KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05. oktoobril 2016

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi toimumist peab tõendama kannatanu.

1. Teatest liiklusõnnetuse kohta (I kd lk 7-9), hageja vastuväitest kostjale (I kd lk 15-18) ja liiklusõnnetuse osalenute seletustest (I kd lk 117-128) nähtuvalt teatati kostjale liiklusõnnetusest, mis toimus 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teel ja mille tagajärjel sõitis hageja sõidukiga Infinity paremale teelt välja tee ääres olevasse veekogusse. Sõiduki Toyota Avensise juhi Xxxxi 26.11.2013 seletusest kindlustusandjale nähtub, et ta sõitis kiirusega 6070 km/h, äkki ilmus paremalt metskits, juht pööras kitsest möödumiseks rooli vasakule ning toimus kokkupuude vastassuunas liikuva sõidukiga, mis liikus samuti sõidukiirusega umbes 70 km/h. Pärast kokkupõrget peatus Toyota juht tee ääres, teine sõiduk sõitis teelt välja. Hageja 22.11.2013 kindlustusandjale antud seletuse järgi liikus ta maanteel ning Toyota Avensise juht sõitis Infiniti suunavööndisse, laupkokkupõrke vältimiseks keeras ta paremale ja sattus teelt välja. Liiklusõnnetuse teatel on Toyota Avensise juht Xxxx tunnistanud, et ta on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. Sõidukijuhtide allkirjadega kinnitatud blanketil „Teade liiklusõnnetusest“ kinnitavad osapooled, et kokkupõrkest on mõlemal sõidukil kahjustunud esimene vasak nurk, Infinitil on lisaks veekahjustused. Sündmuskohal käisid politsei ja päästeamet, kes fikseerisid liiklusõnnetuse.
2. 22.11.2013 Xxxx AS-i otsuse (I kd lk 14) kohaselt on sõiduki Infiniti taastamine ebaotstarbekas ning sõiduki turuväärtus on 50 000 eurot.
3. Kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise teatest (I kd lk 10-13) nähtuvalt tegi kostja otsuse, millega jättis hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamata. Teatest nähtuvalt on kindlustusandja sõidukid üle vaadanud ning tuvastanud, et mõlemal sõidukil on kokkupõrkest kahjustada saanud vasak esinurk, millele on tekkinud kriimustused, kuid kostja on seisukohal, et tuginedes sõidukite kahjustustele, sõidukijuhtide seletustele ning kostja tellitud ekspertiisile, ei ole sõidukijuhtide esitatud info liiklusõnnetuse toimumise asjaolude 3 kohta objektiivne – kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda juhtide kirjeldatud asjaoludel, ning sõiduki Infiniti teelt väljasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota.
4. Politsei- ja Piirivalveameti 30.05.2014 vastusest hageja teabenõudele, on kostja avalduse alusel alustatud hageja nõude aluseks oleva juhtumi suhtes kriminaalasja nr 14230101175 (kd lk I 24).
5. Tsiviilasjas on esitatud kaks asjatundja arvamust, mida kohus käsitleb hoolimata arvamuste nimetamisest ekspertiisideks, dokumentaalsete tõenditena. Kuna nimetatud tõendid erinevad neis tehtud järelduste osas, siis on asjas määratud kohtu poolt ekspertiis, mille teostas riiklikult tunnustatud ekspert Janek Luppin. Hageja poolt Xxxx kohtuekspertiisikeskuse Xxxx autoeksperdilt Xxxx tellitud ekspertarvamuses järeldab ekspert liiklusõnnetuse kohta tehtud uurimuse tulemusena, et kahjustused autodel Toyota Avensis ja Infiniti võisid tekkida sõidukijuhtide poolt kirjeldatud asjaoludel; avarii tekkimise mehhanism sõidukijuhtide poolt kirjeldatud liiklusõnnetuses on tehniliselt võimalik; pärast kokkupõrget autoga Toyota Avensise võis auto Infiniti juhil mitte olla võimalust ennetada liikumissuunas parempoolsesse maanteekraavi sõitmist (I kd lk 33-48, tõlge lk 25-30).
6. Kostja tellitud Riia Tehnikaülikooli Autotranspordi Instituudi 20.12.2013 ekspertarvamuses nr 29/13 asub ekspert seisukohale, et sõidukite Toyota Avensis ja Infiniti vigastused ei saanud tekkida juhtide osutatud asjaoludel, et sõidukijuhtide esitatud info liiklusõnnetuse toimumise asjaoludest ei ole objektiivne. Kui õnnetus toimunuks selliselt nagu seda osutavad mõlemad sõidukijuhid, ei oleks kokkupõrge libisev, vaid selgelt blokeeriv. Frontaalse kokkupõrke hetkel oleks sõidukite suhteline kiirus 120-140 km/h lähedane. Sellise kiiruse juures oleks mõlemale sõidukile tekkinud mahukad deformatsioonid võrreldamatult suuremad tegelikest sõidukite vigastustest. Libisev kokkupõrge väikese EES väärtusega võiks toimuda ainult tingimusel, et kokkupõrke hetkel sõidukite pikiteljed oleksid paralleelses asendis, kuid siis oleks kokkupõrke jäljed pidanud olema vasakpoolse külje kogu pikkusel, mitte ainult lokaalselt kere vasakpoolsel esinurgal. Tehnilisest vaatevinklist ei saa välistada, et sõiduk Infiniti sõitis teelt välja asja materjalides fikseeritud kohas, kuid sõiduki Infiniti võimalik teelt mahasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota (I kd lk 69-75, tõlge lk 76-81).
