← Eesti

2-16-120477/6

Obsah (8)§ 416§ 142§ 472§ 444§ 150§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-120477 Tsiv

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 125 eurot, kokku 170 eurot, kuigi esitatud hagilt hinnaga 604,45 eurot tulnuks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 125 eurot. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskulusid kokku summas 245 eurot, mille palub kostjalt välja mõista, mh on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja poolt hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 100 eurot, millele lisandub käibemaks summas 20 eurot, kokku 120 eurot.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusabi sh hagiavalduse koostamine ning kohtule esitamine ei ole antud tsiviilasjas põhjendatud ja vajalik menetluskulu rohkem kui 90 euro ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nähtuvalt äriregistri teabesüsteemist on hageja Xxxx OÜ käibemaksukohustuslane, seega ei ole põhjendatud kostjalt hageja menetluskulu väljamõistmine koos käibemaksuga.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.