1-13-6412/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6412 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Konstantin Lebedevi osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Konstantin Lebedev 38803082238) kaitsja Silvi Erro, määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuni 2017 määrus, millega kohus rahuldas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pööras täitmisele Konstantin Lebedevile Viru Maakohtu
5. juuli
6. a otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse – 1 aasta 7 kuud ja 9 päeva vangistust.
9. Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Konstantin Lebedevi ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks.
10. Määrata Konstantin Lebedevile kohustuseks läbida sotsiaalprogramm.
11. Rahuldada määruskaebus osas, milles taotleti Viru Maakohtu
12. juuni
13. a kohtumääruse tühistamist ning erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. Viru Maakohtu
16. juuli
17. a otsusega tunnistati Konstantin Lebedev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 1 aasta, ülejäänud osa: 2 aastat 6 kuud jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et K. Lebedev ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Teda kohustati lisaks mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning alluma ettenähtud ravile. Viru Maakohtu
18. oktoobri
19. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele K. Lebedevile mõistetud karistus.
24. novembril 2016 vabastati K. Levedev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, mille pikkuseks määrati 6 kuud. Katseajal oli K. Lebedev lisaks kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg2 p-des 2, 21, 4 ja 9 sätestatud lisakohustusi. Katseaeg algas
25. detsembril
27. mail 2017 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata K. Lebedevile mõistetud karistuse osa täitmisele seoses elektroonilise valve tingimuste rikkumisega.
28. juunil 2017 saabus kriminaalhooldusametnikult kohtule teade, et peale erakorralise ettekande esitamist on K. Lebedev toime pannud veel kolm elektroonilise valve kohustusele allumise rikkumist.
29. juunil 2017 aga saatis Politsei- ja Piirivalveamet teate, et K. Lebedev ületas piiri
30. juunil 2017 kell 02:
31. Sellega seoses on K. Lebedev rikkunud kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ja pööras K. Lebedevile mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 7 kuud ja 9 päeva, täitmisele. Kohus märkis, et K. Lebedev on korduvalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi. Talle on tehtud selle kohta nii suuline kui ka kaks kirjalikku hoiatust, ent rikkumised on jätkunud. Koduseadme ja jalavõru rikkeid ametnikud kontrollimise käigus ei tuvastanud, samuti on korduvalt kontrollitud liikumisraadiust.
32. a jaanuaris ja veebruaris rikkumisi ei tuvastatud.
33. aprillil ja
34. mail 2017 laekus kriminaalhooldusametnikule teavitus, et K. Lebedev on kodust lahkunud liikumiskeelu ajal ja hiljem tagasi pöördunud.
35. mail
36. a vahetati K. Lebedevi taotlusel välja jalavõru, elektroonilise valve seade paigutati teise kohta ning teostati liikumisraadiuse test. Sellele vaatamata rikkumised jätkusid.
37. mail 2017 teavitas süsteem, et K. Lebedev lahkus kodust liikumiskeelu ajal ja pöördus hiljem tagasi. K. Lebedevi selgitused rikkumise kohta kriminaalhooldajale ja kohtus ei ole samad. Rikkumised jätkusid ka pärast erakorralise ettekande esitamist kohtule (
38. mail 2017 oli 3 rikkumist). Kohus märkis, et K. Lebedevi põhjendused, et tema
39. mail elukohast ei väljunud ja pesi aknaid, on otsitud, et oma käitumist õigustada. K. Lebedevi kutsuti kriminaalhooldusosakonda selgituste andmiseks, ent sinna ta ei ilmunud. Kaitsja esitas kohtule töövõtulepingu, millest nähtub, et K. Lebedev teostas töid 6.-
40. juunini
41. Leping sõlmiti
42. juunil. Seega ei vasta tõele kaitsja väide, et K. Lebedevi ei lubatud
43. juunil 2017 töölt ära. Kohus nentis, et K. Lebedev on suhtunud oma kohustuste täitmisesse kergekäeliselt ega ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistus vabaduses. MÄÄRUSKAEBUS
46. Kaitsja S. Erro taotleb määruskaebuses Viru Maakohtu
47. juuni
48. a määruse tühistamist ja asja uueks arutamiseks saatmist või jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata. Kaitsja põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. Määrus on ebaseaduslik, kuna arvestatud on vaid kriminaalhooldaja väiteid, jättes K. Lebedevi selgitused tähelepanuta. Kohus on jätnud tähelepanuta, et K. Lebedev on kõiki kriminaalhoolduse tingimusi täitnud korralikult, samuti käis ta määratud aegadel kriminaalhooldaja juures (välja arvatud
49. juunil, kui elektrooniline võru oli eemaldatud ja K. Lebedevi ei lastud töölt ära).
