lg-st 1 tulenevalt võib kaebaja kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.
lg 2 sätestab, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid.
lg 1 ls 2 kohaselt, kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi.
lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel lõpetab kohus kaebusest loobumise vastuvõtmise korral määrusega asja menetluse. Kaebusest loobumise korral kannab kaebaja menetluskulud tulenevalt
lg-st 7.
lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest.
7. Vastustaja taotles kaebajalt tõlkekulu 85,56 eurot väljamõistmist. Vastustaja tõlgikulu on menetluskulu (vt
jj), mis jääb
Vastustaja on esitanud kuludokumendid vastavalt
lg-le 1 (tl 108-109), mis kinnitavad, et vastustaja ostis Dussan OÜ-lt vandetõlgi teenust summas 85,56 eurot (sh käibemaks), ning et teenuse eest on äriühingule tasutud. Dussan OÜ 15.06.2017 arvelt nr 20171124 nähtub ka, et teenuse sisuks oli kohtuotsuse tõlge inglise keelest eesti keelde. Asja materjalide kohaselt oli tõlgitavaks kohtuotsuseks Kopenhaageni Mere- ja Kaubanduskohtu 25.02.2014 otsus asjas N-113 (vt tl 121-124), millele toetudes rõhutas vastustaja, et tarbijakaitselased institutsioonid Euroopa Liidus on analoogsetes vaidlustes tõlgendanud norme ühtviisi (vt vastustaja 20.06.2017 seisukoha p 23, tl 113). Seega on tõlkekulu seotud kohtumenetlusega, see on vajalik ja põhjendatud (
Summa 85,56 eurot tuleb vastustaja soovi kohaselt kanda Rahandusministeeriumi kontole EE89 1010 2200 3479 6011 viitenumbriga 2800045496, märkides selgituseks, mille eest raha tagasi kantakse. 8. Kaebaja on asjas tasunud riigilõivu 75 eurot (tl 39) – 60 eurot kaebuse ning 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest. Kuna kohus lahendas 04.04.2017 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt, siis ei saa taotluse eest esitatud riigilõivu tagastatava riigilõivu summa arvutamisel arvestada (vrd Riigikohtu 21.03.2011 määruse nr 3-3-1-9-11 p 10). Kuna aga kaebuse eest tasutud riigilõiv 60 eurot ületab 31,94 eurot, tuleb pool tasutud riigilõivust ehk 30 eurot
Kohtul puuduvad andmed, kellele ja millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada. Seetõttu tuleb kaebajal riigilõivu 30 eurot tagasisaamise soovi korral esitada kohtule riigilõivuseaduse (RLS) § 12 nõuetele vastav taotlus. Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult ja taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (RLS § 12 lg 1 ls 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.