← Eesti

2-16-130726/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-130726 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu xxxxe nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Hageja seaduslik esindaja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, esindaja Xxxx (e-post: xxxx) Kostja Xxxx (isikukood xxxx, registreeritud elukoht Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, tegelik elukoht kohtule teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
  3. Mõista Xxxxlt välja Xxxx kasuks alates
  4. veebruarist 2017 igakuine xxxx perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras tema ülalpidamiseks kuni Xxxx täisealiseks saamiseni, s.o xxxx.
  5. Xxxx tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Xxxx tuleb kanda Xxxx arvelduskontole nr XXXX selgitusega „Xxxx“.
  6. Jätta rahuldamata Xxxx nõue xxxxe väljamõistmiseks põhi- või keskhariduse omandamiseni koolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  7. Välja mõista Xxxxlt hageja Xxxx kasuks tagasiulatuv xxxx perioodi xxxx – xxxx eest kokku summas xxxx eurot ning viivis tagasiulatuvalt nõudelt (xxxx eurot) alates
  8. veebruarist 2017 kuni võlgnetavate summade täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  9. Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda.
  10. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  11. Toimetada kohtuotsus Xxxxle avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord 2-16-130726 Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult osaliselt põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata xxxxe nõudes pärast hageja täisealiseks saamist ning mõistab kostjalt xxxxe välja vaid kuni hageja täisealiseks saamiseni. Riigikohus on
  12. oktoobri
  13. a määruses nr 3-2-1-119-15 punktis 13 ühtse kohtupraktika kujundamiseks märkinud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja xxxxt kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal PKS § 97 p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Xxxx nõude esitamisel esindab teda teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi tema 2

(3)2-16-130726 hooldusõiguslik vanem. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel xxxx nõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne xxxx nõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejalt menetluskulude nimekirja küsida. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.