Obsah (8)

§ 187§ 384§ 432§ 339§ 45§ 390§ 340§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9471 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Vaidlus

§ 187lg 2 esimese lause alusel tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 08.12.2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Jarmo-Risto Tamm süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat. KarS § 74 lg 1 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu ja 2 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati selle hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja koheselt kuulus kandmisele 1 kuu vangistust. KarS §-de 74 ja 75 sätteid kohaldades määrati, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 2 aasta 10 kuu ja 28 päeva vangistuse osas, täitmisele, kui J-R. Tamm ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS §-de 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, sealhulgas kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
2. 13.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles palus KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata J-R. Tammele täiendav lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille eesmärgiks oleks tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse. Erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et J-R. Tamm on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume, sest 12.06.2017 teostati uriinitest, mis näitas nii amfetamiini kui ka kanepi tarvitamist. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 15.06.2017 määrusega kirjalikus menetluses rahuldati kriminaalhooldusametniku poolt esitatud taotlus ja määrati J-R. Tammele täiendavaks lisakohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
4. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 12.06.2017 teostati vastuvõtul lisakohustuse kontroll. Kriminaalhooldusametnik kutsus esindusse patrullpolitseiniku, et teostada uriinitest. Teostati „Urine Drug Test“, mille tulemus oli positiivne. Test näitas positiivse tulemusena nii amfetamiini kui ka kanepi tarvitamist. Ametnik koostas protokolli, mille hooldusalune allkirjastas. Tunnistajateks olid Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M. Lipp ja kriminaalhooldusametnik N. Zinovjeva. Hooldusalune J-R. Tamm tunnistas positiivset tulemust. Temalt võeti 12.06.2017 kirjalik seletus, milles ta andis teada, et käis sõpradega Kõrvemaa kandis 10.-
5. juunil 2017 telkimas. Tarvitati koos palju alkoholi. Süstinud end ei ole, ekspertiisi ei soovi ning on positiivse näiduga nõus. 5.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

1. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne J-R. Tammele KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendava kohustuse määramiseks osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest J-R. Tamm rikkus temale KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määratud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. J-R. Tamme suhtes 12.06.2017 teostatud uriinitest oli positiivne ning näitas nii amfetamiini kui ka kanepi tarvitamist. Hooldusalune tunnistas positiivset tulemust ning ei soovinud ekspertiisi. Maakohus leidis, arvestades varasemate rikkumiste puudumist, et J-R. Tammel on olemas motivatsioon talle mõistetud karistus ära kanda vabaduses, kuid katseaja edukaks läbimiseks peab hooldusalune hoiduma narkootikumide tarvitamisest ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine aitab kaasa sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisest loobumisele. Määruskaebus
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J-R. Tamme kaitsja advokaat S. Reinsaar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt taotletakse jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.
3. Asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks taotletakse seetõttu, et J-R. Tamme ja tema kaitsjat ei kaasatud maakohtu menetlusse. J-R. Tammele ei antud maakohtu menetluses mingit sõnaõigust. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lõikest 2 tuleneb igaühe õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures.

§ 432

lõige 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik üldjuhul määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. 2 9.

§ 432

lõikes 3 sätestatud küsimuste lahendamisel ei korralda kohus reeglina kohtuistungit ning lahendab taotluse kirjalikus menetluses. Siiski ei saa sellest tuleneda, et kohus ei pea üldse süüdimõistetule andma mis tahes sõnaõigust seonduvalt kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekandega. PS § 24 lõikest 2 tuleneb õigus olla kohtus ära kuulatud (RKKKo 3-1-1-18-08 p 14.1). Kaudselt on see õigus järeldatav ka kohtusse pöördumise õigust sätestavast PS § 15 lg-st 1, mis on ausa kohtumenetluse õiguse üldnorm. Analoogsed õigused tulenevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-test 1 ja 3 (RKKKo 3-1-1-24-16 p 6). 10. Õiguskirjanduses on leitud, et PS § 24 lõikest 2 tuleneb, et

