lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotles kohtuistungil 05.10.2016 vaheotsuse tegemist tuvastamaks, kas laminaatparketi kahjustumisel oli tegemist kindlustusjuhtumiga või mitte. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kohus rahuldas 05.10.2016 toimunud kohtuistungil hageja taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et antud juhul sõltub hageja nõude põhjendatus sellest, kas nõude aluseks olev eluline sündmus kvalifitseerub kindlustusjuhtumina poolte vahel sõlmitud kodukindlustuslepingu ja võlaõigusseaduse § 423 lg 1 mõttes. Kui tegemist pole kindlustusjuhtumiga, siis ei saa lugeda ka hageja nõuet põhjendatuks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elamus toimus voolukatkestus, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju, mis seisneb maasoojuspumba ja veepehmendi kahjustumises 2 ning asjaolus, et kostja vastava kahju likvideerimise hüvitas kindlustuslepingu alusel. Pooled vaidlevad selle, kas elamu laminaatparketi niiskuskahju tekkimine remonttööde kestel oli kindlustusjuhtum või mitte. Poolte vahel on sõlmitud kodukindlustusleping nr XXXX ning kindlustuslepingu osaks olid Xxxx AS-i kindlustuslepingute üldtingimused 3 (kehtivad alates xxxx) ning Xxxx AS-i kodukindlustuse tingimused 13 (kehtivad alates xxxx). Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustuslepingu üldtingimuste kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustuslepingus ettenähtud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral lasub kindlustusandjal täitmiskohustus. Kodukindlustuse tingimuste (tlk 95) kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustatud esemele vahetult mõjunud igasugune äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Kindlustusjuhtumiks ei loeta välistustes nimetatud juhtumeid või nende tagajärgi. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Esmalt märgib kohus, et on eespool tuvastanud, et parketi kahjustumine ei olnud kindlustusjuhtum. Kindlustusjuhtum oli voolukatkestusest tekkinud kahju maasoojuspumbale ja veepehmendajale. Kohtu hinnangul ei saa kindlustusjuhtumi likvideerimise tagajärjeks pidada parketi kahjustumist. Antud juhul kindlustusjuhtumi likvideerimise käigus vahetati maasoojuspump ja veepehmendaja, kuid need tööd ei puudutanud parketti. Seega pole tõendatud, et konkreetselt kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimistööde vahetu mõju oleks kahjustanud parketti. 22.04.2015 kahjuavalduses on hageja märkinud (tlk 88), et kahju on tekkinud maasoojuspumbale ning siseviimistlusele kahju tekkinud ei ole. Kostja taastas kahjujuhtumi eelse olukorra maasoojuspumbale ja veepehmendajale tekkinud kahju hüvitamisega. Seega ilmneb eeltoodust ka see, et kahjujuhtumi toimumise hetkel ei olnud parketil ootamatust sündmusest põhjustatud niiskuskahjustust, mida kindlustusandja oleks kohustatud kindlustusvõtjale hüvitama. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul pole kostja parketi kahjustust kohustatud hüvitama või likvideerima tulenevalt VÕS § 476 lg
Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on kohut teavitanud 18.10.2016 seisukohas, et pole menetluskulusid kandnud. Seega puudub vajadus kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.