7. Kohtu määratud eksperdi Janek Luppini uuringu raportis nr 16009, 28.03.2016 märgib ekspert, et tehniliselt on võimalik, et sõidukite Toyota Avensis (reg nr xxxx) vasaku esinurga piirkonna ja sõiduki Infinity QX56 (Xxxx reg märk XXXX) vasaku esinurga piirkonna vahel toimus kerge nihkekontakt skeemidel 1 ja 2 kujutatud asendis olukorras, kus sõiduk Toyota Avensis seisis ja sõiduk Infinity liikus väikese kiirusega (hinnanguliselt alla 15km/h). Sellise kokkupõrke tagajärjel ei toimu sõiduki Infinity märkimisväärset kursinurga ja sõidukiiruse muutust ning vaid selline kokkupõrge ei saa põhjustada sõiduki Infinity kaldumist paremale teelt välja. Mõlema sõiduki liikumisel deklareeritud liiklussituatsioonis ja deklareeritud sõidukiirustega sõidukite Toyota ja Infinity omavaheline kontakteerumine tuvastatud nihkevigastuste aladega ei ole ilma täiendavate ulatuslike vigastuste tekkimiseta tehniliselt võimalik. Modelleerimise tulemusel selgus, et kiirusega 70km/h liikuva sõiduki Infinity juhil ei ole eeldatavas liiklusõnnetuse toimumiskohas järsu paremale takistusest eemale suunava manöövri korral võimalik pidurdades teelt väljasõitu vältida (II kd lk 2-16). 4
8. Kohus, tuginedes kohtu poolt määratud eksperdi Janek Luppini uuringu raportis toodud järeldustele ja kostja tellitud Riia Tehnikaülikooli Autotranspordi Instituudi 20.12.2013 ekspertarvamuses toodud järeldustele, on seisukohal, et sõidukite Toyota Avensis ja Infiniti kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda sõidukite juhtide kirjeldatud asjaoludel ning sõiduki Infiniti teelt väljasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota. Seega on hageja, kui asja lahendamisest tema kasuks huvitatud isiku ja Toyota Avensise juhi R.Jakimovi kirjalikud seletused oluliselt vastuolus kostja tellitud ja kohtu määratud eksperthinnangutes tehtud järeldustega avarii toimumise mehhanismi kohta, mistõttu ei pea kohus neid asja lahendamisel usaldusväärseteks ega kohtu määratud eksperdi ja kostja tellitud asjatundja arvamuse järeldusi ümberlükkavateks tõenditeks. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärseks ega kohtu määratud eksperdi ja kostja tellitud asjatundja arvamusi ümberlükkavaks tõendiks ka hageja tellitud eksperthinnang, kuna võrreldes kohtu ja kostja tellitud eksperthinnangutega on see pealiskaudne, selle pinnal tehtud järeldused ei ole veenvad ning see on vastuolus kohtu ja kostja tellitud ekspertiisidega. Uurimusest nähtuvalt on ekspert M.Aleksandrov teinud sõidukite omavahelise kokkupõrke kindlaks küll sõidukite vigastuste järgi, kuid ta ei ole avarii toimumise mehhanismi modelleerinud ega põhjalikumalt analüüsinud, mistõttu ei ole veenvalt esile toodud, kas joonisel 1 kujutatud sõidukite paiknemise korral oli sõidukite libisev-riivav kontakt, mis kahjustas vaid sõidukite laki ja värvikihte esiotstel, kiirusel 60-70 km/h üldse võimalik. Ekspert ei ole ka modelleerinud ega põhjalikumalt analüüsinud, kuidas antud sõidukeid riivav kontakt võis põhjustada sõiduki Infiniti liikumissuuna muutust selliselt, et sõiduk Infiniti paiskus teelt välja maantee ääres olevasse veekogusse. Eksperdi uurimus jääb ebaselgeks veel seetõttu, et esmalt märgib ta, et sõiduteel jälgede puudumise tõttu ei ole tal võimalik kindlaks määrata sõidukite liikumistrajektoori ega vastastikust asendit kokkupõrke hetkel, kuid seejärel lähtub järelduste tegemisel sõidukite paiknemisest joonisel
10. Politsei- ja Piirivalveameti 30.05.2014 vastus hageja teabenõudele, mille kohaselt on kostja avalduse alusel alustatud hageja nõude aluseks oleva juhtumi suhtes kriminaalasi nr 14230101175, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, mistõttu jätab kohus selle tõendi tähelepanuta.
11. Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks ei piisa asjaolust, et sõidukite juhid on liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes omavahel kokku leppinud, vaid konkreetse kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse tuvastamiseks peab olema objektiivselt tõendatud, et üks sõiduk on läbi õnnetusjuhtumi toimumise teisele sõidukile kahju tekitanud ning samal ajal esinevad LKindlS § 26 sätestatud kindlustusjuhtumi koosseisulised tunnused.
12. Eelnevast tulenevalt asub kohus kohtu poolt määratud eksperdi Janek Luppini uuringu raportis toodud järeldustele ja kostja tellitud Riia Tehnikaülikooli Autotranspordi Instituudi 20.12.2013 ekspertarvamuses toodud järeldustele tuginedes seisukohale, et sõiduki Infiniti väljasõit 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teelt tee ääres olevasse veekogusse, ei saanud toimuda juhtide kirjeldatud asjaoludel s.t sõidukite omavahelisel kokkupõrkel. Järelikult ei ole hageja veenvalt tõendanud, et käesoleval juhul on tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 mõttes, kuna puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja paiknemise ning tekkinud kahju vahel. Võttes kõiki tõendeid kogumis arvesse, asub kohus 5 seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teel toimunud liiklusõnnetuse puhul oli tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 1 mõttes. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 2.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses menetluskulud tekkisid. Kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, siis jätab kohus hagejalt menetluskulud kostja kasuks välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6