Väärteoasi 4-17-1810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2017. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1810 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

s kirjeldamata püügivahendiga ning sellega püügi teostamisel rikkus Ove Kalme kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 10 lg

1. Kalapüügiloa TA160162 alusel on lubatud Peipsi järves ja Lämmijärves püüda 3 ääre- või avaveemõrraga. Vabariigi Valitsuse 16.06.
2. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 7 lg 1 kohaselt on lõkspüünis püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.

§ 7

lg 2 p 1 kohaselt on lubatud lõkspüünis mõrd, mis on juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis.

§ 7

lg 3 p 1 kohaselt on mõrra lubatud alaliigiks avaveemõrd, mis on mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust.

§ 7

lg 3 p 2 kohaselt on mõrra lubatud alaliigiks ääremõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m. 2 Kasutades püügil mõrda, mis koosnes ühest juhtaiast, mille mõlemas otsas paiknes kariaed ja mõrrapära, rikkus Ove Kalme KPS § 10 lg 5. Kasutades nõuetele mittevastavat püügivahendit rikkus Ove Kalme nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 lg 1 p e. Ove Kalme pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna kutselise kalurina peab ta teadma püügivahendite ehitusi ja nende omadusi ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta saanud end kurssi viia asjaoluga, kas tema püügivahend vastab

s kirjeldatule. Püügivahendi osi muutes või lisades tekib

mõistes neile uus tähendus, mida kalur peab oskama seadusest välja lugeda. Sellega pani Ove Kalme toime KPS § 81 lg-s 1 sätestatud väärteo. Ninametsa OÜ väärteokirjeldus: 01.07.

1. a püüdis Ove Kalme, Ninametsa OÜ juhatuse liige, Peipsi järvel kala mõrraga, millel on üks juhtaed, mille mõlemas otsas paikneb kariaed ja mõrrapära ning tähistuseks on TA-
2. Antud püügivahendi näol on tegemist

s kirjeldamata püügivahendiga ning sellega püügi teostamisel rikkus Ove Kalme KPS § 10 lg 5. Kalapüügiloa TA160162 alusel on lubatud Peipsi järves ja Lämmijärves püüda 3 ääre- või avaveemõrraga. Kalapüügiluba TA160162 on kalapüügiks väljastatud OÜ-le Ninametsa.

§ 7

lg 1 kohaselt on lõkspüünis püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.

§ 7

lg 2 p 1 kohaselt on lubatud lõkspüünis mõrd, mis on juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis.

§ 7

lg 3 p 1 kohaselt on mõrra lubatud alaliigiks avaveemõrd, mis on mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust.

§ 7

lg 3 p 2 kohaselt on mõrra lubatud alaliigiks ääremõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m. Kasutades püügil mõrda, mis koosnes ühest juhtaiast, mille mõlemas otsas paiknes kariaed ja mõrrapära, rikkus OÜ Ninametsa KPS § 10 lg 5. Kasutades nõuetele mittevastavat püügivahendit rikkus Ove Kalme nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 lg 1 p e. OÜ Ninametsa ainuke juhatuse liige on Ove Kalme, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja suunata OÜ Ninametsa kui juriidilise isiku tahet. Ove Kalme teostas OÜ Ninametsa kalapüügiloa TA160162 alusel kalapüüki. Mageveekalapüük on OÜ Ninametsa põhiline tegevusala ning ainukese juhatuse liikmena juhib seda Ove Kalme. OÜ Ninametsa tahtluse antud teos määrab Ove Kalme tahtlus. Ove Kalme pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna kutselise kalurina peab ta teadma püügivahendite ehitusi ja nende omadusi ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta saanud end kurssi viia asjaoluga, kas tema püügivahend vastab

s kirjeldatule. Püügivahendi osi muutes või lisades tekib

mõistes neile uus tähendus, mida kalur peab oskama seadusest välja lugeda. Sellega pani Ninametsa OÜ toime KPS § 81 lg-s 2 sätestatud väärteo. Keskkonnainspektsiooni 10.03.2017. a otsusega karistati Ove Kalmet KPS § 81 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Ninametsa OÜ-d karistati KPS § 81 lg 2 alusel rahatrahviga 10 000 eurot. 3 Kohtuvälise menetleja põhjenduste kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud menetlusaluste isikute ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning väljatrükkidega OKAS andmebaasist ja kutselise kalapüügi registrist. Kohtuväline menetleja leidis, et Ove Kalme pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna kutselise kalurina pidi Ove Kalme teadma püügivahendite ehitust ja nende omadusi ning kohusetundliku suhtumise korral oleks Ove Kalme saanud ennast kurssi viia asjaoluga, kas tema püügivahend vastab

s kirjeldatule. Püügivahendi osi muutes või lisades tekib

mõistes neile uus tähendus, mida kalur peab oskama seadusest välja lugeda. Ninametsa OÜ puhul määrab tahtluse Ove Kalme tahtlus. Seega Ninametsa OÜ pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 27.03.