50. juunil toimus ühepäevane väljaõpe, mistõttu ta ei saanud kriminaalhooldjale helistada ja lootis, et jõuab kohale minna. Tööleping sõlmiti
51. juunil
52. Vaidlust ei ole selles, et signaalid liikumiskeelu ajal olid. Vaidlus on selles, mis põhjusel signaalid tulid ja kui põhjalikult selgitati välja nende tekkimise põhjus. Süüdimõistetu sai rikkumistest teada kriminaalhooldusametnikult ja kirjutas selle kohta ka seletuskirja. Ta oli väga mures rikkumiste tõttu ja palus korduvalt jalavõru ümbervahetamist. Liikumisraadius määratakse kindlaks jalavõru järgi toa erinevates nurkades. K. Lebedevi liikumisraadius oli lauani, millel K. Lebedevi vanaema kasvatas tomateid. Kui vanaema taimed ära viis
53. mail 2017, hakkas K. Lebedev lauda koristama ja akent pesema ning 2
59. käis mitu korda vett vahetamas. Selle tõttu võis tulla rikkumise kohta signaal, sest laua äraviimisel oli võimalik liikuda aknani. K. Lebedev on esitanud selgitusi, millega ta tegeles ning kus asus, kui tuli signaal rikkumiste kohta. Ta ei teadnud, kas tema põrandale kukkumine epilepsiahoogude ajal avaldab mõju elektroonilise valve süsteemile. Samuti ei teadnud ta, et ei või end vannis pesta, kuna tehniku sõnul võis ta seda teha. Kriminaalhooldusametnik ei selgitanud K. Lebedevile, et ta ei või käia saunas ja vannis ning sellekohane dokument puudub.
60. mail 2017 oli K. Lebedev vannis ja pesi end, seega ta ei rikkunud liikumiskeeldu. Kohtusaalis ei eitanud kriminaalhooldusametnik K. Lebedevi juttu. Ka tehnik ei hoiatanud K. Lebedevi, et jalavõruga võib käia vaid duši all, mitte aga vannis. K. Lebedevil oli elektroonilise jalavõru kandmise ajal kaks epilepsiahoogu, mille ajal ta kukkus ja tal olid krambid. Ka põrandale kukkumine võis põhjustada elektroonilise valve süsteemis signaali saatmise. Epilepsiahoogudest teavitas K. Lebedev ka kriminaalhooldajat ning oletas, et need võisidki põhjustada signaali. Kriminaalhooldaja teadetele epilepsiahoogude kohta ei reageerinud. Ei kriminaalhooldusametnik ega kohtunik ole elektroonilise valve spetsialistid ega saa teada, kas seadmetel võis olla puudusi või mitte. Seade võib olla küll töökorras, ent anda signaali vette sattumise tulemusena malmvannis või süüdistatava kukkumise tõttu. Vastuse sellele küsimusele peaks andma spetsialist. Kuna K. Lebedev ei saanud aru, millest on signaalid põhjustatud, esitas ta taotluse jalavõru vahetamiseks või täiendavaks kontrolliks. Samuti palus ta, et rikkumise korral helistataks talle kodutelefonile või Skype kaudu ning veendutaks, et ta viibib korteris.
61. mail vahetati jalavõru välja. Elektroonilise järelevalve koduseade paigutati teise kohta ning viidi läbi liikumisraadiuse test. Tõendatud on, et liikumisraadius määrati kindlaks mitu korda, seejuures kriminaalhooldusametniku sõnul protokolli ei koostatud.
62. märtsil 2017 helistas kriminaalhooldusametnik K. Lebedevile ja teatas, et viimane lahkus 13:22 kuueks minutiks ja naases 13:
63. K. Lebedev vastas, et oli vannis. Pärast käisid kaks ametnikku, tegid K. Lebedevile alkoholi ja narkootikumide testi, mis andis negatiivse tulemuse, ja kindlaks tehti aparaadi liikumisraadius. Viimase kindlakstegemise käigus selgus, et korteris on tsoonid, kus signaal on nõrk või kuhu see ei levi. Juba sel ajal, kui teostati kontrolli, fikseeriti kaks valesignaali. Üks koht, kus signaal puudus, fikseeriti radiaatori juures arvuti kõrval K. Lebedevi magamistoas ning teine koht samast magamistoast voodilt, kus K. Lebedev magab seina ääres, mis piirneb vannitoaga. Seega kinnitas ka kontroll, et K. Lebedev ei riku kohtu poolt pandud kohustusi. Seda kontrolli küll dokumentaalselt ei vormistatud, ent selle juures viibisid K. Lebedevi vanaema ja vanaisa. Järgmisel päeval (29 ja 30 märts 2017) kordusid häired 6 minuti kaupa. K. Lebedev sai aga rikkumistest teada alles kriminaalhooldusametniku käest
64. aprillil
65. Karistuse kandmine vabaduses on K. Lebedevi huvides. Ta sai aru, et liikumisraadiust rikkudes teeb ta halba endale. Just sel põhjusel palus K. Lebedev korduvalt, et kriminaalhooldusametnik helistaks talle lauatelefonile, et kiirelt veenduda selles, et K. Lebedev on kodus. Sellist palvet kriminaalhooldusametnik eiras. Kaitsja on internetist lugenud, et elektroonilistel jalavõrudel on omad puudused: neid ei tohi vette asetada ning kategooriliselt on vastunäidustatud löögid ning nõrk pinge või seadme laetus. K. Lebedevi selgitused
66. mai
67. a rikkumise kohta ei ole vastuolulised. Oma
68. mai
69. a kirjalikus selgituses väitis ta, et oli vannis. Kohtus aga väitis ta, et oli kodus ja istus arvuti taga ning ei käinud kuskil. On teada, et noored viibivadki suure osa ajast arvutiekraani taga, vanniskäik aga ei võta palju aega.
