lg 3 p 1 kohus, määras: Jätta Allan Rosenbergi kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 19.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanevmväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2302,17, 002104 täies ulatuses rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (
p 12) Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 19.05.2017.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Eglit väärteomenetluse lõpetamise määruse. Menetlus lõpetati
Määruse kohaselt ei ole Chrysleri juhi Xxxx süü liiklusseaduse § 223 lg 1 kohase väärteo toimepanemises usaldusväärselt tõendatud. Ei tunnistajate ütlustega ega ka 10.05.2017.a teostatud liiklustrassoloogia ekspertiisiakti nr 17E-LT0042 ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada kumma sõiduki liikumise (manöövri) tagajärjel sõidukite vaheline kontakt toimus. Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb vastavalt KrMS § 7 lg 3 kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada seoses väärteokoosseisu puudumisega. 12.06.2017.a esitas Allan Rosenberg Harju Maakohtul avalduse, milles taotles kahe väärteomenetluse nr 2302,17,002104 ja 2302,17,002477 lõpetamise üle vaatamist. Avalduse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud pädevalt kõigi asjaoludega, on käitunud kergekäeliselt ja venitanud väärteo asjade menetlemisega. Väärteo menetleja on tõlgendanud valesti tunnistajate ütlusi antud juhtumi kohta, pole arvestatud Chrysleri juhi auto kahjustuste fotosid ja ülestunnistust koha peal ning välja on jäetud internetis levinud videosalvestus antud juhtumist. Harju Maakohtu 14.06.2017.a kohtumäärusega jäeti Allan Rosenbergi kaebus kohtuvälise menetleja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse - tegevuse peale läbi vaatamata. Määruses selgitati, et Allan Rosenberg ei järginud kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamise korda ja pöördus kohe kaebusega kohtu poole. Kuna kohus vaatab läbi kaebusi kohtuvälise menetleja juhi poolt
lg 2 kohaselt tehtud määruste peale, tuleb kohtuvälise menetleja tegevuse peale otse kohtusse esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. 16.06.2017.a esitas Allan Rosenberg lähtudes
lg 2 sätetest avalduse kohtuvälisele menetlejale, paludes üle vaadata väärteomenetluse lõpetamise otsust. Avalduse esitaja leiab, et menetleja ei ole arvestanud kõigi asjaoludega ja on venitanud väärteoasja menetlemisega. 21.06.2017.a koostati Politsei- ja Piirvalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju poolt kaebuse lahendamise määrus väärteoasjas nr 2302,17,002104, millega jäeti Allan Rosenbergi kaebus rahuldamata. Määruses leiti, et väärteomenetlus oli läbiviidud kooskõlas kehtiva seadusandlusega ja menetluse käigus kogutud tõendite ja tunnistajate ütluste kogumisel ei ole rikutud protsessinorme, mis tooks endaga kaasa isiku õiguste rikkumise või menetlustoimingute tühisuse. Samuti ei ole tuvastatav, et kohtuväline menetleja on venitanud menetluse läbiviimisega kuivõrd sündmus toimus 12.02.2017 ja väärteomenetleja on asjas lahendi teinud juba 19.05.2017. Kohtuvälise menetleja juht nõustus väärteomenetleja Annika Eglitiga ja leidis, et menetlusosaliste isikute ja tunnistajate ütlused on vastuolulised, ainult sõidukite vigastuste põhjal ei saa teha üheseid järeldusi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta ning ka EKEI ekspert ei saa tuvastada kumma juhi tegevuse tulemusena sõidukite vaheline kontakt toimus. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik enam taastada liiklusõnnetuse hetkel valitsenud olusid, mis omakorda ei võimalda kohtuvälisel menetlejal anda ühest hinnangut kelle tegevus põhjustas liiklusõnnetuse. Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud KrMS § 7 lg 3 sätetest ja LS § 223 lg 1 alusel alustatud väärteomenetluse lõpetanud
10.07.2017.a esitas Allan Rosenberg e-posti teel kaebuse Harju Maakohtule väärteoasjas 2302,17,002104 ja väärteoasjas nr 2302,17,002477 tehtud kaebuse lahendamise määruste peale, millega kohtuvälise menetleja juht jättis Allan Rosenbergi kaebused rahuldamata. Harju Maakohtu 11.07.2017.a kohtumäärusega jäeti Allan Rosenbergi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määrustele väärteoasjas nr 2302,17,002104 ning väärteoasjas nr 2302,17,002477 läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjendatuste kohaselt kuivõrd Allan Rosenberg esitas kaebuse otse Harju Maakohtule ning kohtuvälise menetleja poolt on lisamata asja puudutavad materjalid, siis ei ole kohtul võimalik antud kaebust menetleda, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. 02.08.2017.a on Harju Maakohtusse PPA poolt edastatud Allan Rosenberi kaebus. Kaebuse esitaja palub suunata kohtusse üle vaatamiseks kahe väärteomenetluse lõpetamise otsused nr 2302,17,002104 ja 2302,17,002477. Allan Rosenberg on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud pädevalt kõigi asjaoludega, on käitunud kergekäeliselt ning venitanud väärteo asjade menetlemisega. Väärteomenetleja on tõlgendanud valesti mõlema tunnistaja ütluseid antud juhtumite kohta. Mõlemad pealtnägijad kirjeldasid kokkupõrke pealt nägemist, kuna olid vahetus kauguses autodest ja nägid otsasõite, mitte ei kirjeldanud tekkinud kahjustusi autodel. Teadmatul põhjusel pole arvesse võetud Chrysleri juhi auto kahjustuste fotosid ning ülestunnistust koha peal, mille ta tegi pärast seda, kui politsei ametnikud selgitasid talle uuenenud ja kehtivat liiklusseadust. Arvesse ei ole võetud ka seda, et Chrysleri juht, vaatamata kaebuse esitaja signaalitamisele ja kokkupõrke vältimiseks vasakule kaldumist, ignoreeris, näitas näpuga meelekohale ja ikkagi keeras kaebuse esitaja sõidu ritta ja riivas tema sõidukit ning lahkus peatumata sündmuskohalt. Tegi endast kõik oleneva, et kokkupõrget vältida. Tänu tunnistajale, kes järgnes Chrysleri juhile, õnnestus viimane tabada Tallinna Lennujaama parklast. Kohtumääruse põhjendused
78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 p 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
lg 3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule. Kohtuvälise menetleja juhi vaidlusalune määrus väärteoasjas nr 2302,17,002104 tehti 21.06.
Käesoleva asja materjalidest selgub ning ei ole vaidlust asjaolus, et väärteomenetlust on alustatud. Kohtuvälise menetleja poolt on üle kuulatud tunnistajad (sh kaebuse esitaja Allan Rosenberg), menetlusalune isik Xxxx, teostatud liiklusekspertiis (liiklustrassoloogia), uuritud liiklusõnnetuses osalenud sõiduautode Toyota Land Cruiser r/m xxxx ja Chrysler 300C r/m xxxx vigastusi, seisukorda liiklusõnnetuse järgselt (fototabelid). Kohtuvälisele menetlejale on väärteoasjades otsustamisel jäetud õigusaktidega diskretsiooniruum (pädevus rakendada väärteo menetlemisel hoiatamis-, kiir- või üldmenetlust või lõpetada väärteomenetlus lisaks
lg 1 toodud alustel ka
lg 1 toodud alustele otstarbekuse kaalutlusel või kahju vabatahtliku hüvitamise korral). Seega ei tähenda väärteomenetluse alustamine ilmtingimata, et see peaks lõppema karistusotsusega. Antud väärteoasjas on kohtuväline menetleja otsustanud väärteomenetluse väärteoasjas nr 2302,17,002104 oma määrusega lõpetada
Kohtuväline menetleja on seda otsust sisuliselt põhjendanud ja leidnud, et ei ole tõendamist leidnud (ei ole usaldusväärselt tõendatud) Xxxx süü liiklusseaduse § 223 lg 1 kohase väärteo toimepanemises. Kohtuvälise menetleja juht on omakorda analüüsinud väärteoasja tõendeid ja leidnud samuti, et väärteomenetluse lõpetamine
Menetlusosaliste ja tunnistajate ütlused olid vastuolulised, ainult sõidukite vigastuste põhjal ei saa teha üheseid järeldusi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta ning ka EKEI ekspert ei saa tuvastada kumma juhi tegevuse tulemusena sõidukite vaheline kontakt toimus. Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud KrMS § 7 lg 3 sätetest ja LS § 223 lg 1 alusel alustatud väärteomenetluse lõpetanud
lg 1 p 1 alusel.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile
alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt
kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust
Kohtule esitatud kaebuses peab kaebuse esitaja näitama milliseid kaebaja põhiõigusi ja vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Kaebuse esitaja Allan Roesnberg põhjendas kaebust sellega, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud pädevalt kõigi asjaoludega ja on käitunud kergekäeliselt ning venitanud väärteo asjade menetlemisega. Väärteomenetleja on tõlgendanud valesti mõlema tunnistaja ütluseid antud juhtumite kohta. Lisaks on välja jäetud tunnistaja ütlused, kes nägi juhtunud pealt, kuna asetses eespool mõlemast sõidukist ja nägi kõike detailselt pealt. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud ning ei selgu ka kaebuse sisust/tekstist endast, milliseid kaebaja Allan Rosenbergi põhiõigus ja vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik seoses väärteomenetluse lõpetamisega Xxxx suhtes rikkunud on. Xxxx karistamine või mittekaristamine väärteomenetluse tulemusena ei mõjuta kuidagi Allan Rosenbergi põhiõigusi ja vabadusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 punktides 12-13 märkinud, et
lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Seega on seadusandja väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist.
