1-17-4922/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4922 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Raina Talvik süüdistatuna KarS § 424 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. juuni
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Raina Talviku (isikukood 38206286518) kaitsja advokaat Kaja Kiilo, apellatsioon RESOLUTSIOON
5. Süüdistatav Raina Talviku kaitsja advokaat Kaja Kiilo esitatud apellatsioon Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a otsuse peale jätta läbi vaatamata selle põhjendamatuse tõttu ja tagastada esitajale.
8. Advokaadibüroole Sirje Must Võru osakond makstava õigusabi tasu suuruseks Raina Talvikule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest määrata 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot. 2.
9. Raina Talvikult mõista välja Eesti Vabariigi kasuks 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, määratud kaitsjale advokaat Kaja Kiilole makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 2.
10. Menetluskulu tuleb tasuda
11. päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. MAAKOHTU OTSUS
12. Tartu Maakohus arutas lühimenetluses Raina Talvikule esitatud järgmist süüdistust. Raina Talvikule oli KarS § 424 järgi esitatud süüdistus selles, et ta juhtis
13. märtsil
14. a kella 20.58 paiku Tartumaal Kambja vallas Tartu-Võru-Luhamaa maanteel kuni kinnipidamiseni Tartumaal Kambja vallas Tatra külas Tatra-Otepää-Sangaste mnt
15. kilomeetril suunaga Otepää poole mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Nimelt tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,78 mg/l. Lisaks puudus Raina Talvikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 1.
17. juuni
18. a koostas Tartu Maakohus otsuse, millega tunnistas Raina Talviku talle esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi ja mõistis temale karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus tema karistuse algusajaks
19. märtsi
20. a. 1.
21. Raina Talvikule mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt. 1.2.
22. Kohus märkis, et Raina Talviku karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavaks tuleb lugeda tema kohtus väljendatud kahetsust, mille puhtsüdamlikkuses puudub põhjus kahelda. Raina Talviku süü maakohtu hinnangul ei ole väike. Juhil, kelle organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, on halvenenud taju ja reaktsioonivõime ning seetõttu kujutab nimetatud tegu endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Raina Talviku joobe suurus jäi mõõtmisel kriminaalse joobe alampiiri lähedale, kuid tema enda ütluste kohaselt oli ta sellises joobes, kus ei mäleta kohati mitte midagi. Sellest võib järeldada, et ka mootorsõidukit juhtides oli tema taju ümbritseva suhtes häiritud väga olulisel määral ning see ilming tõstis temast lähtuvat ohtlikkust veelgi. Veel tuleb arvestada, et politsei poolt kinni pidamise ajaks oli Raina Talvik autot juhtinud vähemalt 60 km ja seda Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, mis üldteadaolevalt on suure liikluskoormusega tee ja seega oli suurem ka liiklusõnnetusse sattumise oht. Samuti asus ta alkoholi tarvitanuna juhtima sõidukit, milles lisaks temale viibis kaasreisija. Seega ei ohustanud ta vahetult mitte üksnes enda elu ja tervist, vaid ka autos viibinud kaassõitja oma. Raina Talviku süü suurust kergitab ka tema enda suhtumise intensiivsus. Nimelt oli süüdistatav teadlik, et ta seisund on selline, kus ta ei pruugi auto juhtimisega toime tulla ning võib ohustada enda ning kaassõitja, samuti aga potentsiaalsete kolmandate isikute elu ja tervist. 1.2.
23. Kohus pidas ka oluliseks, et Raina Talvikut on varemgi korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Viimati karistati teda KarS § 424 järgi Tartu Maakohtu
24. veebruari
25. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-628 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu
26. juuli
27. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4378 KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi mõistetud 7 kuu pikkuse vangistusega ning kohtuotsuste kogumis mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, mida KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendati 510 tunni üldkasuliku tööga. Ka viimane karistus ei avaldanud Raina Talvikule eripreventiivses mõttes soovitud mõju, sest kõigest pool aastat pärast eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmist pani ta toime uue samasuguse, käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo. 1.2.
28. Kohus leidis, et Raina Talviku süüd arvesse võttes, samuti aga selleks, et kinnistada keelunormi kehtivust ja mõjutada süüdistatava tulevikukäitumist paremuse suunas, ei ole võimalik teda karistada rahalise karistusega, vaid talle tuleb karistuseks mõista vangistus. Arvestades süüteo asjaolusid, samuti ka kergendava asjaoluna Raina Talviku kahetsust, tuleb tema karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud vangistust. Sellises määras karistus peaks tagama eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmise. MAAKOHTU OTSUSE PEALE ESITATUD APELLATSIOON
29. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni Raina Talviku kaitsja advokaat Kaja Kiilo, kes taotleb lahendi tühistamist osaliselt, s.o kaitsealusele mõistetud karistuse osas. Ta palub teha uue otsuse, millega kergendada Raina Talviku karistust selliselt, et maakohtu mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele kuuluvaks määrata 6 kuud ning ülejäänud osas jätta vangistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata KarS § 74 sätete alusel. Kaitsja esitab järgmised põhjendused. 3.
30. Raina Talviku hinnangul ei olnud tema süü suur, mistõttu 10 kuud reaalset vangistust on ebamõistlikult range karistus ega ole proportsionaalne tema teo raskusega. Ta tunnistas oma süüd ja 2 kahetses. Kohtueelses kokkuleppemenetluses taotles prokurör Raina Talvikule 1 aasta pikkust reaalset vangistust, kohtus lühimenetluses aga juba 1 aasta 6 kuu pikkust. Jääb arusaamatuks, kuidas tema süü kahe menetluse vahel sedavõrd oluliselt suurenes, et karistusmäär tõusis poole võrra. 3.
31. Raina Talviku arvates ei ole tema süü suur seetõttu, et: joobe suurus jäi kriminaalse joobe alampiiri lähedale; ta sõitis õhtusel ajal kella 20.58 paiku, mil liiklus oli oluliselt rahulikum; sõiduk oli tehniliselt korras; põlesid päevasõidutuled; tema poolt kiiruse ületamist tuvastatud ei ole; kinni oli turvavöö; sõitmisega ei kaasnenud varalist kahju ega rasket tagajärge ei endale ega teistele isikutele; puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra või seadnud ohtu kellegi elu, tervise või vara; ta tunnistas kinnipidamisel oma süüd; kohtus avaldas ta siirast kahetsust. 3.
32. Raina Talvik tunnistas, et tal on tõsised probleemid alkoholi tarvitamisega, kuid ta pole varasemalt ise suutnud alkoholismivastase raviga alustada. Ta taotles kohtus määrata temale kohustus alluda alkoholismivastasele ravile. Kinnipidamisasutuses vastavat ravi ei osutata. Osalise 6 kuu pikkuse vangistuse jooksul võõrdub ta tasapisi alkoholist ning see on piisav aeg tema hoiakute muutmiseks. Alkoholism on peamine põhjus, miks Raina Talvik paneb toime uusi kuritegusid. Süüdistatav leiab, et osalise vangistuse kohaldamine on põhjendatud ka asjaolu tõttu, et ta elukaaslane ja kaks alaealist last on tema vangistuses viibimise tõttu väga raskes olukorras. Elukaaslane on töövõimetuspensionär. Naise tervisliku seisundi tõttu on perele vajalik mehe abi nii sissetuleku teenimisel kui laste hoidmisel. Neil ei ole lähedasi, kes toetaksid ja abistaksid. Raina Talvik on alates
33. märtsist 2017.a. viibinud eelvangistuses. See on piisavalt pikk aeg enda tegude üle järele mõtlemiseks. Ta kahetseb oma tegu ja soovib enda elu muuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34. Kriminaalkolleegium selgitab esmalt, et ringkonnakohus võib KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindudes apellatsiooni jätta läbi vaatamata juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga, mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Sellekohane otsustus tuleb lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades seejuures kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09, p 10.5). Lahendi nr 3-1-1-49-10 p-s 5 on Riigikohus rõhutanud sedagi, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (vt RKKKo 3-1-1-120-09, p 8.5).
35. Käesoleval juhul selgub apellatsioonist, et kaitsja ei vaidlusta mingeidki sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid, ei tõstata põhimõttelisi õiguslikke probleeme ega ei sea kahtluse alla ka maakohtu poolt Raina Talvikule KarS § 424 järgi mõistetud karistusliiki ega -määra. Kaebuses taotletakse üksnes KarS § 74 alusel vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist (s.o nn šokivangistuse kohaldamist).
36. Ringkonnakohus, hinnates Raina Talviku kaitsja esitatud apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, leiab, et see on ilmselgelt põhjendamatu ning perspektiivitu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta seetõttu läbi vaatamata. Nimelt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on Raina Talvikule karistust mõistes juhindunud KarS §-s 56 sätestatust ja karistus ei hälbi karistuspraktikast. Käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite (süüdistatavale mõistetud karistuse) muutmiseks, täpsemalt karistuse täiendavaks individualiseerimiseks šokivangistuse kohaldamise näol. Ringkonnakohus märgib siin oma seisukohta põhistades järgmist.
37. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nn šokivangistuse poole on alust pöörduda juhul, kui küll esinevad alused isiku tingimuslikuks vabastamiseks talle mõistetud vabadusekaotusliku karistuse 3 kandmiselt, kuid kohus leiab, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud (RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 21).
38. Ringkonnakohus, võttes arvesse maakohtu poolt tuvastatud Raina Talviku süü suurust ja tema isikut, leiab, et süüdistatava karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmiseks KarS § 74 sätteid kohaldades, nagu seda taotleb kaitsja, puudub vähimgi võimalus. 8.
