lg 3 p 1 kohus, määras: Jätta Allan Rosenbergi kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 25.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanevmväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2302,17, 002477 täies ulatuses rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (
p 12) Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 25.05.2017.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Eglit väärteomenetluse lõpetamise määruse. Menetlus lõpetati
Määruse kohaselt ei saa kogutud materjalide põhjal teha üheseid ütlusi juhtunud kohta. Ei ole tuvastatud põhjuslikku seost sõiduauto Chrysler liikumise ja Allan Rosenbergile tervisekahju tekkimise vahel. Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb vastavalt KrMS § 7 lg 3 kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada seoses väärteokoosseisu puudumisega. 12.06.2017.a esitas Allan Rosenberg Harju Maakohtul avalduse, milles taotles kahe väärteomenetluse nr 2302,17,002104 ja 2302,17,002477 lõpetamise üle vaatamist. Avalduse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud pädevalt kõigi asjaoludega, on käitunud kergekäeliselt ja venitanud väärteo asjade menetlemisega. Väärteo menetleja on tõlgendanud valesti tunnistajate ütlusi antud juhtumi kohta, pole arvestatud Chrysleri juhi auto kahjustuste fotosid ja ülestunnistust koha peal ning välja on jäetud internetis levinud videosalvestus antud juhtumist. Harju Maakohtu 14.06.2017.a kohtumäärusega jäeti Allan Rosenbergi kaebus kohtuvälise menetleja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse - tegevuse peale läbi vaatamata. Määruses selgitati, et Allan Rosenberg ei järginud kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamise korda ja pöördus kohe kaebusega kohtu poole. Kuna kohus vaatab läbi kaebusi kohtuvälise menetleja juhi poolt
lg 2 kohaselt tehtud määruste peale, tuleb kohtuvälise menetleja tegevuse peale otse kohtusse esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. 16.06.2017.a esitas Allan Rosenberg lähtudes
lg 2 sätetest avalduse kohtuvälisele menetlejale, paludes üle vaadata väärteomenetluse lõpetamise otsust. Avalduse esitaja leiab, et menetleja ei ole arvestanud kõigi asjaoludega ja on venitanud väärteoasja menetlemisega. 21.06.2017.a koostati Politsei- ja Piirvalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju poolt kaebuse lahendamise määrus väärteoasjas nr 2302,17,002477, millega jäeti Allan Rosenbergi kaebus rahuldamata. Määruses leiti, et väärteomenetlus oli läbiviidud kooskõlas kehtiva seadusandlusega ja menetluse käigus kogutud tõendite ja tunnistajate ütluste kogumisel ei ole rikutud protsessinorme, mis tooks endaga kaasa isiku õiguste rikkumise või menetlustoimingute tühisuse. Samuti ei ole tuvastatav, et kohtuväline menetleja on venitanud menetluse läbiviimisega kuivõrd sündmus toimus 12.02.2017 ja väärteomenetleja on asjas lahendi teinud juba 25.05.2017. Kohtuvälise menetleja juht nõustus väärteomenetleja Annika Eglitiga ja leidis, et kogutud tõendid on vastuolulised, mistõttu ei ole võimalik üheselt tuvastada põhjuslikku seost sõiduki Chrysler liikumise ja Allan Rosenbergile tervisekahju tekkimise vahel. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik enam taastada liiklusõnnetuse hetkel valitsenud olusid, mis omakorda ei võimalda kohtuvälisel menetlejal anda ühest hinnangut kelle tegevus põhjustas liiklusõnnetuse. Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud KrMS § 7 lg 3 sätetest ja LS § 223 lg 1 alusel alustatud väärteomenetluse lõpetanud
10.07.2017.a esitas Allan Rosenberg e-posti teel kaebuse Harju Maakohtule väärteoasjas 2302,17,002104 ja väärteoasjas nr 2302,17,002477 tehtud kaebuse lahendamise määruste peale, millega kohtuvälise menetleja juht jättis Allan Rosenbergi kaebused rahuldamata. Harju Maakohtu 11.07.2017.a kohtumäärusega jäeti Allan Rosenbergi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määrustele väärteoasjas nr 2302,17,002104 ning väärteoasjas nr 2302,17,002477 läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjendatuste kohaselt kuivõrd Allan Rosenberg esitas kaebuse otse Harju Maakohtule ning kohtuvälise menetleja poolt on lisamata asja puudutavad materjalid, siis ei ole kohtul võimalik antud kaebust menetleda, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. 