70. ja
71. detsembril 2016 laekusid kriminaalhooldusametnikule elektroonilise valve seadme teavitused, et K. Lebedev on koju pöördunud planeeritust varem. Telefonivestluses kinnitas K. Lebedev, et tuli tõepoolest koju varem, ent ootab trepikoja ukse juures ja teavitas sellest kriminaalhooldajat. Sellele vaatamata tehti talle suuline hoiatus. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
75. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele. Kriminaalkolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt. Esmalt märgib ringkonnakohus, et sisulist vaidlust ei ole selles, et K. Lebedevi jalavõru andis häiret ning see fikseeriti elektroonilise valve süsteemis korduvalt. Vaidlust ei ole selleski, et kriminaalhooldaja on teinud K. Lebedevile rikkumiste osas ühe suulise ja kaks kirjalikku hoiatust. Kuna rikkumised jätkusid, esitas kriminaalhooldaja
76. mail
77. a kohtule erakorralise ettekande, mille kohus ka rahuldas. Kokkuvõtlikult heitis kohus K. Lebedevile ette seda, et vaatamata varasematele hoiatustele rikkumised jätkusid ning samuti ei pidanud kohus usutavaks kriminaalhooldusaluse selgitusi, et ta rikkumisi toime ei pannud – selliseks andis põhjust nii asjaolu, et K. Lebedevi taotlusel vahetati välja tema jalavõru ja korduvalt kontrolliti liikumisraadiust, samuti tõi kohus välja, et K. Lebedevi kohtus antud selgitused ei ole samad, mis kriminaalhooldajale antud selgitused. K. Lebedevi selgitusi pidas kohus otsituks. Vaatamata määruskaebuse etteheitele, et sisuliselt on määruses K. Lebedevi selgitustele jäetud vastamata, ringkonnakohus sellega ei nõustu – kohus on hinnanud K. Lebedevi selgitusi, ent pidanud neid ebausutavaks. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Seetõttu ei hakka kohtukolleegium vastama kaitsja väidetele, millised kordavad juba maakohtus antud selgitusi fikseeritud rikkumiste võimalike põhjuste kohta. Ka ringkonnakohtu jaoks seavad kriminaalhooldaja poolt kohtuistungil avaldatu kahtluse alla K. Lebedevi selgitused. Nimelt on jalavõru korduvalt kontrollitud ning kriminaalhooldaja märkus, et kui mingis kohas oleks nõrk väli, siis tuleks häireid kogu aeg, on ringkonnakohtu jaoks igati loogiline põhjendus, arvestades, et elektroonilise valve perioodil esines ka kuid (jaanuar, veebruar), kui ei tulnud ühtegi häiret. Kriminaalhooldaja sõnul ei olnud ka erilist põhjust mai kuus jalavõru vahetamiseks ja koduseadme teise kohta paigutamiseks ning liikumisraadiuse testi tegemiseks, sest ka peale seda häired jätkusid. Kriminaalhooldaja sõnul ei teavitanud teda tehnik häiretest (kohtuistungi protokoll, lk 3). Apellatsioonikohus leiab, et ehkki K. Lebedev on püüdnud leida erinevaid selgitusi, miks elekroonilise valve sedeldis võis anda valesignaale, on usutav siiski kriminaalhooldaja kinnitus, et seade oli töökorras. Ringkonnakohus leiab siiski, et vaatamata eeltoodule tuleks anda K. Lebedevile uus võimalus jätkata kriminaalhooldust vabaduses. KarS § 76 lg 7 annab olukorras, kus süüdlane katseajal ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele kohtule kaalutlusõiguse mitme erineva variandi vahel: s.o karistuse täitmisele pööramise kõrval on võimalus pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või panna süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Antud juhul maakohtu määrusest kaalutlusi, miks ei ole K. Lebedevi rikkumistele võimalik reageerida leebemal viisil, ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks kohtul arvestada süüdlase käitumist katseajal tervikuna – käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab (vt ka RKKKm 3-1-324-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Antud juhul nähtub asja materjalidest, et K. Lebedevi poolt toimepandud rikkumised olid lühiajalised (kestsid peamiselt 6 minutit), arvestades süüdlase selgitusi, tekib kahtlus, et rikkumised olid toime pandud ettevaatamatusest ning ehkki ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga isiku põhjendusi usutavaks ei pea, nähtub süüdlase käitumisest, et ta on mures katseaja tingimuste rikkumiste osas ning on
78. mail
79. a kriminaalhooldajale esitatud taotluses kinnitanud, et suhtub kohtustustesse vastutustundlikult (lk 67). Asja materjalidest ei nähtu, et K. Lebedev oleks kordagi jämedalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi (st ta ei ole jalavõru eemaldanud, seadet lõhkunud, jalavõruseadme signaali järele teinud koduvalveseadet lõhkunud ega elukohast lahkunud sooviga edaspidi mitte alluda elektroonilise valve kohustusele). Nagu öeldud, on tema rikkumised olnud nii lühiajalised, et häire tuli tavaliselt siis, kui K. Lebedev oli 4
81. juba koju tagasi pöördunud (kriminaalhooldaja selgitas kohtule, et häire ooteaeg on 5 minutit, lk 3 kohtuistungi protokollist). K. Lebedev on ilmunud ka erakorralise ettekande arutamisele, ega ole asja arutamisest kõrvale hoidunud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleks arvestada sedagi, et K. Lebedev on katseajal muid talle määratud tingimusi täitnud korrektselt – ta on käinud kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel registreerimas, rikutud ei ole ka teisi KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimusi, kriminaalhooldusalune on täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti on kohtule esitatud tööleping, mille kohaselt K. Lebedev tegi alates
82. juunist kuni
83. juunini 2017 töid ettevõttes Tööstuskaupade OÜ. Eeltoodu tähendab, et K. Lebedeviga on tehtud tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks ning arvestades, et muid rikkumisi peale elektroonilise valve rikkumise ei ole katseajal tuvastatud, on ringkonnakohtu hinnangul suures osas praeguse ajani täidetud katseajaga taotletav – s.o kontrolli tagamine kriminaalhoolduse vajalikuks elluviimiseks ning ühiskonna turvalisuse kaitse. Samuti on tegeletud süüdlase kriminogeense käitumise muutmise ning rehabiliteerimisega. Asja materjalidest ei nähtu, et K. Lebedev oleks kriminaalhooldusel olles toime pannud uue süüteo. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise määrusest nähtub, et isikul on probleeme alkoholiga ja diagnoositud sõltuvus narkootikumidest (enne vanglasse paigutamist tarvitas 3 korda päevas) – seetõttu peab ringkonnakohus eriliselt märkimist väärivaks, et kriminaalhooldusel viibitud üle pooleaastase perioodi jooksul on K. Lebedevile tehtud alkoholi ja narkootikumide proove, mis on olnud negatiivsed. Seega võib öelda, et senisel kriminaalhooldusel koos elektroonilise valvega on kriminaalhooldusalusele olnud distsiplineeriv toime. Eeltoodud põhjusel leiab ringkonnakohus, et K. Lebedevile tuleb anda veel üks võimalus jätkata katseaja kandmist vabaduses ning mitte pöörata tema kandmata jäänud karistust täitmisele. Tuvastanud rikkumise, on kohtul kolm alternatiivset võimalust. Küll aga ei saa kohus jätta rikkumisele üldse reageerimata (nagu seda taotleb kaitsja). Ringkonnakohus paneb K. Lebedevile KarS § 75 lg 2 järgi kohustuseks osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Teine alternatiiv – pikendada käitumiskontrolli katseaja lõpuni – kõne alla ei tule, kuivõrd Viru Maakohtu
84. novembri
85. a määrusega, millega K. Lebedev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastati, on talle määratud käitumiskontroll katseaja lõpuni. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse KrMS § 390 lg 1, § 338 p 2 alusel ja teeb juhindudes § 337 lg 1 p-st 4 uue määruse, millega jätab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldaja erakorralise ettekande K. Lebedevi karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks, rahuldamata. Kaitsja määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles taotleti Viru Maakohtu
86. juuni
87. a kohtumääruse tühistamist ning erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus