KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6650 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vai

§ 215

lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 10.

veebruari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. A. Tšernetski karistuseks jäi vangistus 3 aastat 5 kuud ja 16 päeva. Karistuse kandmise algusajaks on
2. august 2015 ja lõpptähtajaks
3. veebruar
5. Tartu Maakohtu
6. juuli 2017 määrusega jäeti A. Tšernetski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tuvastas, et A. Tšernetski puhul esinevad formaalsed eeldused tema vabastamiseks. Materiaalsed alused aga välistavad tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kohus leidis, et esineb oht, et A. Tšernetski paneb vabastamise korral toime uue kuriteo. Seejuures ei ole A. Tšernetskilt oodata ainult kerget laadi kuritegusid, vaid võrdlemisi aktiivset narkootikumide käitlemist (kinnipeetav on toime pannud erinevat laadi narkokuritegusid ja seda erineval ajal). A. Tšernetski on toime pannud palju kuritegusid ja teinud seda väga erinevatel aegadel. Tegemist ei ole juhukurjategijaga, vaid paadunud õigusrikkujaga. Niisugune taust muudab juba iseenesest uute kuritegude kordumise tõenäoliseks. Kohus arvestas sedagi, et A. Tšernetski on minevikus tarvitanud intensiivselt nii alkoholi kui ka narkootikume ja need mõnuained on teda korduvalt kuritegelikule teele suunanud. On tõenäoline, et taoline stsenaarium kordub. Kinnipeetav käis enda väitel küll
7. või
8. a sõltuvusravil, ent seda ravi ei saa pidada õnnestunuks, sest ta jätkas ka pärast seda mõnuainete tarbimist ja kuritegude sooritamist. Mitmed A. Tšernetski kuriteod on olnud seotud varalise kasu saamisega. Seetõttu on negatiivne ka tõsiasi, et A. Tšernetskil ei ole vabanedes töökohta. Ta küll loodab saada tööd OÜ-s Eha, ent pelgast lootusest jääb väheks, sest on võimalik, et see lootus ei täitu. Sellisel juhul hakkaks A. Tšernetski hankima raha talle tuttaval kuritegelikul viisil. A. Tšernetski lootusele tööd leida ei anna alust ka tema taust: puudulik haridustase ja vähene töökogemus. A. Tšernetski vabastamist ei tingi ka see, et tal on elukoht ja lähedased. Need olid A. Tšernetskil ka kuritegude toimepanemise ajal, ent see ei hoidnud kuritegusid ära. Vanglas läbitud „Eluviisitreeningu“ programm on kahtlemata positiivne, ent mitte nii kaalukas, kui ülal väljatoodud aspektid.
9. A. Tšernetski taotleb edasikaebuses tühistada maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi elektroonilise valvega. A. Tšernetski on läbinud rehabilitatsiooniprogrammid ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangla ja prokurör toetasid vabastamist. A. Tšernetskil on elukoht ning ta võetakse tagasi endisele töökohale. Lisaks on tal head suhted lähedastega, kes vajadusel toetavad. Elektrooniline valve oleks meeldetuletuseks endistest vigadest. Varem on A. Tšernetskit tingimisi enne tähtaega vabastatud. Siis täitis ta kriminaalhoolduse tingimused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, vaadanud läbi A. Tšernetski kaebuse ja maakohtu määruse, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. 5.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Praegusel juhul leidis maakohus, et selline tõenäosus on üle keskmise suur ning on oht, et A. Tšernetski kuriteod ei saa olema kerget laadi, vaid võrdlemisi aktiivsed ning rasked narkokuriteod. Seejuures on kohus oma põhjendustes keskendunud isiku varasemale elukäigule, millest nähtub, et A. Tšernetski ei ole nn juhukurjategija, vaid on paadunud õigusrikkuja ja ringkonnakohtu hinnangul õigustatult avaldanud veendumust, et uute kuritegude oht tuleneb ka A. Tšernetski sõltuvusprobleemidest. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on piisava põhjalikkusega ära näidanud ohutegurid, mis võimaldavad prognoosida, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral elektroonilise valvega paneb süüdimõistetu toime uue kuriteo. Ringkonnakohut ei veena maakohtu positsioonist erinevale seisukohale asuma ka määruskaebuse väited. Osaliselt on maakohus neid analüüsinud vaidlustatavas lahendis ja leidnud, et perekond ja elukoht ei ole ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist süüdlase poolt ning ka vanglas läbitud sotsiaalprogramm ei kaalu üle süüdlast iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Töökoha olemasolu osas on maakohus märkinud, et olukorras, kus süüdlane ei saa loodetud töökohta, tuleb seda pidada uute kuritegude toimepanemise riskiks. Asjaolu, et vangla ja prokurör toetavad A. Tšernetski vabastamist, ei ole siduv kohtule, kellele seadus annab ennetähtaegse vabastamise küsimuses kaalutlusõiguse. Kohus on lahendis käsitlenud nii vangla iseloomustuses kui prokuröri seisukohas välja toodud väiteid. 6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 28. juuli 2017. a määrus muutmata ja A. Tšernetski määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ Mati Kartau