte Grupp vastu viivise nõudmise osas summas 19 683,32 € on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi ka selles osas. K.K Diamond Group OÜ hagi V V vastu võla ja viivise nõudes Põhinõue Hageja nõue V V vastu tuleneb 1.03.2016 dokumendist „Võlatunnistus ja maksegraafik“ (toimiku lk 5), mille punkti 7 sõnastuse kohaselt võlgniku juhatuse liige V V käendab kogu võlgnevust ning garanteerib nõude laekumise summas 19 683,32 EUR. Poolte vahel puudub vaidlus, et V V on OÜ Venderte Grupp juhatuse liikmena käendanud hageja ees OÜ Venderte Grupp kohustuse täitmise summas 19 683,32 EUR. Vastavalt
142 lg-le 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt 6
Viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud viivise suuruseks ajavahemiku 21.03.2016-6.04.2017 (k.a) on 1 647,38 eurot: viivis alates 21.03.2016-30.06.2016 (8,05%) 102 päeva eest on 19 683,32 eurolt 441,58 eurot; viivis alates 1.07.2016-31.12.2016 (8%) 184 päeva eest on 19 683,32 eurolt 791,64 eurot; viivis alates 1.01.2017-06.04.2017 (8%) 96 päeva eest on 19 683,32 eurolt 414,16 eurot. Seega hageja nõue kostja V. V vastu viivise nõudmise osas on osaliselt põhjendatud ja kohus rahuldab viivise nõue summas 1 647,38 eurot. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi on rahuldatud osaliselt, nimelt umbes 90% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud 90% ulatuses jäävad tema enda kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.