lg-s 2 otsesõnu märgitu kohaselt aga ühelt poolt ei võimaldata vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist, kuid teiselt poolt võimaldatakse väärteomenetluse lõpetamist vaidlustada nii kõigil menetlusosalistel kui ka kõigil menetlusvälistel isikutel. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle ära näitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Kooskõlas
§-s 2 sätestatu mõttega leiab kolleegium, et
MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb
§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Kuivõrd kaebusest ei selgu, milliseid Allan Rosenbergi isiklikke põhiõigusi või vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega - s.o väärteomenetluse lõpetamisega Xxxx suhtes – rikkus, tuleb jätta Allan Rosenbergi kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 19.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2302,17, 002104 täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse esitaja on kaebuse esitanud seetõttu, et tema hinnangul on kohtuväline menetleja hinnanud tõendeid valesti ning jätnud väärteoasja menetlemise käigus välja olulised tõendid. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et
sätestab, et kohtuväline menetleja lähtub tõendeid kogudes
5. peatüki sätetest.
lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis, mille täitmisel tuleb juhinduda
5. peatüki sätestatust, süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Kohus nõustub kaebuse esitaja kaebuses väljendatud seisukohaga, et kohtuväline menetleja peab koguma kõik vajalikud tõendid, aga seda nii menetlusalust isikut süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. Tulenevalt
-st on väärteomenetluses kohtuvälisel menetlejal tõendite kogumise osas kaalutlusõigus, st diskretsiooniõigus, mis tähendab, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemisel ja tõendite kogumisel iseseisvalt pädev otsustama, milliseid tõendeid on menetleja meelest vajalik koguda. Käesolevas menetlusetapis hindab just kohtuväline menetleja, kas on vaja koguda täiendavaid tõendeid, sh kuulata üle veel mõni tunnistaja või võtta väärteoasja materjalide juurde veel mõni tõend, nt videosalvestus. Puuduvad andmed selle kohta, et sündmusi oleks näinud pealt veel mõni tunnistaja, keda kohtuväline menetleja ei ole siiani üle kuulanud. Kohtuväline menetleja on küsinud Ülemiste kesksuse turvakaamerate salvestusi, kuid sündmuskohaks olnud ristmik ei jää nende kaamerate vaatevälja, mistõttu ei ole kohtuvälisel menetlejal reaalselt võimalik koguda lisavideosalvestusi. Lähtuvalt kohtuvälise menetleja 19.05.2017.a ja 21.06.2017.a määrustest ei ole kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks ega põhjendatuks täiendavate tunnistajate ülekuulamist või täiendavate tõendite kogumist. Tegemist on kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsusega, mida kohus ei saa ümber hinnata. Ekslik on kaebuse esitaja poolt välja toodud seisukoht, et kohtuväline menetleja ei ole justkui arvesse võtnud Chrysleri juhi auto kahjustuste fotosid. Väärteoasja materjalidest nähtuvad nimetatud fotod. Asjaolu, et kohtuväline menetleja oma lõpetamise määruses neile fotodele konkreetselt viidanud ei ole, ei tähenda, et kohtuväline menetleja neid arvesse ei ole võtnud. Kohtu hinnangul nähtub väärteoasja materjalidest, et tõendeid on kogutud mitmekülgselt. Kogutud on nii menetlusalust isikut Xxxxt süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Kuulatud on üle tunnistajad, kes vahetult on sündmust pealt näinud, samuti teostatud liiklusekspertiis, mille ekspertiisitulemuse kohaselt uuritavatel sõidukitel esinevate väheinformatsiivsete vigastuste alusel ei olnud võimalik tuvastada, kumma sõiduki liikumise (manöövri) tagajärjel sõidukite vaheline kontakt toimus. Samuti on väärteoasja materjalidele lisatud fotod liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest ja nendel olevatest vigastustes (või vigastuste mitte esinemisest). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja 19.05.2017.a määruses väärteoasja lõpetamise kohta ja 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruses toodud motiividega ja ei pea neid vajalikuks uuesti korrata. Nimetatud määrustes on põhjalikult motiveeritud, millistele tõenditele tuginedes ning miks kohtuväline menetleja vastavale seisukohale jõudnud on. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu ka asjaolule (nagu seda on teinud ka kohtuväline menetleja oma 21.06.2017.a määruses), et
sätestab, et väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kohtuvälise menetleja pädevusse ei kuulu väärteomenetluse raames tsiviilvaidluse lahendamine. Kahju hüvitamise küsimuse üle otsustamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Seega, kui kaebuse esitaja leiab, et talle on õnnetuse tagajärjel tekkinud varaline kahju, on tal alati õigus oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtusse ja seda sõltumata sellest, kas liiklusõnnetuse väidetav põhjustaja on kõnealuse teo eest väärteokorras karistatud või mitte. Seega kõike eeltoodut silmas pidades on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja menetluslikke ning põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ei ole kohtuvälise menetleja poolt käesolevas menetlusetapis rikutud. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 19.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määrusega ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määrusega väärteoasjas nr 2302,17, 002104 oleks rikutud kaebuse esitaja Allan Rosenbergi põhiõigusi ja vabadusi, tuleb jätta Allan Rosenbergi kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 19.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2302,17, 002104 täies ulatuses rahuldamata
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 kohaselt on kohtul võimalik teha üks järgmistest lahenditest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtul puudub
Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta Allan Rosenbergi kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 19.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2302,17, 002104 täies ulatuses rahuldamata Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.