2-16-123192/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-123192 Tsiviilasi OÜ XXXX hagi Xxxx OÜ vastu põhivõla 1200 euro, viivise 61,93 euro ja alates 13.12.2016 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras Tsiviilasja hind 1261,93 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ XXXX (xxxx, Xxxx), seaduslik esindaja Xxxx (e-post xxxx) Kostja Xxxx OÜ (xxxx, Xxxx), seaduslik esindaja Xxxx (xxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada OÜ XXXX hagi.
2. Välja mõista Xxxx OÜ-lt OÜ XXXX kasuks põhivõlg 1200 eurot, viivis 61,93 eurot ja alates 13.12.2016 viivis (arvestatuna põhinõudelt 1200 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1138,07 eurot.
3. Jätta menetluskulud Xxxx OÜ kanda.
4. Välja mõista Xxxx OÜ-lt OÜ XXXX kasuks menetluskuluna 200 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.04.2016 kuni 12.12.2016 eest on 61,93 eurot. Lisaks taotleb hageja alates 13.12.2016 edasise viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ei viinud kaupa kokkulepitud ajaks Soome ega teavitanud veose hilinemisest. Vastupidiselt on hageja kinnitanud, vaatamata laadimise hilinemisele jõuab kaup kohale määratud tähtajaks. Kostja on hageja nõude tasaarvestanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe XXXX vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas XXXX selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras. Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud. Toodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejale välja viivise 61,93 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 13.12.
5. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgituga mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 13.12.2016 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 1200 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1138,07 eurot. Tasaarvestusest Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et XXXX ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida XXXX ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Tasaarvestus on reguleeritud võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 jj. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 lause 1 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Eelmainitud põhjendustel ei ole kostja tõendanud hageja suhtes nõude olemasolu ja nõude suurust ning kostja 31.05.2016 tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 3 lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 200 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot (t.lk 94). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostja poolt hüvitada summas 200 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot. Võlaõigusseaduse § 113¹ lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist ei ole TsMS järgse menetluskuluga, vaid iseseisva kahju hüvitamise nõudega. Hageja ei ole hagis kõnesolevat nõuet esitanud, vaid on ekslikult leidnud, et tegemist on menetluskuluga. Kohus selgitab, et kui hageja soovib kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, tuleb tal pöörduda kohtusse vastava hagiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik