KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-10-54630 Tsiviilasi Piret

) § 175 lg-s 2 sätestatud keeldumise aluseid, tuleb võlgnik

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Swedbank AS (võlausaldaja) esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu
2. juuli 2017 määruse tühistada ning jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotlus rahuldamata ja võlgnik kohustustest vabastamata. Määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta võlgniku kanda või tagastada määruskaebuse esitajale tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu määrus põhjendamata ja määruse tegemisel ei ole lähtutud seadusest, tõenditest ega kohtupraktikast. Maakohus ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid võlgniku tulude ja kulude osas ega hinnanud tõendeid. Maakohus ei ole analüüsinud, kas võlgnik on

§ 173lg-test 2, 3 ja 4 tulenevaid kohustusi täitnud.

Kohustustest vabastamise menetlus algatati 23.05.2012 ning puudub info selle kohta, kui suures ulatuses teenis võlgnik varasemalt tulu ja kas võlgnik tegi võlausaldajale piisavas ulatuses väljamakseid. Maakohus viitab asjaolule, et võlgnik on asunud tulutoovama tööga tegelema, jättes tähelepanuta, et võlgnik töötas kuni 01.01.2017 osalise koormusega ning võlgniku sissetulek suurenes alles sellel aastal. Võlausaldajal puudub informatsioon võlgniku varasema tegevuse, hariduse ja erialaste oskuste kohta. Võlgnik mainib, et lõpetas õpingud Olustvere Teenindus- 2 ja Majanduskoolis, kuid ei selgita, kuidas on õpingute lõpetamine kaasa aidanud tema võimalustele leida tasuvam töökoht.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kohus ei ole võlgnikku ära kuulanud. Võlausaldajal ei olnud võimalik võlgniku taotluse osas arvamust avaldada, kuna kohus ei küsinud seda; 2) on võlgnik jätnud olulise osa informatsioonist tahtlikult esitamata ja ei ole usutavalt põhistanud oma seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Võlgnik on rikkunud oma peamist kohustust, s.o kohustust rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on võlausaldajale viie aasta jooksul maksnud 515,23 eurot, mis on marginaalne osa (0,68%) võlgnevusest (75 449,41 eurot). Sealjuures ei ole võlgnik usutavalt teinud püüdlusi võlausaldaja nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamise suunas. Võlgnik keskendub üksnes enda kuludele, mis ulatuvad igakuiselt 900 euroni. Võlgnik ei saa vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks. Võlgnik on oma tegevuses/tegematuses olnud tahtlik, s.o võlgniku tegevus/tegematus on süülise iseloomuga, mistõttu tuleb võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulusid mitte jätta võlgniku kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on võlgnik püüdnud parimal moel

§-s 173 ettenähtud kohustusi täita ega ole süüliselt rikkunud nimetatud kohustusi või tahtlikult kahjustanud võlausaldaja huve; 2) on kõik võlgniku tulud välja toodud koondtabelis. Võlgnik töötas

1. a juulist
2. a detsembrini Parksepa Keskkoolis aednikuna ja omandas sellele eelnevalt (september 2011 kuni juuni 2013) Räpina Aianduskooli aianduse eriala.
3. a oktoobris alustas võlgnik õpinguid Olustvere Teenindus- ja Majanduskoolis. Alates
4. a jaanuarist töötab võlgnik Danpower AS-s klienditeenindajana. Uue töökoha esialgne osaline töökoormus oli tingitud haridustee lõpetamisest ja erialapraktikast. Nüüdseks lõpetatud õpingud on olulised tööta jäämise riskide maandamiseks. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelenud töö otsimisega, kandideerimised on tõendatavad e-kirjadega. Statistikaameti andmete põhjal oli aastal 2013 piirkondlik tööhõivemäär 55,1% ja keskmine brutopalk 740 eurot. Võlgnikul on siiski õnnestunud tööd leida ning seetõttu on ta saanud oma võimalustele vastavalt ja seaduses ette nähtud osakaalus teha tagasimakseid võlgnevuse katteks; 3) esitati kohustustest vabastamise taotluse lisas 2 olmekulutuste ülevaade võlausaldaja esindaja Kristel Steinbergi soovil. Võlgnikule ei saa panna süüks vanemlike kohustuste täitmist ja kulutusi, mis jäävad

§ 173lg-s 5 ettenähtud piiridesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. 7.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Nimetatud sättest ei tulene, et viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tuleks võlgnik igal juhul kohustustest vabastada. Võlgniku taotluse rahuldamiseks peab maakohus kontrollima, kas võlgnik on täitnud

§-s 173 sätestatud kohustused ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

3 Praegusel juhul on maakohus üksnes tsiteerinud

§ 175lg-t 1 ja 2 ning vabastanud võlgniku täitmata kohustustest.

Samas ei nähtu vaidlustatud määrusest, milliste tõendite alusel maakohus sellise järelduseni jõudis. Kohustustest vabastamise menetlus lahendatakse hagita menetluse sätete järgi, mistõttu on maakohtul muuhulgas TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Käesolevas asjas ei ole maakohus selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ning on rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Võlgniku kohustustest vabastamine on kaalutlusõigus ning seega saab kõrgema astme kohus sekkuda maakohtu otsustusse üksnes juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtul ei ole võimalik kontrollida käesoleval juhul maakohtu siseveendumuse kujunemist, kuna maakohus ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega nõuetekohaselt põhjendanud enda järeldust, miks võlgnikku saab tema täitmata kohustustest vabastada.
2. Põhjendatud on määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei ole tuvastanud, kas võlgnik on täitnud

§ 173lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi või mitte.

Ilma nimetatud asjaolusid tuvastamata on paljasõnaline maakohtu väide, et ei esine

§ 175

lg-s 2 sätestatud kohustustest vabastamise keeldumise aluseid.

§ 175

lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Praegusel juhul on võlgnik esitanud koos taotlusega küll andmed laekumiste kohta perioodil 23.05.2012-30.05.2017, kuid mitte kinnitust selle kohta, kas laekumiste tabelis on märgitud kõik tema sissetulekud nimetatud perioodil. Kuna võlgnikul on

§ 175

lg 1 järgi kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, siis peab võlgnik ka tõendama, mida ta on teinud tulutoova tegevuse saamiseks (pöördumised töötukassasse või erinevate tööandjate poole töö saamiseks, koolitustel osalemine jms). Asja materjalidest nähtuvalt võlgnik ühtegi sellist tõendit ei esitanud ning maakohus sellist kohustust ka võlgnikule ei selgitanud. Samuti ei ole maakohus võlgnikku vande all ära kuulanud ega selgitanud välja, kas võlausaldaja(d) enda ärakuulamist soovib(vad) või mitte. Asja uuel lahendamisel peab maakohus selgitama välja, kas on täidetud

§ 175

lg-s 2 sätestatud eeldused võlgniku täitmata kohustustest vabastamiseks ning arvestama seejuures sellega, et asja lahendatakse hagita menetluse sätete järgi. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku poolt võlausaldaja(te) nõuete rahuldamise ulatus ei ole iseenesest asjaolu, millest sõltuks võlgniku kohustustest vabastamine. 9. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 5