1. a esitasid Ninametsa OÜ ja Ove Kalme kaebuse, milles taotletakse Keskkonnainspektsiooni 10.03.
2. a otsuse väärteoasjas nr 940016000760 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt taotleb Ove Kalme Keskkonnainspektsiooni 10.03.
3. a üldmenetluse otsusega Ninametsa OÜ-le ja Ove Kalmele määratud karistuse vähendamist suures osas ning menetlusalustele isikutele kergema karistuse mõistmist. Lisaks taotleb Ove Kalme menetlusväliste isikute õigusabikulude kohtuvälise menetleja kanda jätmist. Kaebuses leitakse, et Ninametsa OÜ ja Ove Kalme ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegu toime pannud. Kuigi kalapüügiloa TA160162 omanikuks on Ninametsa OÜ, ei tee nimetatud asjaolu ettevõtet kalapüügiloa TA160162 alusel kalapüüki teostanud kaluri väidetava tegevuse eest vastutavaks. Kui Ove Kalme olekski väärteoprotokollis kirjeldatud teos süüdi, oleks tegemist rikkumisega, mille Ove Kalme pani toime kutselise kalurina enda huvides. Ninametsa OÜ ja Ove Kalme esitasid kohtuvälisele menetlejale vastulaused, mida väärteoasjas ei arvestatud. Juhatuse liikmele ei saa omistada vastutust, mis ei ole omane juhatuse liikme tegutsemisele, s.t Ninametsa OÜ püügiloaga kala püüdmine ei nõua kalurilt ilmtingimata juhatuse liikme staatust. Ove Kalme osundab kaebuses Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-9-05 8 (p 9), mille kohaselt peab üheselt nähtuma, milline huvi oli juriidilisel isikul konkreetselt süükspandava teo (rikkumise) toimepanemises. Eeltoodut arvesse võttes taotleb Ove Kalme Ninametsa OÜ suhtes väärteomenetluse lõpetamist. Lisaks leiab Ove Kalme kaebuses, et püügivahend vastas kõikidele nõuetele ja et vastupidist ei ole võimalik ühegi väärteoprotokollis märgitud tõendi alusel väita. Püügivahendit kohtuvälise menetleja poolt veest välja ei tõstetud, mistõttu ei olnud võimalik ka selle püügivahendi ülesehitust kontrollida ja tõsikindlalt väita, et püügivahend ei vasta nõuetele. Kohtuväline menetleja ei rahuldanud Ove Kalme taotlust tema täiendavaks ülekuulamiseks, mille käigus Ove Kalme soovis põhjalikumalt kirjeldada, millise püügivahendiga ta 01.07.
4. a kala püüdis ning kuidas oli püügivahend tähistatud. Samuti soovis Ove Kalme selgitada, mida oli üldse võimalik püügivahendit välja tõstmata näha. Ove Kalme leiab, et tema täiendava ülekuulamise läbiviimise korral oleks kohtuväline menetleja saanud piisava teabe väärteomenetluse lõpetamiseks. Keskkonnainspektsiooni 10.03.
5. a üldmenetluse otsuses viidatakse Ove Kalme ütlustele. Ove Kalme leiab, et tema antud ütlustega väärteo toimepanemise asjaolusid tõendada ei saa, kuna Ove Kalme ei ole ennast süüdi tunnistanud. Joonis, mille ta kohtuvälisele menetlejale tegi, pole otseselt seotud 01.07.
