Obsah (5)

§ 4231§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.augustil 2017. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-7295 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Kell

) § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Kristo Kreek isikukood: 39804034912; elukohad: XXX; e-posti aadress: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; kahtlustatatavana kinni peetud 24.-25.06.2017. a Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaat Anu Vilt riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristo Kreek

§ 4231

järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Kristo Kreegi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-25.06.2017. a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista temale lõplikuks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristo Kreek ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

1. elada määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
2. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel hakata Kristo Kreegi katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 24.augustist 2017. a.

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded kohalduvad Kristo Kreegile alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Kristo Kreek käitumiskontrolli ajaks Viru Vangla III üksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

1. Menetluskulud Välja mõista Kristo Kreegilt Eesti Vabariigi kasuks kriminaalmenetluse kuludena: − 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti II astme kuriteos süüdi mõistmise korral välja mõistetavast sundrahast; − riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulu 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti; s.o kokku 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti. Ülejäänud osa sundrahast, st 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti jätta riigi kanda. Võimaldada Kristo Kreegil temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99917700055378 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtajaks. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu Kristo Kreeki süüdistatakse selles, et tema, olles ka 27.04.
2. a ja 28.04.
3. a juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis uuesti 24.06.
4. a kella 23.27 paiku Tartu linnas Vaba ja Salme tänavate ristmikul mootorsõidukit BMW 318I registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seejuures põhjustas ta liiklusõnnetuse, kuna eiras nõuet anda teed peateel liikuvale sõidukile. Lisaks lahkus ta sündmuskohalt. Eeltooduga rikkus Kristo Kreek muuhulgas liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning pani toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et Kristo Kreek tunnistatakse süüdi

§ 4231

järgi ning mõistetakse temale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva, s.o 24.25.06.2017.

a, mille vältel Kristo Kreek oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Kristo Kreegile 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristo Kreek ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 793,80 eurot, s.o määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 88,80 eurot ja II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, s.o seda, et Kristo Kreegil puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada ning et tema igakuiseks sissetulekuks on 600 eurot (juhutöödest teenitav tasu + töövõimetuspension), kuid samas on tal vaja tasuda trahvid ning igakuiselt ka korteri üür ~160 eurot, on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Seega tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Kristo Kreegilt menetluskuluna välja sundraha 352,50 eurot 3 ja kaitsjatasu 88,80 eurot, s.o kokku 441,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse ülejäänud osa sundrahast, st 352,50 eurot riigi kanda ning võimaldatakse Kristo Kreegil tasuda temalt välja mõistetavad kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 24.augustil kinnitas süüdistatav Kristo Kreek , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör Evelin Merilaine jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb Kristo Kreek süüdi tunnistada

§ 4231järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4