) § 331 lg 1 alusel hageja kohtukõne teesides (lk 106) esitatud väited töötamise registri kannete tühistamise kohta (p 1) ja selle kohta, et hageja palub lõpetada tööleping päevast, mil kostja sai kätte TVK istungi kutse (p 3). Hageja esitas uued väited hilinemisega ja
Hageja väidete menetlemine põhjustab menetluse viibimist ja hageja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 16.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
9 Kuivõrd hagi rahuldatakse ja vastuhagi jäetakse rahuldamata, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 17.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuluks on nõustaja kulud 361,20 eurot (koos käibemaksuga) (lk 57 – 58) ja lepingulise esindaja kulud kokku 1 257,60 eurot (käibemaksuga) (lk 54 – 55, lk 114 – 116).
lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosalise esindaja ja nõustajate kulud.
Seega ei ole hagejal õigust nõuda nõustaja kulude 361,20 eurot hüvitamist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale käesoleva tsiviilasja raames osutatud perioodil 13.01.2017 kuni 30.01.2017 õigusabiteenust 9 tundi tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta) ning perioodil 18.04.2017 kuni 25.05.2017 õigusabiteenust 4,65 tundi tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäärad on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlikud ja põhjendatud. Kohus, analüüsides ja hinnates menetluskulude nimekirjas kajastuvaid menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus, arvestades hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse (lk 36-39) ning täpsustatud hagiavalduse (lk 44 – 47) sisu ja mahtu, asub seisukohale, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 9 tundi perioodil 13.01.2017 kuni 30.01.2017 menetlustoimingutele ei ole täielikult põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, kliendiga konsultatsiooniks, hagiavalduse ning selle täpsustuse esitamiseks tuleb lugeda kokku 6 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja 29.05.2017 menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt perioodil 18.04.2017 kuni 25.05.2017 tehtud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täielikult põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt perioodil 13.01.2017 kuni 30.01.2017 tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 6 tundi, mis esindaja tunnihinda 80 eurot (käibemaksuta) arvestades teeb kokku 480 eurot (6x80) ning perioodil 18.04.2017 kuni 25.05.2017 tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 4,65 tundi, mis esindaja tunnihinda 90 eurot (käibemaksuta) arvestades teeb kokku 418,50 eurot (4,65x90).
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud, seega kohtu 10 hinnangul on põhjendatud hageja menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Seega määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse koos käibemaksuga ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud menetluskulud summas 1 078,20 eurot (sh käibemaks 179,70 eurot). 18. Hageja palub kohustada kostjat tasuma menetluskulude hüvitis Õigusnõu OÜ arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotleb kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist
Kohus märgib, et menetlusosalise kulud tuleb hüvitada tema endale. Seetõttu ei määra kohus otsuse täitmise korda hageja soovitud viisil. 19.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. 20.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.