KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10404 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. juuli 2017. a määrus, millega jäeti rahuldamata süüdistatav V.K. i (K) kaitsja taotlus tõkendi vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav V.K. i (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. 2. 3. Viru Maakohtu 7. juuli 2017. a määrus jätta muutmata. V.K. i kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. KrMS § 4081 lg-st 3 ja IKS § 4 lg 2 p-st 3 juhindudes avalikustada käesoleva määruse jõustumisel üksnes selle sissejuhatus ja resolutiivosa. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Viru Maakohus andis 7. detsembri 2016. a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-1040 (kohtueelse menetluse nr 14240102961) kohtu alla Andrei Andrejevi süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi; Dmitri Belovi süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 184 lg 21 p 1, § 214 lg 2 järgi; Devid Davidsoni süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1, 4, § 184 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7 järgi; Oleg Demaškevitši süüdistustes KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p-de 1, 2; § 121 järgi; Pavel Hissamutdinovi süüdistustes KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4; § 184 lg 2 p 1 järgi; Andrei Kisseljovi süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi; V.K. i süüdistustes KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 184 lg 2 p 1 järgi; Oleg Kukharchiku süüdistustes KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p-de 1, 2; § 203 järgi; Eduard Levitski süüdistustes KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1, 4; § 184 lg 21 p 1, § 203, § 121 järgi; Tanel Mandelkorni süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi; Mihhail Morozovi süüdistustes KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 184 lg 21 p 1, § 189 lg 1 järgi; Eduard Oleiniku süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi; Aleksandr Raki süüdistustes KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p 4 järgi; Silver Semiskari süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi; Roman Smirnovi süüdistustes KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1, 4; § 184 lg 21 p 1, § 203 järgi; Jevgeni Šmidti süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi ja Sergei Titovi süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi. 1.1. Eelosundatud 7. detsembri 2016. a määruses tegi maakohus otsustuse jätta V.K. ile valitud tõkend vahistamine (algusega 11. detsember 2015.
- a)muutmata. 2. 21. aprillil 2017. a lahendas Viru Maakohus V.K. i kaitsja taotlust tõkendi muutmiseks ja jättis selle rahuldamata. Kohus märkis selles, et ei hinda süüdistuse põhjendatust, kuivõrd isikule süüdistuse esitamisega jaatatakse piisava kuriteokahtluse olemasolu, kaalumaks isiku suhtes tõkendi kohaldamise vajalikkust (RKKK nr 3-1-1-69-14). Vahistamisalusena jaatas maakohus jätkuvalt V.K. ist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Retsidiivsusohu hindamisel arvestas kohus, et V.K. i süüdistatakse ligi kümneaastase perioodi vältel äärmiselt aktiivses kuritegelikus käitumises. Süüteod olid sooritatud eesmärgiga teenida elatusvahendite saamiseks kuritegelikku tulu. Vabaduses viibides võib ta taolist tegevust jätkata, säilitamaks harjumuspäraseks kujunenud käitumismustrit ja varasemat elustandardit. Seejuures ei ole halb tervislik seisund suutnud teda panna kuritegude sooritamist lõpetama. Kohus leidis ka, et elektrooniline valve V.K. i õiguskuulekust ei tagaks. Arvestades V.K. ile inkrimineeritavate kuritegude (kuulumine kuritegelikku ühendusse, selle juhtimine, väljapressimine, narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine) iseloomu ja tehiolusid, puudub veendumus, et ta elektroonilise valve all ei jätka uute kuritegude toimepanemist. Elektrooniline valve ei võimalda mingilgi viisil takistada kuritegeliku ühenduse juhtimist või narkootiliste ainete käitlemist. Tervislikust seisundist tulenevat takistust V.K. i vahi all viibimisele maakohus ei näinud. 3. 15. juunil 2017. a esitas süüdistatava V.K. i kaitsja taas taotluse tema kaitsealusele kohaldatud tõkendi vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega. Taotluse kohaselt on V.K. i tervislik seisund halvenenud, mistõttu on otstarbekas rakendada temale elektroonilist valvet. Välise vaatluse põhjal saab öelda, et süüdistatava üks kehapool on halvatud, tal on probleem nägemisega, esinevad kõnehäired, tal on raskusi teiste inimeste jutust arusaamisega ning ta ei suuda ennast arusaadavalt väljendada. Seega ei ole ta ka suuteline väidetavat kuritegelikku ühendust juhtima. Tema vahistamine tuleks asendada elektroonilise valvega. Nimetatud tõkend on piisav meede, et ära hoida uute kuritegude toimepanemise võimalikkus, kuna süüdistatav on allutatud kriminaalhooldaja valvele 24 tundi. V.K. kavatseb vabanedes elada koos emaga, kes on andnud nõusoleku tehnilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Esimese astme kohtu määruse sisu 4. Viru Maakohus 7. juuli 2017. a määrusega jättis V.K. i kaitsja taotluse rahuldamata ja V.K. ile valitud tõkendi vahistamine muutmata. 4.1. Kohus märkis kõigepealt, et jääb Viru Maakohtu 21. aprilli 2017. a määruses toodud seisukoha juurde, mille kohaselt esinevad V.K. i osas jätkuvalt nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka oht, et vabaduses võib ta kuritegude sooritamist jätkata. Kohtule ei ole käesolevaks hetkeks esitatud andmeid, mis nimetatud määruses toodud seisukohti kummutaks või annaks alust arvata, et tänaseks on uute kuritegude sooritamise oht oluliselt vähenenud. Taolist seisukohta ei väära ka kohtule hetkel teadaolevad V.K. i terviseandmed. 4.2. Edasi leidis maakohus, et kuigi süüdistatava nimetatud elukohas on elektroonilise valve kohaldamine võimalik, see rakendamisele ei tule. Elektrooniline valve kui vahistamise alternatiiv peab tagama tõkendi eesmärgi vahistamisega samal tasemel. Arvestades V.K. ile inkrimineeritavate kuritegude (kuulumine kuritegelikku ühendusse, selle juhtimine, väljapressimine, narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine) iseloomu ja tehiolusid, puudub veendumus, et olles elektroonilise valve all, ei jätka V.K. uute kuritegude toimepanemist. Temale etteheidetavad teod seisnesid suures osas erinevate isikutega suhtlemises (isikute vaheliste suhete korraldamine jmt), mitte aga füüsilistes tegevustes. Elektroonilise valveseadme abil on küll võimalik kontrollida, kus süüdistatav viibib, kuid see ei anna informatsiooni, kas ja kellega ta kohtub ja suhtleb või mida ta teeb. Elektrooniline valve ei võimalda mingilgi viisil takistada erinevate isikutega suhtlemist (ei vahetut ega elektrooniliste 2 sidevahendite abil) ning seeläbi kuritegeliku ühenduse juhtimist või narkootiliste ainete käitlemist. Seega elektroonilise valve abil ei ole võimalik täita vahistamise eesmärki – hoida ära V.K. i poolt uute kuritegude toimepanemine. 