KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8199 Tsiviilasi AH h

) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.02.2017 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, mis ei ole käesolevaks ajaks jõustunud. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt

§ 221lg 2.

Tuginedes

§ 221

lg 2 sätestatule, ei ole hageja vastuväited sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks lubatavad, kuivõrd täitedokumendiks olev kohtulahend ei ole jõustunud.

§ 221

lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Isegi kui kohtulahend jõustub, ei ole hagiavalduses väljatoodud vastuväited asjakohased, kuivõrd need ei ole tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, võimalik saavutada. Käesoleva hagi menetlemine tekitaks hagejale täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd hageja poolt kohtuni toodud asjaolude pinnalt ei ole käesoleval hagil edu perspektiivi. Jõustumata hagi tagamise määruse vaidlustamiseks on kohaseks õiguskaitsevahendiks määruskaebuse esitamine. Hageja vastuväiteid saab maksma panna üksnes vaidlustades täitedokumenti, millest kostja nõue hageja vastu tuleneb. Määruskaebus ja selle põhjendused 3. Hageja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Hagi tagamist reguleerivate määruste puhul on tavaliselt tegemist olukorraga, kui kohus ei ole kostjat eelnevalt ära kuulanud. Ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist sisuliselt läbi vaadanud. Sellisel juhul tuleb

§ 221

lg-t 1 tõlgendada laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud, sest kohus ei ole poolte vaidlust 2 lahendanud sisuliselt ning sellisel juhul ei toimu vaidluse nn uuesti avamist samade väidete pinnalt, mille välistamine on

§ 221lg 2 mõtteks.

Hagi tagamise taotlust lahendades ei olnud maakohtul kohustust hinnata Trust OÜ poolt hagile lisatud tõendeid, vaid piisas üksnes sellest, et Trust OÜ on haginõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Enne hagi tagamise määruse lahendamist ei olnud kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel pidanuks jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata. Alles hagi tagamise korras alustatud täitemenetluse käigus koostatud 13.04.2017.a kohtutäituri aktist nähtub, et vaidlusaluseid sõidukeid ei ole AH valduses.

§ 221lg 2 käesoleval juhul ei kohaldu.

Jõustunud kohtulahend

§ 221

lg 2 tähenduses on eelkõige kohtuotsus, millega poolte kohtuvaidlus lõpetatakse sisulise lahendiga. Hagi tagamise määrus, millega kohtuvaidlus algas, ning mis tehti ainuüksi hagi tagamise taotluses toodud põhistuse põhjal ja lahendati ilma teise poole seisukohti kuulmata, ei ole lahend, mida

§ 221lg 2 puhul seadusandja silmas peab.

Vastupidine seisukoht viiks olukorrani, kus poolel puuduvad tõhusad meetmed oma õiguste kaitseks seni kuni lahend on jõustunud sõltumata sellest, et hagi tagamise määruse vaidlustamine on perspektiivne. Antud juhul puudub kohtulahend

§ 221

lg 2 tähenduses, mille jõustumine on eelduseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et hagis toodud asjaolud ei ole tekkinud peale hagi tagamise määruse jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on antud juhul kohane õiguskaitsevahend. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses saab kohus tuvastada, et vaidlusaluseid sõidukeid ei ole hageja valduses ning et täitemenetlus on vastavas osas alusetu. Maakohus on põhjendamatult ja ekslikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt 16.06.2017 määrusele läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagil puudub perspektiiv, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei ole hagejal esitatud asjaoludel võimalik saavutada.
4. Hageja on palunud tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 008/2017/560, milles täitedokumendiks on Harju Maakohtu 16.02.2017 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr x-xxxxxx. Määrus on tehtud tsiviilasjas, milles Trust OÜ on esitanud hagi AH vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks. Määruse kohaselt tugineb Trust OÜ tsiviilasjas nr x-xx-xxxx asjaolule, et kostja ebaseaduslikus valduses on 5 sõidukit, mootorpaat ja paadimootor. Hagi tagamise määrusega on kostjat kohustatud andma kohtutäiturile hoiule 5 sõidukit ja mootorpaadi. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi kohaselt ei ole hageja valduses ühte nõutud sõidukit ja mootorpaati, mistõttu ei ole hagejal võimalik hagi tagamise määrust täies ulatuses täita. 3
5. Hagi tagamise määruse kui täitedokumendi puhul tuleb arvestada selle määruse eripäraga. Hagi tagamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 390 lg 2 ja § 467 lg 2) ja selle alusel saab täitemenetluse algatada juba enne määruse jõustumist (

§ 2lg 2 p 1).

Kuna täitemenetlus on alanud, siis on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine võimalik. Seega ei ole määruse jõustumine eeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.

1. Käesoleval juhul tekkis kostjal võimalus esitada hagi tagamise taotlusele vastuväiteid alles pärast kohtu poolt vastava taotluse rahuldamist. Järelikult ei looda käesolevas asjas esitatud hagiga olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et isegi kui kohtulahend jõustub, ei ole hagiavalduses esitatud vastuväited asjakohased, kuivõrd need ei ole tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
2. Hagejal on võimalus vaidlustada hagi tagamise määrust tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, kuid see ei välista sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Hagi tagamise menetluses ei ole kohtul tõendite hindamise teel võimalik veenduda, kas vaidluse esemeks olevad asjad on AH valduses või mitte. Nimetatud küsimusele saab kohus vastata alles tsiviilasjas nr x-xx-xxxx sisulisel lahendamisel. Samas ei takista menetlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx samaaegset hagi tagamise määruse täitmist ning AHl tsiviilasja nr x-xx-xxxx kostjana ei ole võimalik taotleda täitemenetluse peatamist. Küll aga saavutaks AH täitemenetluse peatamise taotluse esitamise õiguse, kui kohus asuks menetlema tema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Nii põhimenetluses kui ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel tuleb mh tuvastada, kas kaks vaidlusalust eset on AH valduses või mitte.
3. Seoses määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4