Obsah (9)

§ 76§ 751§ 75§ 78§ 213§ 184§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1051 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlus

§ 76

lg 5 alusel määrata Sergey Strutsile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 21. veebruarini 2019 ning allutada Sergey Struts käitumiskontrolli nõuetele nimetatud ajaks.

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel kohaldada Sergey Strutsi suhtes elektroonilist valvet kestusega 4 (neli) kuud alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest Sergey Strutsi keha külge. Katseajal on Sergey Struts kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 21, 4, 7, 9 alusel määrata Sergey Strutsile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; 3) mitte suhelda narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 4) alluda elektroonilisele valvele.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

1. Süüdimõistetu Sergey Strutsi määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 22.02.2016 otsusega karistati Sergey Strutsi

§ 213

lg 2 p 4 järgi vangistusega 1 aasta ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõisteti S.

Strutsile kuritegude kogumi eest karistuseks vangistus 3 aastat 6 kuud.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetava karistusega (3 aastat 6 kuud vangistust) kaetuks kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 01.09.2015 otsusega mõistetud 1 aasta vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistus, mil S.

Struts oli kinni peetud kahtlustatavana: 10.02.2015–12.02.2015 (3 päeva) ja 25.08.2015–26.08.2015 (2 päeva), s.o kokku 5 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks määras kohus 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust algusega 27.08.

1. S. Strutsi karistuse kandmise lõpptähtpäev on 21.02.
2. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 25.07.2017 määrusega jäeti S. Struts vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Käesolevaks ajaks on S. Struts ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud enam kui 4kuulisest vangistusest. Samuti on S. Struts andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud S. Strutsi vabanemisjärgset elukohta XXXX , Tallinn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale, kes elab seal koos tütre (kinnipeetava õde) ja tema alaealise lapsega. Korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Nõusoleku on andnud ka S. Strutsi õde. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Olemas on formaalsed alused S. Strutsi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
5. S. Strutsi on kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Reaalset vangistust kannab S. Struts esimest korda. Käesoleval ajal kannab S. Struts liitkaristust arvutikelmuse ja narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest. Kuriteod on S. Struts toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tingituna narkosõltuvusest. 2 Maakohus pidas oluliseks arvestada, et S. Strutsi on varasemalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest – narkootilise aine fentanüül ebaseadusliku käitlemise eest. Eriti oluliseks pidas maakohus asjaolu, et S. Struts jätkas samalaadsete süütegude toimepanemist pärast kinnipidamiselt vabanemist (vabanes 12.02.2015) ja enne kriminaalasjas kohtuotsuse tegemist (01.09.2015), pannes arvutikelmuse toime 07.05.2015 kuni 08.05.2015 ja narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise enne 25.08.
6. Sellest nähtuvalt ei ole S. Strutsi varasemalt hoidnud kuritegude toimepanemisest asjaolu, et tema suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust ja et ta oli lühiajaliselt kinni peetud. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et S. Strutsi suhtes on senini ärakantud karistus, mis on vähem kui 2 aastat vangistust, täitnud oma eesmärgi. 2.
7. Maakohtu hinnangul on S. Strutsi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevast narkootilisest ainest (fentanüül). Süüdimõistetu on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada ja on väljendanud valmisolekut mitte enam suhelda endise tutvusringkonnaga ning pöörduda abi saamiseks anonüümsete narkomaanide tugigrupi poole. Maakohus pidas positiivseks, et S. Struts soovib narkosõltuvusest vabaneda ja on vanglas teinud selle nimel tööd ja osaleb aktiivselt rehabiliteerivates tegevustes. Sellele vaatamata leidis maakohus, et muutused S. Strutsi arusaamises ja käitumises on olnud liialt lühiajalised, et olla veendunud nende püsivuses ka juhul, kui S. Struts vabaneb. Võttes arvesse, et S. Struts on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja (tarvitab alates 19-ndast eluaastast), saab lõplik harjumusest loobumine olema S. Strutsi jaoks raske. Sõltuvusainete tarvitamisest vabanemist muudab keerukamaks ka asjaolu, et S. Struts on alles käesoleva vangistuse jooksul endale teadvustanud sõltuvusprobleemi ja asunud läbima aktiivest rehabilitatsiooni. Varasemalt proovis S. Struts lihtsalt hoiduda narkootikumide tarvitamisest, lootes sel moel sõltuvusest vabaneda. Seejuures jätkas S. Struts suhtlemist endise sõpruskonnaga. Seega nõuab senise eluviisi muutmine S. Strutsilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. 2.
8. S. Struts kannab karistust Tartu Vangla eluosakonnas, mis on spetsialiseerunud sõltuvushäiretega kinnipeetavate rehabilitatsioonile. Maakohus pidas positiivseks S. Strutsi käitumist karistuse kandmise ajal. S. Struts on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, 12 Sammu ning on osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Programmi läbiviijate hinnangul on S. Struts motiveeritud sõltuvusest vabanema. S. Struts on osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel ja sõltlastele suunatud loengusarjas. Maakohus pidas positiivseks sedagi, et S. Struts on osalenud vangla majandusabitöödel ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on S. Strutsil kindel elukoht oma ema juures xxx Tallinnas, kus ta elas ka enne vangistust. Maakohus pidas positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste (ema, õde) olemasolu. Samas leidis maakohus, et tagasilanguse riske võib suurendada S. Strutsi naasmine samasse elukohta. Maakohus pidas oluliseks ka seda, et vabanemisjärgselt oleks S. Strutsile tagatud ka majanduslik toimetulek. Seisuga 19.04.2017 on S. Strutsi vastu rahalisi nõudeid ligikaudu 690 euro ulatuses ja vabanemisfondis 527,35 eurot. 2.
9. Maakohtu hinnangul on oluline, et Politsei- ja Piirivalveameti 18.05.2017 otsusega tunnistati S. Strutsi elamisluba kehtetuks ja talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. S. Struts esitas 29.05.2017 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-1148) Politsei- ja Piirivalveameti eelnimetatud otsuse tühistamiseks. Määruskaebus ja seisukohad määruskaebuse osas
10. Tartu Maakohtu 25.07.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada S. Struts ennetähtaegselt. Süüdimõistetu leiab, et fentanüülisõltuvus ei ole asjaolu, mille alusel saaks jätta isiku vabastamata. S. Struts toob välja, et ta on läbinud kogu programmi ning jalavõru võimaldaks teda kontrollida. Süüdimõistetu viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-12-17 ning märgib, et ka temal on kõik programmid läbitud ning puuduvad mõjuvad põhjused tema mittevabastamiseks. 3
11. Tartu Ringkonnakohtu 15.08.2017 määrusega võeti süüdimõistetu S. Strutsi määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 22.08.
12. Nimetatud ajaks uusi seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ning esitatud määruskaebusega, leiab, et on põhjendatud vabastada S. Struts tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
14. Tartu Maakohus jättis S. Strutsi vabastamata peamiselt varasemalt toimepandud süütegude tõttu. Samuti viitas kohus süüdimõistetu sõltuvusprobleemidele ja töökoha puudumisele, mis võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. S. Strutsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vangistusest elektroonilise valve alla on täidetud kõik formaalsed eeldused, nagu maakohus õigesti leidis. Ringkonnakohus nendel pikemalt ei peatu. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kõiki

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, on põhjendatud anda S.

Strutsile võimalus tõestada, et praeguseks ajaks on talle mõistetud karistuse eesmärgid saavutatud ning uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada käitumiskontrolli, lisakohustuste ja elektroonilise valve kohaldamisega. S. Strutsi puhul esineb piisavaid asjaolusid, mis räägivad tema vabastamise kasuks. Lähtudes asjas nr 31-1-12-17 tehtud Riigikohtu määruse punktis 16 väljendatud seisukohast, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest jättis vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele põhjendamata, miks need tegurid võrreldes kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on hinnanud süüdimõistetu käitumist vangistuses positiivseks. S. Struts on kandnud alates 04.07.2016 karistust Tartu Vangla esimeses üksuses, mis on spetsialiseerunud sõltuvushäiretega kinnipeetavate rehabilitatsioonile, ja ta on aktiivselt osalenud rehabiliteerivas tegevuses, samuti on ta osalenud mitmes taasühiskonnastavas programmis ja tegevuses, sh sõltlastele suunatud loengusarjas ja programmis. S. Strutsi ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, tal on kindel elukoht, ta on motiveeritud töötama ja muutuma. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 17%, tegemist on tema esimese vangistusega ning tal on lähedaste toetus. Tagasiminekut vanasse elukohta ringkonnakohus vastupidiselt maakohtuga negatiivseks ei pea. Isegi kui seostada elukohta vana sõpruskonnaga, siis vabanemisel kohustatakse S. Strutsi mitte suhtlema narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Süüdimõistetu teab, et selle nõude rikkumisel võib ta sattuda tagasi vangistusse. Positiivse asjaoluna toob ringkonnakohus välja veel kinnipeetava iseloomustuses märgitu, et süüdimõistetu on ametiisikutega suhtlemisel positiivne, tunneb huvi koostöövõimaluste vastu, samuti ei ole S. Struts varem kriminaalhooldusel olnud. Seega ei ole põhjust arvata, et kriminaalhooldus ei maanda uue kuriteo toimepanemise riske.

1. Maakohus on aga vaatamata märkimisväärsetele positiivsetele asjaoludele leidnud, et mõned negatiivsed asjaolud on kaalukamad. Isikul puudub garanteeritud töökoht, kuid tal on 19.04.2017 seisuga tasumata rahalisi kohustusi 689,02 eurot, samuti on tegemist narkosõltlasega. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on 19.04.2017 seisuga S. Strutsil küll täitmata rahalisi kohustusi, kuid isikul on vabanemisfondis ka 527,35 eurot ning vabaduses on süüdimõistetut toetanud ema Elena Struts. Seejuures on süüdimõistetu motiveeritud töötama ega pea töö leidmist probleemiks, sest ta on varem alati tööd leidnud ja tal on töökogemus. Seega on süüdimõistetu majanduslikust seisundist tulenevat riski võimalik maandada, määrates S. Strutsile kohustuse asuda vabanemisel 2 nädala jooksul tööle või võtta ennast töötuna arvele. 4 Mis puudutab sõltuvusprobleeme, siis süüdimõistetu on ise avaldanud, et soovib muutuda ning on selleks läbinud kõikvõimalikke loenguid ning programme, osalenud tugigrupi tegevuses ning olnud selle vastutav läbiviija. Veelgi enam, S. Struts soovib vabaduses jätkata aktiivset osalemist sarnastes programmides. Narkootikumidest tulenevat riski on võimalik vähendada samuti täiendavate lisakohustuste määramisega, s.o keeluga mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning keeluga mitte suhelda narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitumisega tegelevate isikutega. See välistab või vähemalt vähendab negatiivse sõpruskonna mõju. Maakohus leidis, et S. Strutsi muutused sõltuvuse osas on olnud lühiajalised. Ringkonnakohtu hinnangul aitabki tagasilanguse riski vähendada elektrooniline valve ja kriminaalhooldus.
2. Jättes isiku vabastamata kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevatel põhjustel või varasemast elukäigust lähtuvast ohuprognoosist tulenevalt, tuleb kohtumääruses ära näidata selged põhjendused, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Maakohus ei ole välja toonud, miks negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud. Ringkonnakohus nõustub prokuröri maakohtule esitatud kirjaliku seisukohaga, mille kohaselt ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Seda eeldusel, et S. Struts jätkab oma probleemidega tegelemist. Ringkonnakohtu hinnangul suunab elektrooniline valve koos kriminaalhooldusega süüdimõistetut täiendavalt õiguskuulekale teele ning kriminaalhoolduse teostamist aitab lisaks S. Strutsi allutamine kriminaalhoolduse nõuetele

§ 75

lg 1 alusel ja täiendavate lisakohustuste määramine

§ 75lg 2 p-de 21, 4, 7, 9 alusel.

Katseaja pikkus tuleneb

§ 76lg-st 5 ja selleks on karistusaja lõpp, s.o 21.02.2019.

Käitumiskontrollile tuleb S. Struts

§ 76lg 5 alusel allutada samuti nimetatud ajaks.

Käitumiskontrolli aja määramisel lähtub ringkonnakohus sellest, et see oleks piisavalt pikk, et soodustada õpitud oskuste kinnistumist järelevalve all. Samuti on oluline, et S. Strutsi üle oleks järelevalve, mis aitaks teda sotsiaalsel kohanemisel. Katseaega tuleb juhindudes

78 p-st 2 hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Ringkonnakohtu arvates ei ole väheoluline, et käesoleval juhul on maakohtule esitatud arvamustes lisaks vanglale toetanud kinnipeetava vabastamist ka prokurör.
2. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb S. Strutsi kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. Ringkonnakohus rõhutab, et kui S. Struts katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Maakohus pidas oluliseks ka asjaolu, et PPA 18.05.2017 otsusega tunnistati S. Strutsi elamisluba kehtetuks ja süüdimõistetule tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. S. Struts on selle väidetavalt vaidlustanud halduskohtus (haldusasi nr 3-171148). Kohtute Infosüsteemi andmetel toimub S. Strutsi kaebuse osas alates 18.07.2017 eelmenetlus. Isegi kui PPA otsus jääb jõusse, siis ei välista see võimalust S. Struts enne tähtaega vangistusest vabastada. 5
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4, tuleb Tartu Maakohtu
3. juuli 2017 määrus tühistada, vabastada S. Struts ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla ning määruskaebus rahuldada. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Juhan Sarv 6 /allkiri/ Mati Kartau