6. a püügil olnud mõrraga. Ove Kalme märgib, et otsuses leitakse lakooniliselt, et mõrra ehitust oli võimalik ka veest välja võtmata hinnata, kuid otsusest ei tulene, miks kohtuväline menetleja sellisele järeldusele on jõudnud. Kohtuväline menelteja leidis, et Ove Kalme on piisavalt põhjalikult üle kuulatud. 4 Otsus sisaldab paljasõnalist väidet, et kuna Ove Kalme on Ninametsa OÜ juhatuse liige, siis ei saa ta teiste isikute (nt enda erahuvides) tegutseda. Kuna kalapüügiluba oli Ninametsa OÜ nimele väljastatud, pidi Ove Kalme väidetav rikkumine ilmtingimata olema seotud ettevõtte huvidega. Kohtuvälise menetleja seisukoht on, et kui Ove Kalme ei oleks juhatuse liige, saaks selle püügiloa alusel mingisuguse rikkumise toimepanemisel karistada vaid Ove Kalmet. Kui Ove Kalme on juhatuse liige, siis saab automaatselt karistada ka ettevõte. Kaebuses leiab Ove Kalme, et Ninametsa OÜ-le ja Ove Kalmele etteheidetavad rikkumised ei ole tõendatud ja toimikus olevate materjalide pinnalt ei ole teha järeldusi, millised on toodud Keskkonnainspektsiooni 10.03.
7. a üldmenetluse otsuses. Asja on uuritud pealiskaudselt, jättes kogumata tõendid, millised oleksid võinud käesolevas väärteoasjas selgust tuua. Ove Kalmele jääb arusaamatuks, miks on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et Ove Kalme poolt kasutatud püügivahendi puhul oli tegemist mõrraga, mis koosnes ühest juhtaiast, mille mõlemas otsas paiknes karjaaed ja mõrrapära. Selleks, et teha kindlaks, millise püügivahendiga tegemist oli, oleks tulnud püügivahend füüsiliselt veest välja tõsta ja fikseerida püügivahendi ülesehitus. Võimalik oleks olnud ka püügivahendi ehituse fikseerimine vee all spetsiaalse kaamera abil. Lisaks osundab Ove Kalme, et teda ei kutsustud sündmuskohale, kuigi see oli võimalik ning antud juhul ka otstarbekas. Ove Kalme oleks saanud mõrra veest välja võtta ning tõestada selle vastavust nõuetele. Antud juhul viis sündmuskohal toiminguid läbi vaid üks ametnik. Ove Kalme leiab, et Ninametsa OÜ-d ei saa võtta vastutusele ka põhjusel, et Ove Kalme ei ole juhatuse liikmena ega ka kalurina väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegu toime pannud. Ove Kalme osundab kaebuses VTMS § 74 lg 1 p-le 8, mille kohaselt tuleb otsuses märkida vastulauses esitatu mittearvestamise põhjus. Otsuses on kohtuväline menetleja küll jõudnud teatud järeldusteni, kuid otsusest ei nähtu nende järelduste põhjendused. Seega on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Ove Kalme osundab kaebuses VTMS § 7 lg-le 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Lisaks osundab Ove Kalme Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-48-08 ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse motiveering (selle puudumine) ei vasta väärteomenetluses kohaldatavale tõendamiskoormusele. Ei ole õiguspärane tekkinud kahtlusi ning vastuolusid paljasõnaliselt eirata, vaid need tuleb konkreetsete tõenditega ümber lükata. Lisaks leiab Ove Kalme kaebuses, et mõistetud karistused ei oleks isegi teo toimepanemisel proportsioonis teo raskusega. Otsusest ei nähtu kohtuvälise menetleja mõttekäiku, miks just sellised karistused määrati. 18.05.
8. a määrusega võttis kohus Ninametsa OÜ ja Ove Kalme kaebuse menetlusse. Kohus arutas väärteoasja 03.07.
9. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus leiab, et Ninametsa OÜ ja Ove Kalme kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11. KPS § 81 lg 1 sätestab vastutuse kalapüügi eest, kui see on toimepandud püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes. KPS § 9 lg 2 p 3 alusel kehtestatakse