39. Kõigepealt märgib ringkonnakohus ära, et maakohtule ei saa teha etteheiteid Raina Talviku süü suuruse hindamisel. Arvestades, et süüdistatav ei mäleta joobe tõttu sündmusest kohati mitte midagi, tema poolt sellises seisundis läbitud vahemaa oli vähemalt 60 km ja seda suure liikluskoormusega teel ning vähemalt sõitu alustades oli autos ka kaasreisija, tema süüd väikeseks pidada kindlasti ei saa. Vastupidiseks seisukohaks ei anna alust ka apellatsioonis nimetatud järgmised asjaolud: süüdistatav ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ega seadnud ohtu kellegi elu, tervist või vara; sõiduk oli tehniliselt korras; rikkumine toimus õhtusel ajal; turvavöö oli kinnitatud; joobe suurus jäi mõõtmisel kriminaalse joobe alampiiri lähedale. Kolleegium märgib, et kui Raina Talviku poolt sõiduauto juhtimisega joobeseisundis oleksid kaasnenud ka eelloetletud rikkumised ja/või tagajärjed, siis oleks tema süü vaadeldav veelgi suuremana kui selle käesolevalt tuvastas esimene kohtuaste. Samuti tuleb ära nimetada, et KarS § 424 on abstraktne ohudelikt, mis ei nõuagi konkreetse ohu kui tagajärje saabumist. Kui Raina Talviku käitumisel oleks olnud rasked järelmid, oleksid (eelduslikult) teised nii käesoleva kuriteo kvalifikatsioon kui selle eest kohaldamisele tulev karistus. Mis puutub aga sellesse, et Raina Talvik on oma tegu kahetsenud, siis nimetatut on kergendava asjaoluna arvesse võtnud juba ka maakohus. 8.
40. Siinkohal olgu vastuseks apellatsioonile ära märgitud seegi, et olukord, kus prokurör küsib kohtueelses menetluses kokkulepet sõlmides süüdlasele kergemat karistust kui hilisemas kohtumenetluses, ei näita kuidagi tema süü suurusele antavat hinnangut. Kohtupraktikas ongi leidnud aktsepteerimist lähenemine, mille kohaselt on kokkuleppemenetluse olemusega täielikult kooskõlas, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus teeb prokurör teatavaid järeleandmisi nii kindlakstehtud faktiliste asjaolude karistusnormi alla subsumeerimisel kui ka süüdistatavale karistuse liigi ja määra valikul (vt RKKKm 3-1-1-96-09, p 9). 8.
41. Edasi selgub Raina Talviku puhul vaieldamatult aga seegi, et teda on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis korduvalt karistatud varemgi. Teisisõnu, tegemist ei olnud tema juhusliku, episoodilise käitumisega, vaid süüdistatava teguviisis kajastub lugupidamatus õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste (kaasliiklejate elu, tervis ja vara) vastu. Karistamised tema kuritegusid ära hoidvat mõju omanud ei ole, s.o Raina Talvik ei näe endiselt joobeseisundis sellist takistust, mis teda sõiduki juhtimiselt eemale hoiaks. Ta on valmis tegema seda ka pikal teelõigul asulavälisel teel, kus kiirused on suured. 8.
42. Eeltoodut arvesse võttes, s.o vaadates kuriteo toimepanemise asjaolusid, teos sisaldunud abstraktset riski liiklusturvalisusele ning Raina Talviku käitumises väljenduvat hooletut suhtumist õigusnormide täitmisse, ei ole tema vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmine kuidagi põhjendatud. 8.
43. Ringkonnakohus märgib veel sedagi, et süüdistatava poolt soovitava järelmi, s.o temale šokivangistuse kohaldamise, välistab seegi asjaolu, et Raina Talvik ei sobi kriminaalhooldusele. Nimelt selgub tema puhul, et ta on varasemalt korduvalt pannud toime kuritegusid ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile. Ka praeguse kuriteo sooritas Raina Talvik siis, kui tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga ning ta pidi järgima kontrollnõudeid. Vähetähtis ei ole seegi, et viimase karistuse kandmine lõppes süüdistataval alles
44. a sügisel. Seega esineb suur risk, et Raina Talvik võib ka praegu rikkuda käitumiskontrolli tingimusi ja panna toime uue kuriteo. 4 8.
45. Apellatsioonis nimetatud argumendid, s.o Raina Talviku väidetav soov tegeleda alkoholiprobleemiga, kahetsemine ning vajadus abistada igapäevaelus oma pereliikmeid, ei veena ringkonnakohut selles, et tema vangistuse võiks jätta osaliselt täitmisele pööramata. Olles korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, ei leidnud süüdistatav ei varasematest karistamistest ega vajadusest olla toeks perele taolist motivatsiooni, et see oleks mõjutanud teda alkoholiprobleemiga tegelema ning kuritegudest hoiduma. Seega puudub kohtul alus arvata, et praegu oleks olukord teistsugune.
46. Eeltoodut kokku võttes leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonil puudub edulootus ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata.
47. Süüdistatava kaitsja advokaat Kaja Kiilo esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealusega vestlemisele Tartu Vanglas ja apellatsiooni koostamisele kokku 1 tund 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). 10.
48. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud olid riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg oli põhjendatud. Taotlus tuleb rahuldada täielikult. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lõike 3 ja § 22 lõike 4 III lause alusel kehtestatud justiitsministri
49. juuli
50. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 6 lg-st 4, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel Raina Talvikult riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus