) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Xxxx on sündinud 22.03.2017.a. Xxxx esitatud kirjalikust tõendist nähtuvalt on ta tasunud hagejale emale hageja ülalpidamiseks 11.04.2017.a 235 eurot ja 11.05.2017.a 235 eurot. Seega on kostja asunud hagejale ülalpidamist andma järgmisest kuust peale lapse sündi. Hageja nõue on elatis alammääras ehk käesoleval aastal 235 eurot kuus. Seda kohustust on kostja täitnud nõutud suuruses. Kohus mõistab elatise välja juhul, kui ülalpidamiskohustust on rikutud. Kostja ei ole rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja seaduslik esindaja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.