ga muuhulgas püügivahendite ning püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud. 5 KPS § 10 lg 5 sätestab, et kala on muuhulgas keelatud püüda kalapüügiseaduses loetlemata ja

s kirjeldamata vahendiga või kalapüügiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil. KPS § 9 lg 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel. Teo toimepanemise ajal kehtinud

(KPS § 90 lg 2 alusel kehtib Vabariigi Valitsuse 09.05.2003. a vastu võetud määrus nr 144 „Kalapüügieeskiri) § 7 lg 1 kohaselt on lõkspüünis püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud. Teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 7

lg 2 p 1 kohaselt on lubatud lõkspüüniseks mõrd - juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 7

lg 3 p 2 kohaselt on mõrra lubatud alaliigiks ääremõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m. Vabariigi Valitsuse 16.06.

1. a määrusega nr 65 on vastu võetud Kalapüügieeskiri. Jõustunud 01.01.
2. a. Kõik eelviidatud nõuded on

s jäänud samaks.

1. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 01.07.
2. a leiti Peipsi järves koordinaatidelt N:5846,958´ E:27´20,001´ keskkonnainspektor xxxxxxxe poolt mõrd tähisega TA-
3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et mõrd tähisega TA-162 kuulus Ninametsa OÜ-le ja mõrd oli püügil kalapüügiloa nr TA160162 alusel (tl 44). Kalapüügiluba on kehtivusega alates 05.04.
4. a kuni 31.12.
5. a. Nimetatud kalapüügiloaga anti Ninametsa OÜ-le luba kalastada Peipsi- ja Lämmijärvel. Kalapüügiloal on lisaks Ove Kalmele märgitud kaluritena ka Ivo Kallaste ja Tauno Oja. Asjaolu, et Ninametsa OÜ-le kuuluv mõrd tähisega TA-162 oli püügil Peipsi järves püügil 01.02.
6. a, kinnitab väljavõte OKAS andmebaasist kalapüügiloa nr TA160162 kohta (tl 4546). OKAS andmebaasi väljavõttest nähtuvalt paigaldati kalapüügiloa nr TA160162 alusel mõrd Ove Kalme poolt kalalaevaga GMA-280 püügile 17.06.
7. a. 01.07.
8. a on Ove Kalme käinud järvel mõrda nõudmas. Ka menetlusalune isik Ove Kalme on kinnitanud, et käis 01.07.
9. a Peipsi järvel mõrda tähisega TA-162 nõudmas. Järvel tuli Ove Kalme juurde järelevalvet teostav Keskkonnainspektsiooni laev. Ove Kalme võttis samal päeval mõrra püügilt ja viis kaldale. Ove Kalme ütluste kohaselt vastas mõrd nõuetele, kuid ta eemaldas mõrra püügilt seetõttu, et kala ei olnud ja rääbise püügi kvoot hakkas täis saama.
10. Väärteoasjas on vaidlus selles, kas mõrd tähisega TA-162 vastas

s sätestatud nõuetele või mitte. Vaidlust selles ei ole, et mõrd, mis koosneb ühest juhtaiast, kahest kariaiast ja mõrrapärast ei vasta

s sätestatud nõuetele (§ 7 lg 2 p 1). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole usaldusväärselt tuvastatud, et Ove Kalme püüdis 01.07.2016. a Peipsi järvel kala mõrraga, millel oli üks juhtaed, mille mõlemas otsas paiknes kariaed ja mõrrapära, s.t

s kirjeldamata püügivahendiga (KPS § 10 lg 5, Kalapüügieeskiri § 7 lg 2 p 1). Tunnistaja xxxxxxxx ütlustest nähtuvalt teostas ta 01.07.