§-s 432 sätestatud kirjaliku menetluse sisustamisel tuleb lähtuda eeldusest, et sellega peab olema tagatud kõigi asjasse puutuvate poolte ärakuulamisõigus. Taotluse lahendamine kirjalikus menetluses ei tähenda kohtu poolt otsustuse langetamist üksnes talle esitatud taotluse alusel, vaid eeldab selle kohta kirjaliku arvamuse küsimist ka teistelt kohtumenetluse pooltelt (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud vlj. Tallinn: Juura 2012, § 432 komm 3.1.). Kirjalikku menetlusse tuleb kaasata puudutatud pooled, s.t käesoleval juhul nii süüdimõistetu kui ka tema kaitsja. Juuresolekuõigusega tagatakse, et isik, kelle kohtuasja menetletakse, ei ole mitte õigusemõistmise objekt, vaid subjekt koos kõigi sellest tulenevate õigustega (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012, § 24 komm 5).

1. Juuresoleku õiguse esemeline kaitseala ei hõlma mitte üksnes passiivset osalemist kohtulikul arutamisel. Subjektina kohtumenetluses osalemise õigus eeldab vältimatult õigust olla ära kuulatud kohtu poolt, samuti õigust, et kohus peab isiku seisukohta kohtuotsuse koostamisel arvestama ja sellega mittenõustumist põhistama (PS § 24 komm 9.) Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et ka kirjalikus menetluses peavad olema tagatud ausa kohtumenetluse üldpõhimõtted. Menetlusosaliste menetluslikke õigusi saab piirata vaid sel määral, kui see tuleneb kirjaliku menetluse olemusest ja on ilmtingimata vajalik selle toimetamiseks.
2. Kriminaalmenetluse seadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb asuda seisukohale, et ka kirjalikus menetluses peab olema tagatud kohtumenetluse poolte õigus nt taandamistaotluse esitamiseks kohtukoosseisu liikmete vastu. Ausa kohtumenetluse põhimõtetega ei ole kooskõlas olukord, kus kohtumenetluse pool saab kriminaalasja läbivaatava kohtu koosseisu teada alles otsuse (määruse) tegemise järel (RKKKo 3-1-1-74-14). Seda enam ei saa ausa kohtumenetluse põhimõttega olla kooskõlas, kui isik saab enda suhtes esitatud erakorralisest ettekandest ja selle järelmina koostatud määrusest teada alles tagantjärele.
3. Praeguses asjas sai J-R. Tamm teada enda suhtes erakorralise ettekande esitamisest alles siis, kui sai kätte Viru Maakohtu 15.06.2016 määruse. Seega ei olnud J-R. Tammel mis tahes võimalust avaldada kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes kajastatu faktiväidete osas kohtu ees oma seisukohti. Nimetatud minetus on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 1 p 2 tähenduses.

14. J-R. Tammel ei olnud maakohtu menetluses ka kaitsjat. Kriminaalhooldusametniku ettekande esitamisega algas käesolevas asjas kohtumenetlus, milles kohus otsustas, kas sotsiaalprogrammi läbimise kohustuse määramine on põhjendatud arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud rikkumist. Kohtu ülesanne selles menetluses on veenduda, kas kriminaalhooldusametniku ettekandes esitatud asjaolud vastavad tegelikkusele ning kas need on tõendatud.

§ 45lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik.

Maakohtu menetluses ei olnud J-R. Tammel kaitsjat. Seadus ei näe ette erisusi võrreldes nn tavapärase kohtumenetlusega juhtumiks, mil arutluse all on maakohtus vaid täiendavate kontrollnõuete kohaldamine. Seetõttu tulnuks käesolevas menetluses lähtuda

§ 45lõikest 4 ja tagada J-R.

Tammele kohtumenetluses kaitsja abi. Sellise minetuse puhul on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 p 3 tähenduses.

Need minetused toovad kaasa ettekande uue arutamise maakohtus teises kohtukoosseisus 15.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus

11. peatüki sätteid. Käesolevas määruskaebuses on ette heidetud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi

§ 339

lg 1 p-de 2 ja 3 tähenduses.

§ 340

lg 1 sätestab, et tuvastades 3 kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

§ 339

lg 1 p 1–5 või 9–10 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 16. Kuna käesoleval juhul on tuvastatavad ilmsed kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised

§ 339

lg 1 p-de 2 ja 3 tähenduses, tuleb

§ 340

lg 1 järgi maakohtu määrus tühistada ja saata kriminaalhooldusametniku taotlus uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Seda kaitsja ringkonnakohtult ka taotleb.

1. Kaebuse alternatiivina on märgitud, et J-R. Tammele täiendava kohustuse määramine pole ka sisuliselt põhjendatud, sest J-R. Tamme poolt narkoaine tarvitamine ei ole leidnud tõendamist. Riigikohus on leidnud, et joobeseisund viitab mingi keelatud aine tarvitamisele üksnes kaudselt (RKKKo 3-1-1-55-13 p 7). Kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine eeldab Riigikohtu praktika järgi juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (RKKKo 3-1-1-15-12 p 14).
2. Käesoleval juhul on J-R. Tamm nõustunud kriminaalhooldusosakonnas küll indikaatorvahendi positiivse näiduga, kuid 1) ei ole seda nõustumist kohtu ees kinnitanud ja 2) pole kinnitanud narkootilise aine tarvitamist. Seetõttu tugineb Viru Maakohtu 15.06.2017 määrus üksnes asjaolule, et J-R. Tamme organismist leiti narkootilist ainet. See ei ole aga käsitletav narkootilise aine tarvitamisena (RKKKo 3-1-1-49-09). Seetõttu ei ole leidnud tõendamist, et J-R. Tamm on rikkunud katseaja lisakohustust mitte tarvitada narkootikume. Nimetatud põhjusel tulnuks jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.
3. J-R. Tamme suhtes sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise kohustuse määramine ei ole antud juhul rikkumisele reageerimise sobiv vahend. Erakorralises ettekandes on viidatud süüdimõistetu seletusele, millest ilmneb, et ta ei tea täpselt, kuidas selline aine tema organismi sattuda võis, kuid ainuke seletus viitab ettevaatamatule tarvitamisele. Kanepi tarvitamise osas ei ole J-R. Tammelt üldse mingeid selgitusi küsitud, sest sellisest etteheitest sai ta esimest korda teada üldse alles vaidlustatavast kohtumäärusest. Seega isegi kui mitte nõustuda eelpool esitatud väidetega, et asja tuleks maakohtus uuesti arutada, ja kui võtta aluseks kriminaalhooldusosakonnas antud selgitused (mille puhul ei olnud süüdimõistetule selgitatud tema

§-st 34 tulenevaid õiguseid), siis ei ole asjas andmeid tahtlikule narkootikumide pruukimisele. Riigikohtu praktikas on osutatud sellelegi, et erakorralise ettekande arutamisel tuleb võtta arvesse, kas tegemist oli tahtliku või ettevaatamatu rikkumisega (RKKKm 3-1-1-61-13 p 9.2).

1. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on mõeldud sõltuvusprobleemiga inimestele, mistõttu on eriti põhjendamatu selle kohaldamine J-R. Tammele. Sõltuvusprobleemi jaatamine eeldab narkootilise aine tahtlikku tarvitamist. Narkootikumi ettevaatamatusest pruukimise korral ei saa olla sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kohaldamine põhjendatud, sest puuduvad andmed, et isikul oleks mingid reaalsed probleemid narkootiliste ainete tarvitamisega.
2. Narkosõltuvust pole käesoleval juhul vähimalgi määral tuvastatud, mistõttu ei saa olla sotsiaalprogrammi kohaldamine põhjendatud. Sotsiaalprogrammis osalemise kohustus ei evi süüdimõistetu puhul programmilt taotletavat eesmärki, sest probleemi, mida programm lahendama peaks (narkosõltuvus), J-R. Tamme puhul ei esine. Olukord oleks teine, kui oleks tuvastatud J-R. Tamme poolt tahtlik narkootilise aine pruukimine, sest see viitaks tõepoolest võimalikule narkootilise aine sõltuvusele. Millestki sellisest pole aga J-R. Tamme puhul alust rääkida.
3. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kohaldamine ei ole J-R. Tamme puhul põhjendatud ning Viru Maakohtu 15.06.2017 määrus tuleb ka sel põhjustel tühistada.
4. Eeltoodust tulenevalt esinevad Viru Maakohtu 15.06.2017 määruse koostamise puhul mitmed menetluslikud ja ka sisulised eksimused. Süüdimõistetule ei antud erakorralise ettekande arutamisel üldse mingit sõnaõigust, sisuliselt oli ta kohtumenetluses objekt, mitte subjekt. Samuti ei olnud J-R. Tammele tagatud kaitsja abi, kuigi kohtumenetluses, millega erakorralise ettekande arutamise puhul on ilmselgelt tegemist, on seaduse kohaselt kaitsja osavõtt kohustuslik. Need 4 rikkumised on sellised kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, mis toovad kaasa asja uue arutamise maakohtu teises kohtukoosseisus.
5. Alternatiivselt taotleb kaitsja erakorralises ettekandes esitatud taotluse rahuldamata jätmist. Nimelt ei saa väita, et J-R. Tamm oleks tahtlikult tarvitanud narkootilisi aineid. Seetõttu pole ka alust väiteks, et süüdimõistetul on narkootikumidega mingisugune probleem, mida sotsiaalprogrammi abil tuleks korrigeerida. Sellises olukorras ei ole sotsiaalprogrammi läbimise kohustuse pealepanemine proportsionaalne, sobiv ja vajalik meede kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ka sisulistel põhjustel.
6. Kaitsja taotleb J-R. Tammel määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist. Eelmenetlus ringkonnakohtus
7. Ringkonnakohtu 09.08.2017 määrusega nõuti kriminaalhooldusosakonnast välja 13.06.2017 erakorralist ettekannet puudutavad materjalid ning anti J-R. Tammele ja tema kaitsjale võimalus esitada taandusi kohtukoosseisu vastu, taotlusi ja täiendavaid seisukohti määruskaebuse kohta.
8. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindus esitas nõutud materjalid. Nendeks on 12.06.2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, J-R. Tamme seletus samast kuupäevast ning fotod teostatud testist.
9. Kaitsja esitas täiendava seisukoha, milles ta lähtudes erakorralist ettekannet puudutavatest materjalidest leiab, et need ei tõenda J-R. Tamme poolt narkootiliste ainete tarvitamist. Kaitsja märgib, et narkojoovet ei tuvastatud, sest selleks ei saa lugeda kiirtesti positiivset tulemust, kuna indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt ei esinenud ühtegi narkootilise aine joobele viitavat tunnust. Lisaks on indikaatorvahendi järgmise kontrollimise kuupäeva väljal parandatud arvu 2018 ja see parandus on jäetud asjakohaselt õiendamata. Seetõttu pole kõnealune dokument tõendina arvestatav. Seega antud juhul on tegemist kaudsete tõenditega, kuid neid on vähe tuvastamaks J-R. Tamme poolt narkootiliste ainete tarvitamist. Lisaks peab kaitsja vajalikuks ringkonnakohut informeerida sellest, et väidetavalt on kriminaalhooldusametnik peale käesoleva määruskaebuse esitamist lubanud teha J-R. Tamme suhtes ettekande tema karistuse täitmisele pööramiseks. Kaitsja on ka esitanud arve nr 180817/1F, mille alusel J-R. Tamm on menetluskuludena tasunud 607,50 eurot ning mille hüvitamist nüüd riigi poolt talle taotletakse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku, kriminaalhooldusametniku poolt saadetud materjalide, kaitsja täiendava seisukoha, maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks kaebuses toodud motiividel puudub alus.
11. Esmalt leitakse määruskaebuses, et

§ 432

lg-st 3 ei saa tuleneda, et kohus ei pea üldse süüdimõistetule andma mis tahes sõnaõigust seonduvalt kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekandega ning J-R. Tammel ei olnud võimalust avaldada kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes kajastatu faktiväidete osas kohtu ees oma seisukohti, samuti ei võimaldatud talle kaitsjat. Nimetatud minetused on käsitletavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 1 p-de 2 ja 3 ning 12 tähenduses.

31. Ringkonnakohus sellise seisukohaga, et esinevad rikkumised

§ 339

lg 1 p 2 ja 3 tähenduses ning seetõttu tuleb asi maakohtule uueks arutamiseks saata, ei nõustu. Samas ringkonnakohus aga nõustub, et rikuti

§ 339

lg 1 p 12 nõudeid, kuid see ei too kaasa obligatoorset asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist, sest esinenud rikkumise saab apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Eeltooduga seoses ringkonnakohus selgitab järgmist. 5 32.

§ 432

lg 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui sama paragrahvi lõikest kolm ei tulene teisiti. Kuna käesoleval juhul on kriminaalhooldusametnik esitanud maakohtule taotluse määrata J-R. Tammele täiendava lisakohustusena osalemine sotsiaalprogrammis, mitte aga taotlenud J-R. Tammele mõistetud karistuse täitmisele pööramist, siis kohaldubki

§ 432

lg 1, mis võimaldab kohtulahendi täitmisega seotud küsimused lahendada kirjalikus menetluses. 33. Määruskaebuses leitakse, et J-R. Tammelt võeti asja kirjalikus menetluses lahendamisega ära õigus esitada kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande kohta oma seisukohti. Kaitsja arvates on tegemist olukorraga, kus kriminaalasja on arutatud süüdistatava puudumisel, kuigi tema osavõtt asja arutamisest oli kohustuslik ning kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi kaitsja osavõtt oli kohustuslik (

§ 339lg 1 p-d 2 ja 3).

34. Ringkonnakohus leiab, et antud rikkumisi ei ole toimunud, sest

§ 432

lg 1 toodud kirjalik menetlus ei näe ette selles menetlusliigis süüdimõistetu ja kaitsja kohustuslikku osavõttu, nagu see võib kõne alla tulla suulises menetluses. Küll aga rikkus maakohus

§ 339lg 1 p 12 nõudeid, kuna ei järginud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Nii on õiguskirjanduses märgitud, et kirjalikus menetluses peab olema tagatud kõigi asjasse puutuvate poolte ärakuulamisõigus. Seega ei tähenda taotluse lahendamine kirjalikus menetluses kohtu poolt otsustuse langetamist üksnes talle esitatud taotluse alusel, vaid eeldab selle kohta kirjaliku arvamuse küsimist ka teistelt kohtumenetluse pooltelt. Küsimus, keda lugeda konkreetse täitmistaotluse läbivaatamisel asjasse puutuvateks poolteks, tuleb kohtul lahendada lähtudes üksiku küsimuse sisust (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud vlj. Tallinn: Juura 2012, § 432 komm 3.1.).

1. Maakohtu toimikust nähtub, et seal on küll 13.06.2017 esitatud erakorraline ettekanne, kuid puuduvad selle aluseks olnud dokumendid. Samuti ei nähtu, et ettekande esitamise aluseks oleva rikkumise kohta oleks maakohus J-R. Tammelt kirjalikku selgitust küsinud. Järelikult kohus tegi otsustuse määrata süüdimõistetule täiendav lisakohustus ainult erakorralise ettekande alusel. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu menetlusliku minetuse, nõudes välja erakorralise ettekande aluseks olnud dokumendid ning andes süüdimõistetule võimaluse anda omapoolseid selgitusi. Puutuvalt kaitseõiguse tagamisse ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu kaitseõigus on tagatud määruskaebemenetluses kaebuse esitamise õiguse läbi.
2. Puutuvalt kaitsja alternatiivsesse taotlusse ringkonnakohus märgib, et KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Käesoleval juhul määrati täiendav kohustus.
3. Määruskaebuses leitakse, et J-R. Tamme poolt narkootilise aine tarvitamine ei ole tõendatud. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul on J-R. Tamm nõustunud kriminaalhooldusosakonnas küll indikaatorvahendi positiivse näiduga, kuid ei ole seda nõustumist kohtu ees kinnitanud ja eitab narkootilise aine tarvitamist. Seetõttu tugineb Viru Maakohtu 15.06.2017 määrus üksnes asjaolule, et J-R. Tamme organismist leiti narkootilist ainet. See ei ole aga käsitletav narkootilise aine tarvitamisena (RKKKo 3-1-1-49-09). Seetõttu ei ole leidnud tõendamist, et J-R. Tamm on rikkunud katseaja lisakohustust mitte tarvitada narkootikume ning nimetatud põhjusel tulnuks jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.
4. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohtadega. Esmalt, selleks, et tõendada narkootilise aine tarvitamist, ei ole vajalik, et süüdimõistetu nõustuks kohtu ees indikaatorvahendi positiivse näiduga ja kinnitaks narkootilise aine tarvitamist. Käesoleval juhul on J-R. Tamme poolt narkootilise aine tarvitamine tõendamist leidnud indikaatorvahendi positiivse näiduga, mis on võetud selleks erialase väljaõppe saanud patrullpolitseiniku poolt kahe tunnistaja juuresolekul. Samuti on J-R. Tamm kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes öelnud, et ta on indikaatorvahendi positiivse näiduga nõus, kuid väidetavalt pole ta neid aineid tahtlikult 6 tarvitanud. Ringkonnakohus, arvestades J-R. Tamme isikut, leiab, et ei ole eluliselt usutav, et narkootiline aine (kanep ja amfetamiin) sattus tema organismi juhuslikult. Nii on J-R. Tamme varem karistatud KarS § 184 lg 1 järgi ning käesoleva käitumiskontrolli aluseks oleva kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seega omab J-R. Tamm juba varasemast kokkupuuteid narkootiliste ainetega, mistõttu on ka käesoleval juhul usutav tema poolt narkootilise aine tarvitamine ning see on tuvastatud vastava testiga (Urine Drug Test).
5. Kaitsja viited kohtupraktikale (RKKKo nr 3-1-1-49-09 ja 3-1-1-55-13) ei lükka ümber maakohtu järeldust, et J-R. Tamm rikkus talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määratud kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud otsused on tehtud konkreetsetes väärteoasjades süü tuvastamise küsimuses, kuid käesolevas asjas on vaja tuvastada käitumiskontrolli nõude rikkumine. Selle menetluse tõendamisstandard ei ole nii kõrge kui isiku karistamisel süüteo eest. Seega ei rikutud ka kaitsja poolt viidatud tõendamiskoormise nõudeid (RKKKo nr 3-1-1-15-12 ja 3-1-1-61-13).
6. Veel leitakse määruskaebuses, et J-R. Tammele täiendava lisakohustusena pandud sotsiaalprogrammis osalemine ei ole antud juhul rikkumisele reageerimise sobiv vahend. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et tema suhtes on kohaldatud KarS § 74 lg-st 4 tulenevalt kõige leebemat mõjutusvahendit, mis kriminaalkolleegiumi hinnangul vastab J-R. Tamme poolt toime pandud rikkumisele. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et J-R. Tammel on probleeme narkootilise aine tarvitamisega (vt käesoleva määruse p 38). Isikut on karistatud narkootilise aine käitlemise eest ning sellest hoolimata on süüdimõistetu kuritarvitanud kohtu usaldust ning tarvitanud narkootilisi aineid temale tingimisi määratud karistuse jooksul, s.o ajal, mil tal oli narkootilise aine tarvitamise keeld. Eeltoodust tulenevalt on sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi määramine J-R. Tammele sobivaim mõjutusvahend selleks, et suunata isikut kainema eluviisi suunas.
7. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka määruskaebuses esitatud taotluse jätta riigi kanda määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud 607,50 eurot. Kuna kolleegium teeb

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu

§ 187lg 2 esimese lause alusel J-R.

Tamme kanda. 42. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 390

ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 15.06.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 7 /allkiri/ Juhan Sarv