mai
Süüdistuse kohaselt Olga Luzanova, olles joobeseisundis (vastavalt kohtuekspertiisi aktile nr 1317T tuvastati tema veres alkoholisisaldus 1,58+/-0,06 mg/g etanooli, s.o vähemalt 1,52 mg/g), juhtis
järgi ja mõistis talle rahalise karistuse 200 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 2000 eurot.
lg-te 1, 3 alusel nägi kohus ette, et Olga Luzanova peab rahalise karistuse tasuma igakuiste osamaksetena kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
lg 1 p 1 alusel rakendas maakohus lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Kohus märkis järgmist. LS § 2 p 41 kohaselt loetakse mootorsõiduki juhtimiseks isiku igasugust tegevust mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Selles osas, kas süüdistatav juhtis mootorsõidukit LS § 2 p 41 mõttes on isikuliste tõendiallikate ütlused diametraalselt erinevad. Politseiametnikud Oleg Konorev ja Vladimir Kirillov on andnud ütlusi, et nad nägid süüdistatavat sõidukit juhtimas. Nad on märkinud, et nende tähelepanu pälvis sõiduk, mis liikus A. A. Tiimani 12 ja 14 asuval kõnniteel. Sõiduki kontrollimiseks suundusid nad A. A. Tiimani 12 ja 14 asuvasse parklasse ning nende sinna jõudes teostas sõiduk VW Transporter parkimismanöövrit parkimiskohale tagurdades. Tunnistajad on nii ütluste ja olustiku seostamise protokollides kui kohtuistungil selgitanud, mis hetkel ja kus nad viibisid ning kus nad nägid liikumas süüdistatava juhitud sõidukit. Olga Luzanova on selgitanud, et ta liigutas sõidukit põhjusel, et õhtul oli ta selle parkinud vabade parkimiskohtade puudumisel ebaõigesti ning ta soovis mootorsõiduki ümber parkida, et see ei takistaks liiklust kõnniteel. Ümberpaigutamiseks lükkas ta sõidukit oma keha jõuga, st ta ei istunud sõidukisse ega käivitanud seda.
Võttes arvesse, et Olga Luzanova ülalpidamisel on 2 last, sh tuleb tal teha kulutusi toidu ja esmatarbekaupade muretsemiseks ning eluasemele, on võimalik määrata
Põhjendatud on rakendada ka
Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-69-03 märkinud, et
järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus
lg 1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Olga Luzanova puhul erandlikke asjaolusid ei ole. Erandlikuks ei ole fakt, et ta saab sissetulekut taksojuhina töötamisest. Pidades võrdlevana silmas LS §-s 224 toodud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaegu ning seda, et süüdistatav on kriminaalkorras karistamata ja tema süü on praeguselt hinnatav keskmisest väiksemana, siis on proportsionaalne mõista lisakaristus 6. kuuks. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja apellatsioon Kaitsja Silvi Erro palub Olga Luzanova
järgi õigeks mõista või alternatiivse taotlusena tema karistust vähendada (
Kaitsja seisukohad on järgmised. Maakohus andis tõenditele vale hinnangu ja tuvastas vääralt, nagu oleks Olga Luzanova juhtinud mootorsõidukit Volkswagen Transporter LS § 2 p 41 mõttes. Süüdistatav tegelikkuses ei juhtinud sõidukit, vaid liigutas seda oma füüsilise jõu abil, s.o lükkas. Kohus hindas vääralt usaldusväärseteks Oleg Konorevi ja Vladimir Kirillovi ütlused. Tegelikult tunnistajate ütlused ei tekita usaldust. Politseiametnikud ei olnud kindlad selles, kus nad asusid hetkel, kui nägid süüdistatava juhitud autot. Politseibussi juht Vladimir Kirillov näitas kohta (1,0-1,5 m teele lähemal), tunnistaja Оleg Коnorev näitas Vladimir Kirrilovi poolt näidatud kohast erinevat kohta. Kohus ei võtnud arvesse, et sündmus toimus öisel ajal, sadas vähest vihma, st taevas polnud selge. Samuti andis süüdistatav uurimise käigus ütlusi, et ütluste ja olustiku seostamise ajal oli olustik muutunud. Politseitöötajad ei saanud näha kõnniteed ega sellel liikumas sõidukit kohast, mille nad märkisid kohtuistungil kaardil tähega Х, kuna see tee asub puude taga ning puud ei võimaldanud näha auto liikumist. Nad võisid näha ainult mikrobussi paremat poolt, selle vasakut poolt polnud liikuvast politseibussist näha. Mikrobussi kõrguse tõttu ei saanud tunnistajad näha süüdistatavat, kes juhtis juhi poolt (vasakult poolt) sisselülitatud tuledega mikrobussi (tuled lülitati sisse eraldi, sõltumata sellest, kas mikrobussi mootor töötas või ei). Võttes eeltoodut arvesse, võisid politseiametnikud jõuda ekslikult järeldusele, et süüdistatav juhtis transpordivahendit. Olga Luzanova andis nii kohtueelse kui kohtuliku uurimise käigus ütlusi, et ta ei mõjutanud kuidagi rooli ega rooliratast. Veelgi enam, rool oli blokeeritud. Usutavad on Olga Luzanova ütlused, mille kohaselt ta parkis öisel ajal mikrobussi teise kohta just füüsilise jõu abil seetõttu, et joobeseisundis juhtimine on keelatud. Süüdistatav töötab taksojuhina, on oma pere ainus toitja ja ta sai aru, et valesti pargitud mikrobuss segas inimesi. Seetõttu kohe, kui ta nägi, et parkimiskoht vabanes, otsustas ta parkida sõiduki 1,5 - 2 m kaugusele. Maakohus ei suutnud ümber lükata Olga Luzanova väidet selle kohta, et ta ei juhtinud mikrobussi, vaid liigutas seda umbes 1,5-2 võrra parkimiskohale. Kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu määratud karistus on liiga range. Kui ringkonnakohus leiab, et Olga Luzanova on
Prokuröri kirjalik seisukoht 3 Prokurör nõustub täielikult kohtuotsuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega, peab neid piisavateks ja selgelt jälgitavateks ning leiab, et kohtupraktikaga kooskõlas on ka mõistetud karistus. Ta palub jätta apellatsiooni rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. Kohtupraktikas on omaksvõetud menetlusõiguslik arusaam, mille kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna vähimalgi määral alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi O. Luzanova süüks arvatud käitumise ja sellele antud õigusliku hinnangu kohta, aga ka süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Apellatsioonist nähtuvalt ei taotle apellant midagi muud kui maakohtus hinnatud ning süüdimõistva otsuse ja karistuse mõistmise aluseks olnud tõendite ja asjaolude ümberhindamist ringkonnakohtu poolt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad O. Luzanova süüküsimuse lahendamisel ja karistuse mõistmisel on selged, ammendavad ning vastuoludeta. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tuvastanud loogiliselt ja arusaadavalt, et süüdistatav pani süüdistuses näidatud ajal ning viisil toime
Maakohus on põhjalikult kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust, s.o mootorsõiduki juhtimine O. Luzanova poolt joobeseisundis. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise O. Luzanova süüküsimuse lahendamisel. Samuti on maakohus arvestanud O. Luzanovale karistuse mõistmisel kõiki
Siinkohal märgib ringkonnakohus, et sisuliselt kordab kaitsja apellatsioonis argumente, milliseid ta esitas O. Luzanova kaitseks juba maakohtus. Sellega seoses osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile. Seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohtadele, millega on juba vastatud apellatsioonis taasesitatud argumentidele, ei ole ringkonnakohtul omapoolselt lihtsalt midagi põhimõttelist või sisulist lisada. Apellatsioonis seab süüdistatava kaitsja kahtluse alla tunnistajate O. Konorevi ja V. Kirillovi ütluste usaldusväärsuse ja seda põhjusel, et tunnistajad ei osanud kohtuistungil ühetaoliselt kinnitada oma asukohta hetkel, kui nad märkasid O. Luzanova poolt juhitud sõidukit. Samuti seab tunnistajate ütluste usaldusvääruse kaitsja arvates kahtluse alla asjaolu, et tegemist oli öise ajaga ning tunnistajate vaatevälja varjasid puud. Ringkonnakohus kaitsja taoliste väidetega ei nõustu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tunnistajad O. Konorev ja V. Kirillov kohtuistungil kinnitanud, et
Nii on maakohus hinnanud O. Luzanova süüd ning leidnud, et see on keskmisest väiksem, mis omakorda tingis kohtu poolt sanktsiooni keskmisest väiksema käristusmäär kohaldamise 5 süüdistatavale. Ka on kohus arvestanud O. Luzanovale karistuse mõistmisel tema suhtes kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti arvestas kohus süüdistataval lasuvat kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustust ning võimaldas O. Luzanoval tasuda talle mõistetud rahalise karistuse ositi. Ringkonnakohtu arvates on maakohus piisava põhjalikkusega põhjendanud ka O. Luzanovale
Apellatsioonist nähtuvalt ei ole kaitsja esitanud omapoolseid argumente, miks ta leiab, et kohtu poolt O. Luzanovale mõistetud põhi- ja lisakaristus on liiga ranged ning on vaid üldsõnaliselt taotlenud süüdistatavale leebema karistuse mõistmist. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega O. Luzanovale mõistetud põhija lisakaristuse osas ning apellatsioonis puuduvad sellekohased sisulised vastuväited, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kaitsja taotluse O. Luzanovale kergema karistuse mõistmise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.