1. a Peipsi järvel järelevalvet. Keskkonnainspektor fikseeris püügil olnud mõrra tähisega TA-
2. Mõrd oli nõuetekohaselt tähistatud punaste lipukestega. Mõrra põhjapoolses osas askeldas Ove Kalme. GPS jälgimisseadme andmete kohaselt oli Ove Kalmele kuuluv kalalaev enne keskkonnainspektori 6 sündmuskohale jõudmist mõrra teises otsas. Ove Kalme selgitas keskkonnainspektor xxxxxxxxxxx et tal on püügil kahe kerega mõrd, mida Ove Kalme samal ajal ka kontrollis. Keskkonnainspektor Ove Kalme poolt järvel antud selgitusi ei fikseerinud. Keskkonnainspektor xxxxxxxxxselgitas Ove Kalmele lubatud mõrra ehitust - kui tegemist on mõrraga, millel on kaks kere, ei tohi mõlema juhtaia otsas olla kariaeda. xxxxxxxx koostas sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 50-54). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Peipsi järve koordinaatidel 5846.958´ 2720.001´ on vees näha kahe lipuga tähist TA-162 ja koordinaatidel 5846.745´ 2719.915´ ühe lipuga tähist TA-
3. Nimetatud tähiste vahel on mõrra ujukid ja mootorpaat GMA-
4. Koordinaatide määramiseks kasutati GPS seadet LOWRANCE HDS
5. Mõrra asukoha koordinaadid on sisestatud Keskkonnainspektsiooni kutselise kalapüügi registrisse ning joonis mõrra (TA-162) asukoha ja kaugusega kaldast on esitatud sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana 2 (tl 56-58). Lisaks nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et liikudes ühe lipuga tähise juurest kahe lipuga tähise suunas, on veepinnal näha mõrra osad. Selgelt on näha, et mõrd koosneb juhtaiast, mille mõlemas otsas on kariaed ja mõrrapära ülesse tõstmise ujukid. Nimetatud asjaolu kinnitab videosalvestis (tl 59) (keskkonnainspektor fikseeris fotoaparaadiga Pentax K-7 filmides sündmuskohal tuvastatud asjaolud). Eeltoodud tõendeid arvesse võttes on kohtu arvates tuvastatud, et mõrd tähisega TA-162 oli 01.07.
6. a püügil Peipsi järves koordinaatidel N:5846,958´ E:27´20,001´. Küll aga ei ole kohtu hinnangul võimalik sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevast videosalvestisest teha järeldust, et mõrd tähisega TA-162 ei vastanud nõuetele. Kohus, olles vaadelnud videosalvestist, ei saa seega nõustuda sündmuskoha vaatlusprotokollis märgituga, et mõrra ehitus on videosalvestiselt selgelt näha. Videosalvestiselt on näha üksnes veepinnal olevad mõrra ujukid ja tähistega mõrra lipud. Seda, milline on olnud konkreetse mõrra ehitus, videosalvestiselt ei nähtu. Lisaks tegi sündmuskoha vaatlust teostanud keskkonnainspektor xxxxxxxx mõrra ehitusest omakäelise joonise, mis on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa 1 (tl 55). Tunnistaja xxxxxxxx ütlustest nähtuvalt lähtus ta joonise tegemisel asjaoludest, mida xxxxxxxxxjärvel olles vahetult tajus ja Ove Kalme selgitustest. Kuna mõrd asus vees, vaatles tunnistaja xxxxxxxx mõrda vee pealt (pealtvaates). Karjaaia otsas olid ujukid, ülemine sein oli ujukite vahel. Tunnistaja xxxxxxxk nägi vee peal ujukeid, mis olid nööriga kinnitatud lina külge. Mõrra osasid, mis olid veepiirist allpool, oli natukene näha. Karjaaed oli vee all. Keskkonnainspektor mõrda selle ehituse fikseerimiseks veest välja ei tõstnud. Tunnistaja andis Ove Kalmele korralduse mõrd püügilt eemaldada ja lahkus sündmuskohalt. Nii tunnistaja xxxxxxx, kui ka menetlusaluse Ove Kalme ütlustest nähtub üheselt, et kui Ove Kalme 01.07.
7. a Omedu sadamasse jõudis, olid Ove Kalmel vastas keskkonnainspektorid, kes kontrollisid Ove Kalme poolt püügilt eemaldatud mõrda. Samas on nii xxxxxxxx, kui ka Ove Kalme kinnitanud, et keskkonnainspektorid püügilt eemaldatud mõrra ehitust ei fikseerinud. Sellesisulised tõendeid ei ole ka väärteoasja materjalides. Ove Kalme on koostanud omakäelise joonise mõrra ehituse kohta. Nimetatud joonise on Ove Kalme teinud 01.07.
8. a pärast seda, kui ta mõrra püügilt eemaldas ja kaldale jõudis. Joonis on lisatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile. Joonisel on kujutatud mõrd, kuid puuduvad tähistused ja viited mõrra osadele (tl 62). Menetlusaluse isiku Ove Kalme ütluste kohaselt tegi ta joonise mõrrast, millel on kaks kotti ja üks karjaaed. Mõrra alumisel osal on mõrra kere koos kotiga, karjaaeda ei ole. Ove Kalme antud ütlustest nähtuvalt küsisid keskkonnainspektorid temalt üksnes mõrra kottide kohta - kas mõrral oli kaks kotti. Karjaaedade kohta midagi ei küsitud. Lisaks nähtub Ove Kalme ütlustest, et püügil olnud mõrd tähisega TA-162 oli nõuetekohane. 7 Eeltoodust tulenevalt on väärteoasjas kogutud tõendid vastuolulised selles, kas Ove Kalmel püügil olnud mõrd vastas

s sätestatud nõuetele või mitte, st kas mõrral oli üks või 2 kariaeda. Kohtu hinnangul ei ole sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja Ivo Kase ütluste pinnalt võimalik usaldusväärselt pidada püügil olnud mõrda nõuetele mittevastavaks. Siinkohal peab kohus oluliseks, et sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritut ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Seega ei ole võimalik kogutud vastuoluliste tõendite valguses hinnata sündmuskoha vaatlusprotokolli usaldusväärsust. Samas ei tee menetlustoimingu protokolli kontrollitavaks asjaolu, et tunnistajana on üle kuulatud toimingut läbiviinud ametnik. Kohus, lähtudes KrMS §-st 83 ja §-st 84, leiab, et sündmuskoha vaatluse eesmärgiks on koguda asja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada jälgi ja võtta asitõendina kasutatavad objektid ära. Selgelt ja arusaadavalt fikseerimata andmeid ei ole võimalik hiljem tõendada menetlustoimingut läbiviinud ametniku ütlustega. Mõrra ehituse kindlakstegemiseks on täiendav vaatluse läbiviimine ka käesolevaks ajaks välistatud (st lisatõendeid ei ole võimalik koguda ka kohtumenetluses), kuna keskkonnainspektorid ei eemaldanud mõrda püügilt ja ei säilitanud seda asitõendina. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõendid ei kinnita, et Ove Kalmel püügil olnud mõrd tähisega TA-162 ei vastanud

st tulenevatele nõuetele. Võttes arvesse, et süüteomenetluse läbiviimisel on riigil kohustus tõendada isiku süü (KrMS § 7 lg 2), tuleb käesoleval juhul väärteomenetlus lõpetada, kuna väärteoasjas kogutud materjalidega ei ole usaldusväärselt Ove Kalme süü tõendatud. Lisaks ei ole käesolevas väärteoasjas võimalik koguda täiendavaid tõendeid.

1. Kuna kohus ei tuvastanud, et Ove Kalme on toime pannud süüteo, tuleb väärteomenetlus lõpetada ka Ninametsa OÜ suhtes. Seda põhjusel, et KarS § 14 lg 1 järgi saab juriidiline isik vastutada seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud muuhulgas tema organi liikme poolt juriidilise isiku huvides. Ove Kalme on Ninametsa OÜ juhatuse liige.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Keskkonnainspektsiooni 10.03.
3. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940016000760 tuleb tühistada ja väärteomenetlus Ninametsa OÜ ja Ove Kalme suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral muuhulgas VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab käesoleva otsusega väärteomenetluse OÜ Ninametsa ja Ove Kalme suhtes, tuleb hüvitada mõistliku suurusega tasu. Siinkohal hindab kohus väärteoasja keerukust, mahukust ja aega, mis on kulunud toimingutele. Kaitsja tasu on taotluse kohaselt järgnev: toimiku materjalidega tutvumine, vastulause/kaebuse koostamine 3,5 h; kohtuvälise menetleja otsusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kaebuse koostamine kohtule 2 h; kohtuvälise menetleja vastusega tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistamine, kaitse kohtuistungil, kokku 2,5 h. Kokku on tasutud JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le õigusabikulud 960 eurot. Kulusid tõendavate dokumentidena on kohtule esitatud arve nr 17121 summas 504 eurot koos tasumist tõendava maksekorraldusega nr 475, arve nr 17193 summas 288 eurot koos tasumist tõendava maksekorraldusega nr 485, arve nr 17396 summas 360 eurot koos tasumist tõendava maksekorraldusega nr
4. Kokku on OÜ Ninametsa tasunud 1152 eurot. 8 Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja ühe töötunni maksumust, s.o 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul tuleb pidada mõistlikuks aega, mis on kulunud kaitsjal materjalidega tutvumiseks, vastulause ja kaebuse koostamiseks, nõupidamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks, s.o kokku 8 h. Siinkohal arvestab kohus, et väärteoasja materjalid ei ole mahukad, samuti ei ole tegemist keerulise väärteoasjaga. Samas on kaitsja esitanud põhistatud vastulause kohtuvälisele menetlejale ja argumenteeritud kaebuse kohtule. Arvestada tuleb sedagi, et kohtuvälise menetleja otsus oli tehtud kahe isiku suhtes – Ove Kalme ja OÜ Ninametsa. Kohtuistungi ettevalmistamiseks mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada, et kohtuvälise menetleja taotlusel kuulati kohtuistungil tunnistajana üle sündmuskoha vaatlust teostanud ametnik. Lisaks kestis kohtuistung kokku rohkem kui 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud hüvitada Ninametsa OÜ-le kaitsjale makstud tasu 8 h õigusteenuse osutamise eest. Võttes arvesse kaitsja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta), tuleb Ninametsa OÜ-le hüvitada 960 eurot. Nimetatud summa hulka ei arvestata käibemaksu, kuna OÜ Ninametsa on käibemaksukohuslane. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 9