4.3. Seonduvalt kaitsja väidetega süüdistatava tervisliku seisundi kohta märkis kohus, et puuduvad andmed, mis viitaks taolistele tervisehäiretele, mille puhul on kinnipidamisasutuses viibimine välistatud või ohtlik süüdistatava elule või tervisele. Vangistusseaduse §-st 53 tulenevalt on kinnipidamisasutuse meditsiinilisel osakonnal pädevus ja kohustus otsustada, kas isik vajab kiiret abi või meditsiinilist sekkumist. Kaitsja poolt 3. juulil 2017. a kohtule esitatud ravidokumentidest nähtuvalt on kinnipidamisasutus nimetatud kohustust ka täitnud, st arstiabi on olnud tagatud. Samas ei nähtu arsti ühestki ettekirjutusest või määratud diagnoosist, et V.K. i tervislikku seisundit arvestades peaks kinnipidamisasutuses viibimine olema välistatud. Seetõttu puudub alus alternatiivse tõkendi rakendamiseks üksnes terviseandmetest lähtuvalt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 5. V.K. i kaitsja vandeadvokaat Sirje Must esitas kohtumääruse peale kaebuse, milles taotleb lahendi tühistamist ja uue määruse tegemist, millega asendataks tema kaitsealuse suhtes kohaldatud tõkend vahistamine meetmega elektrooniline valve. 5.1. Kaitsja märgib, et V.K. viibib alates 11. detsembrist 2015. a Viru Vanglas ja selle aja jooksul on tema terviseseisund oluliselt halvenenud. Vangla meditsiinidokumentide kohaselt kaebab patsient pearinglust, peavalusid, väsimust, mäluhäireid, pigistustunnet otsmiku piirkonnas, raskendatud hingamist jms. Meedikud on tuvastanud kõrge vererõhu ning kõnehäired. 12. juunil 2017. a on dr Reet Aadamsoo kirjeldanud, et patsiendil on haigusnähud süvenenud, kõnetakistus on nii suur, et on võimatu verbaalselt suhelda, esinevad parema kehapoole nõrkus ja tasakaaluhäire, käsi krambitab. Kaitsja lisab, et on V.K. i külastades ka ise tuvastanud temal mäluprobleemid, kõnehäired, nägemisprobleemid, kõne on pudistav ja arusaamatu. Välisel vaatlusel nähtub, et tema üks kehapool võib olla halvatud, samuti on tal raskusi teiste jutust aru saamisega. Kõike seda oli võimalik näha ka läbi telesilla peetud kohtuistungil maakohtus. Istungil võis aru saada, et V.K. i tervislik seisund on sedavõrd halb, et ta ei ole võimeline esitatud küsimustest aru saama ega kohtuga adekvaatselt suhtlema. 5.2. Ülaltoodust tulenevalt ei saa olla nõus maakohtu järeldusega, et puuduvad andmed, mis viitaksid taolistele tervisehäiretele, mille puhul on kinnipidamisasutuses viibimine välistatud või ohtlik süüdistatava elule või tervisele. V.K. i tervis halveneb jätkuvalt. Esitatud dokumentidest ei tulene, et talle oleks osutatud sellist meditsiinilist abi, mille tulemusena tema tervislik üldseisund paranema hakkaks. Siinkohal viitab kaitsja EIK lahendile Scoppola vs Itaalia 65050/09, milles on leitud, et EIK kohtupraktikast tulenevalt ei saa välistada, et eriti tõsiste haiguste või füüsiliste puuete korral tuleneb artiklist 3 nõue isiku paigutamiseks tsiviilhaiglasse või tema vabastamiseks kinnipidamisasutusest. EIK on varasemalt leidnud, et raske vaimse häirega isiku või halvatud isiku vangistus on vastuolus artikliga 3, mille kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt karistada. Hindamaks haige isiku kinnipidamise lubatavust tuleb lähtuda kolmest kriteeriumist: esiteks kinnipeetava tervislik seisund, teiseks kinnipidamisasutuses võimaldatava ravi iseloom, kolmandaks jätkuva kinnipidamise põhjendatus tulenevalt isiku seisundist. V.K. i jätkuv vangistuses pidamine võib tuua kaasa tervisele pöördumatuid kahjustusi. 5.3. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et elektroonilise valve kohaldamine ei välista V.K. i poolt kuritegeliku ühenduse juhtimist. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on V.K. i poolt teiste isikutega suhtlemine ja kuritegeliku tegevuse koordineerimine välistatud juba eelkõige tema tervislikku seisundit silmas pidades. Kaitsja lisab veel, et antud kriminaalasjas on kohtueelne uurimine lõppenud ja kriminaalasi on jõudnud kohtusse, mistõttu ei ole V.K. il isegi teoreetiliselt võimalik tunnistajaid mõjutada. 3 Prokuratuuri seisukoht 6. Eriasjade prokurör Antti Aitsen esitas Tartu Ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, milles ta hindab vaidlustatud määruse seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Seoses kaitsja poolt kohtule esitatud ekspertiisiaktiga märgib prokurör järgmist. 6.1. Tulenevalt ekspertiisiaktist on V.K. i vererõhunäidud olnud sarnased alates jaanuar 2016. a kuni suvi 2017. a, v.a kolmel korral oli alumine vererõhunäit tavapärasest kõrgem (6. juunil 2017. a, 21. juunil 2017. a ja 26. juulil 2017. a). Samuti nähtub akti lk 4 (13. märts 2017.
- a)ja lk 7, et isikul esinev kahjustuse järgne entsefalomaatsia ei progresseeru ja on alates 25. maist 2015. a dünaamikata. Seega ei selgu ekspertiisiaktist andmeid, mille kohaselt V.K. i viibimine kinnipidamisasutuses oleks tema tervisliku seisundi tõttu välistatud. Eksperdid viitavad süvenevale kortikaalsele dementsusele kui asjaolule, mis võib tulevikus osutuda takistuseks vanglakaristuse kandmiseks, kuid selle väljendusastme tuvastamiseks ja kulu prognoosimiseks on vajalik määrata psühhiaatri konsultatsioon. 1. augustil 2017. a toimunud korraldaval istungil teatas kohus, et määrab kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Käesoleval ajal puuduvad andmed, et kortikaalne dementsus mõjutaks V.K. i tervislikku seisundit sedavõrd, et tema viibimine kinnipidamisasutuses oleks välistatud või ohtlik tema elule või tervisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse argumendid maakohtu määruse tühistamiseks alust ei anna. 8. Viru Maakohus on jätkuvalt jaatanud V.K. i suhtes nii põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamisaluse esinemist. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et V.K. i osas on täheldatav põhjendatud kuriteokahtlus. Samuti ei leia kaebusest argumente, milles püütaks ümber lükata esimese kohtuastme seisukohta, et süüdistatavast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu näitab tema äärmiselt aktiivne kuritegelik käitumine ligikaudu 10 aasta pikkuse perioodi vältel ning sellise tegevuse suunatus eesmärgile saada kuritegelikku tulu. 9. Määruskaebuse põhiväide seisneb selles, et V.K. ei ole suuteline vahi all viibima tema terviseseisundi tõttu. Kaitsja hinnangul välistab süüdistatava halb tervis ka võimaluse, et ta võiks vabaduses kuritegusid toime panna. Tema poolt tunnistajate mõjutamine ei olevat võimalik aga seetõttu, et kriminaalasi on kohtumenetluses. 10. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid ei anna alust seisukohaks, nagu ei oleks V.K. oma tervisest tulenevalt võimeline viibima vahi all. Kõigepealt märgib kolleegium ära, et vangistusseaduse § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vangistusseaduse § 53 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus ja lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kriminaalkolleegium selgitab, et kuigi viidatud sätted räägivad kinnipeetavast, lähtutakse samasugusest korrast ka vahialuste puhul. Seega puudub alus arvata, nagu jääks V.K. kinnipidamisasutuses vajaliku ravita. Vastupidi, asjaolu, et süüdistatava tervislikku seisundit pidevalt jälgitakse ning talle ravi võimaldatakse, selgub 31. juuli 2017. a isiku ekspertiisiaktist nr 17E-AOK0010, milles on tehtud väljavõte Viru Vangla meditsiinidokumentidest. Sealhulgas nähtub siit, et V.K. ile on korduvalt tehtud meditsiinilist üldläbivaatust, analüüse, uuringuid, hüpertooniatõve puudutavalt on korraldatud ravikuure, talle on antud muid ravimeid, teda on suunatud SA Ida-Viru Keskhaiglasse, toimetatud vajadusel EMO-sse täiendavateks uuringuteks ja talle on kutsutud kiirabi. 4 10.1. Tõsi, kaitsja hinnangul ei ole V.K. ile kinnipidamisasutuses võimaldatav arstiabi piisav, kuivõrd tema tervis järjest halveneb, ehk siis ta ei ole suuteline vahi all olema. Viidates taaskord eelkäsitletud ekspertiisiaktile, tuleb märkida, et ringkonnakohus vandeadvokaadi sellise väite paikapidavusele kinnitust ei leidnud. Kahtlemata esineb süüdistataval mitmeid tõsiseid vaevusi, millised on ekspertiisiaktis üles loetletud ning mida kinnitavad talle pandud järgmised diagnoosid: koljusisese lasuvigastuse jääknähud kerge parempoolse hemipareesiga (ehk halvatus) koos motoorsete ja sensoorsete häiretega; entsefalomalaatsia (ehk ajupehmus), mis aga ei progresseeru ja peaaju kerge kortikaalne (ehk kooreosa) atroofia; kuulmise puudumine vasakus kõrvas; nägemise langus vasakus silmas; progresseeruv kõnehäire tugeva kogeluse näol; hüpertooniatõbi (ehk kõrgvererõhutõbi), mis kulgeb aga labiilselt, vererõhu kõikumistega kuni 182/113 mmHg väärtuseni ja mille tõttu ta saab medikamentoosset ravi; süvenev kortikaalne dementsus krampide ja teadvusekaotusega. Samas selgub ekspertiisiaktist seegi, et eelnimetatu V.K. i poolt vanglakaristuse kandmisel takistuseks ei ole, s.o seda juhul kui talle võimaldatakse raviarsti määratud hüpertooniatõve vastane ravi ja neuroloogi soovitatud taastusravi. Taksituseks võib osutuda süvenev kortikaalne dementsus. Ringkonnakohus märkis juba, et Viru Vangla meditsiinidokumentidest selguvalt on V.K. iga läbi viidud muuhulgas ka hüpertooniatõve ravikuurid, mistõttu võib järeldada, et vastav ravi on talle tagatud. Mis puutub aga ekspertide hinnangusse, et süüdistatava kinnipidamisasutuses viibimise võib välistada V.K. il diagnoositud kortikaalne dementsus, siis peab märkima, et tema vaimse seisundi väljaselgitamiseks on maakohus 23. augustil 2017. a määrusega ette näinud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi korraldamise. Kui ekspertiisi tulemustest või muudest vahepeal selguvatest andmetest peaks aga siiski ilmnema, et V.K. i tervislik seisund ei võimalda vahi all olemist, siis hindab maakohus tõkendi jätkuva kohaldamise vajalikkust ja võimalikkust uuesti. 11. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja selle väitega, et halb terviseseisund ei võimalda V.K. il kuritegusid sooritada. Nimelt puudub praeguseks teave selle kohta, nagu ei oleks süüdistatav oma vaimse tervise tõttu suuteline uusi kuritegusid toime panema. Füüsilised vaevused siin takistuseks kindlasti ei ole, kuivõrd tegutsemine kuritegeliku ühenduse liikmena, väljapressimine ja narkootiliste ainete käitlemine on võimalikud ka kodustes tingimustes ja seda isegi voodist tõusmata. Eelmärgitu on aga ühtlasi ka põhjuseks, miks V.K. i tõkendit vahistamine ei ole võimalik asendada elektroonilise valvega, s.o puuduks kontroll selle üle, kellega süüdistatav kohtub ja suhtleb. Tema järjest süvenev kogelemine teiste inimestega läbikäimist võimatuks ei tee. Olgu veel ära märgitud, et praktikas kohaldataksegi elektroonilist valvet vahistamise asendajana eeskätt siis, kui isiku vahistamisaluseks on olnud vajadus tagada tema kättesaadavus ning osavõtt kriminaalmenetluse läbiviimisest. 11.1. Viimaseks märgib ringkonnakohus veel niipalju, et täielikult sisutu on kaitsja argument sellest, nagu ei oleks isikul võimalik tunnistajaid mõjutada siis, kui kriminaalasi on jõudnud kohtumenetlusse. Kuivõrd tunnistajad peavad oma ütlused andma kohtuistungil, on vandeadvokaadi taoline seisukoht arusaamatu. 12. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatava määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus