RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-51581 Määruse kuupäev Tartu, 20. september 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik Kohtuasi Janelle Ki

) § 150 lg 3, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas

1. märtsi
2. a määrusega poolte kompromissi ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Seega ei tule kostjale tagastada Harju Maakohtule vastuhagi täpsustatud nõuete esitamisel tasutud riigilõivu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ning võimaluse korral tagastada talle enamtasutud riigilõiv uue määrusega. Kui Riigikohus ei pea võimalikuks uue määruse tegemist, palub avaldaja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on

§ 150

lgt 3 tõlgendades põhjendamatult leidnud, et eelnevas kohtuastmes enamtasutud riigilõivu ei saa tagastada.

§ 150

lg 3 reguleerib vaid neid juhtumeid, mil riigilõivu ei tagastata sama paragrahvi lg 2 alustel. Seega on ringkonnakohus jätnud põhjendamatult võtmata seisukoha selle kohta, kas avaldaja tasus riigilõivu ettenähtust rohkem. Avaldaja leiab, et

1. juuli
2. a avaldus ei sisaldanud uut nõuet, millelt tulnuks tasuda täiendavat riigilõivu. Avaldaja esitatud nõuded tervikuna on suunatud kaasomandi lõpetamisele ja seetõttu käsitatavad

§ 132lg 4 p 4 mõttes ühe nõudena, mitte mitme mittevaralise nõudena.

1. J. Kirss leiab vastuses määruskaebusele, et riigilõivuga seostuv on selles asjas segane ja määrust tehes tuleks kontrollida, et avaldajal oleksid kõik riigilõivud tasutud. Vastuhagi
2. juuli
3. a täienduses ei olnud mittevaralist nõuet. Selles esitatud nõudega soovis avaldaja mh ehitusõiguse suurenemist. Ka ei ole nõusoleku andmise nõue alternatiivne nõue kaasomandi lõpetamisele. Kui aga kohtud on eksinud riigilõivu määramise ja tagastamise osas, siis tuleb jätta avaldaja määruskaebuse kulud riigi kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning taotlus tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on

§ 150lgt 3 valesti mõistnud.

7.1.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

§ 150lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata 2

§ 150

lg 3 eesmärk takistada sellise riigilõivu tagastamist, mis on varasemas kohtuastmes makstud ebaõigesti. Nii ei saa

§ 150

lg 3 takistada nt sellise riigilõivu tagastamist, mida on rohkem tasutud seetõttu, et riigilõivu tasumist ette näinud säte ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Samuti ei saa

§ 150

lg 3 takistada muul põhjusel enamtasutud riigilõivu tagastamist, kui tagastamise eeldused on täidetud. Seega on vale ringkonnakohtu põhjendus, nagu ei võimaldaks viidatud säte juba iseenesest tagastada eelnevas kohtuastmes ülemäärases ulatuses tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 150lg 3 eksliku tõlgendamise tõttu tühistada.

8. Tõlgendanud

§ 150

lgt 3 valesti, ei ole ringkonnakohus sisuliselt kontrollinud avaldaja väidet selle kohta, et ta tasus maakohtu menetluses seaduses ettenähtuga võrreldes riigilõivu 300 eurot enam. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda avaldaja taotluse aluseks olevat väidet kontrollida. Muu hulgas peab ringkonnakohus selleks

asjakohaste redaktsioonide alusel tuvastama, millised vastuhaginõuded avaldaja esitas, milline oli nende nõuete eest ettenähtud riigilõivu määr ja kui palju avaldaja tegelikult riigilõivu tasus. Seejuures tuleb vajadusel arvestada

§des 190 ja 179 sätestatuga. 9. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et kui avaldaja esitas nõude kaasomandi lõpetamiseks ja vastaspoole vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks, on kehtiva seaduse kohaselt tegemist mitme mittevaralise nõudega, mitte

§ 132lg 4 p 4 mõttes ühe nõudega, nagu leitakse määruskaebuses.

Riigikohus on nt leidnud, et kui ühes hagis on esitatud ühisvara jagamise nõue ja vajalike omanikukannete tegemiseks kostjaid tahteavaldusi andma kohustamise nõue, siis tuleb need nõuded hagihinda arvutades

§ 134lg 1 esimese lause alusel liita.

Seejuures tuleneb ühisvara jagamise hagi hind

§ 132

lg 4 pst 5 ja § 132 lgst 11 ning teise nõude kui mittevaralise nõude hind

§ 132lgst 1 (vt Riigikohtu 20.

detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 24). Sama järeldus kehtib kolleegiumi arvates kaasomandi lõpetamise ja kostjat tahteavaldust andma kohustamise nõuete korral. Ka

§ 126lg 21 esimene lause (kehtis enne 1.

juulit 2012), mille järgi kaasomandi lõpetamise hind oli 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest, ei andnud alust lugeda sellega üheks nõudeks mittevaralist nõuet, millega taotleti kostja kohustamist tahteavaldust andma. 10. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Jaak Luik, Villu Kõve, Malle Seppik 3