02.08.2017.a on Harju Maakohtusse PPA poolt edastatud Allan Rosenberi kaebus. Kaebuse esitaja palub suunata kohtusse üle vaatamiseks kahe väärteomenetluse lõpetamise otsused nr 2302,17,002104 ja 2302,17,002477. Allan Rosenberg on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud pädevalt kõigi asjaoludega, on käitunud kergekäeliselt ning venitanud väärteo asjade menetlemisega. Mõnisada meetrit edasi juhtunud intsidendist on täielikult välja jäetud tunnistaja ütlused, kes nägi juhtunut pealt, kuna asetses eespool mõlemast sõidukist ja nägi kõike detailselt pealt. Välja on jäetud ka internetis levinud video salvestus antud juhtumist, kus on konkreetselt näha, kuidas Chrysleri juht kaks korda autoga edasi liikus inimese suunas, faktiliselt kaebuse esitajale otsa sõites mõlemal korral. Videost on ka näha tunnistaja asukoht ja see, et tunnistaja oma elu ja vara päästmiseks oli sunnitud autosse kiiresti naasema ja ukse sulgema, vastasel juhul oleks Chrysleri juht ramminud ka tunnistajat ja tema auto esimest juhi poolset ust. Ka selle korral lahkus Chrysleri juht peatumata avarii kohal. Tänu tunnistajale, kes järgnes Chrysleri juhile, õnnestus viimane tabada Tallinna Lennujaama parklast. Kohtumääruse põhjendused
78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 p 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
lg 3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule. Kohtuvälise menetleja juhi vaidlusalune määrus väärteoasjas nr 2302,17,002477 tehti 21.06.
Käesoleva asja materjalidest selgub ning ei ole vaidlust asjaolus, et väärteomenetlust on alustatud. Kohtuvälise menetleja poolt on üle kuulatud tunnistajad (sh kaebuse esitaja Allan Rosenberg), menetlusalune isik Toomas Uibo. Ka on kohtuväline menetleja küsinud Ülemiste kesksuse turvakaamerate salvestusi, kuid sündmuskohaks olnud ristmik ei jää nende kaamerate vaatevälja, mistõttu ei olnud kohtuvälisel menetlejal reaalselt võimalik koguda lisavideosalvestusi. Kohtuvälisele menetlejale on väärteoasjades otsustamisel jäetud õigusaktidega diskretsiooniruum (pädevus rakendada väärteo menetlemisel hoiatamis-, kiirvõi üldmenetlust või lõpetada väärteomenetlus lisaks
lg 1 toodud alustel ka
lg 1 toodud alustele otstarbekuse kaalutlusel või kahju vabatahtliku hüvitamise korral). Seega ei tähenda väärteomenetluse alustamine ilmtingimata, et see peaks lõppema karistusotsusega. Antud väärteoasjas on kohtuväline menetleja otsustanud väärteomenetluse väärteoasjas nr 2302,17,002477 oma määrusega lõpetada
Kohtuväline menetleja on seda otsust sisuliselt põhjendanud ja leidnud, et antud väärteoasjas ei ole tuvastatud põhjuslikku seost sõiduauto Chrysler liikumise ja Allan Rosenbergile tervisekahju tekkimise vahel. Ei ole tõendamist leidnud Toomas Uibo süü liiklusseaduse § 223 lg 1 kohase väärteo toimepanemises. Kohtuvälise menetleja juht on omakorda analüüsinud väärteoasja tõendeid ja leidnud samuti, et väärteomenetluse lõpetamine
Kogutud tõendid olid vastuolulised, mistõttu ei ole võimalik üheselt tuvastada põhjuslikku seost sõiduki Chrysler liikumise ja Allan Rosenbergile tervisekahju tekkimise vahel. Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud KrMS § 7 lg 3 sätetest ja LS § 223 lg 1 alusel alustatud väärteomenetluse lõpetanud
lg 1 p 1 alusel.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile
alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt
kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust
Kohtule esitatud kaebuses peab kaebuse esitaja näitama milliseid kaebaja põhiõigusi ja vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Kaebuse esitaja Allan Roesnberg põhjendas kaebust sellega, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud pädevalt kõigi asjaoludega ja on käitunud kergekäeliselt ning venitanud väärteo asjade menetlemisega. Väärteomenetleja on tõlgendanud tõendeid valesti ning lisaks on välja jäetud tunnistaja ütlused, kes nägi juhtunud pealt, kuna asetses eespool mõlemast sõidukist ja nägi kõike detailselt pealt. Välja on jäetud ka internetis levinud videosalvestus antud juhtumist. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud ning ei selgu ka kaebuse sisust/tekstist endast, milliseid kaebaja Allan Rosenbergi põhiõigus ja vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik seoses väärteomenetluse lõpetamisega Toomas Uibo suhtes rikkunud on. Toomas Uibo karistamine või mittekaristamine väärteomenetluse tulemusena ei mõjuta kuidagi Allan Rosenbergi põhiõigusi ja vabadusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 punktides 12-13 märkinud, et
lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Seega on seadusandja väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist.
lg-s 2 otsesõnu märgitu kohaselt aga ühelt poolt ei võimaldata vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist, kuid teiselt poolt võimaldatakse väärteomenetluse lõpetamist vaidlustada nii kõigil menetlusosalistel kui ka kõigil menetlusvälistel isikutel. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle ära näitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Kooskõlas
§-s 2 sätestatu mõttega leiab kolleegium, et
MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb
§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Kuivõrd kaebusest ei selgu, milliseid Allan Rosenbergi isiklikke põhiõigusi või vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega - s.o väärteomenetluse lõpetamisega Toomas Uibo suhtes – rikkus, tuleb jätta Allan Rosenbergi kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 25.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanevmväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2302,17, 002477 täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse esitaja on kaebuse esitanud seetõttu, et tema hinnangul on kohtuväline menetleja hinnanud tõendeid valesti ning jätnud väärteoasja menetlemise käigus välja olulised tõendid. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et
sätestab, et kohtuväline menetleja lähtub tõendeid kogudes
5. peatüki sätetest.
lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis, mille täitmisel tuleb juhinduda
5. peatüki sätestatust, süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Kohus nõustub kaebuse esitaja kaebuses väljendatud seisukohaga, et kohtuväline menetleja peab koguma kõik vajalikud tõendid, aga seda nii menetlusalust isikut süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. Tulenevalt
-st on väärteomenetluses kohtuvälisel menetlejal tõendite kogumise osas kaalutlusõigus, st diskretsiooniõigus, mis tähendab, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemisel ja tõendite kogumisel iseseisvalt pädev otsustama, milliseid tõendeid on menetleja meelest vajalik koguda. Käesolevas menetlusetapis hindab just kohtuväline menetleja, kas on vaja koguda täiendavaid tõendeid, sh kuulata üle veel mõni tunnistaja. Puuduvad andmed selle kohta, et sündmusi oleks näinud pealt veel mõni tunnistaja, keda kohtuväline menetleja ei ole siiani üle kuulanud. Lähtuvalt kohtuvälise menetleja 25.05.2017.a ja 21.06.2017.a määrustest ei ole kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks ega põhjendatuks täiendavate tunnistajate ülekuulamist või täiendavate tõendite kogumist. Tegemist on kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsusega, mida kohus ei saa ümber hinnata. Ekslik on kaebuse esitaja poolt välja toodud seisukoht, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud pädevalt kõigi asjaoludega. Kohtu hinnangul nähtub väärteoasja materjalidest, et tõendeid on kogutud mitmekülgselt. Kogutud on nii menetlusalust isikut Toomas Uibot süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Kuulatud on üle kaebuse esitaja Allan Rosenberg ning menetlusalune isik Toomas Uibo. Samuti on tunnistajatena üle kuulatud Ivo Karu ja Liina Lindmaa, kes vahetult nägid sündmust pealt. Asjaolu, et kohtuväline menetleja oma lõpetamise määruses kahe viimase tunnistaja ütlustele viidanud ei ole, ei tähenda, et kohtuväline menetleja neid arvesse ei ole võtnud. Ka on kohtule PPA poolt edastatud väärteoasja materjalide hulgas videosalvestus antud väärteoasja esemeks oleva sündmuse kohta. Videosalvestuselt nähtub selgelt, kuidas kaebuse esitaja ise hüppab seisva sõiduauto Chrysler kapotile ja sealt edasi auto katusele. Seega on videosalvestusel lindistatuga ümber lükatud kaebuse esitaja Allan Rosenbergi poolt antud selgitused selle kohta, et Chrysleri juht vajutas gaasi põhja ning kuidagi õnnestus tal hüpata Chrysleri kapotile, sealt astus edasi auto katusele ja tegi paar jooksusammu tema autol nö ühe koha peal, sest sõiduki kiirus oli juba suur. Videosalvestuselt nähtub selgelt, kuidas sõiduauto Chrysler seisab ning kaebuse esitaja on näoga sõiduauto Chrysler poole ning seejärel kõnnib/hüppab seisva auto peal. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja enda käitumine küsitav ning kindlasti mitte kohane seaduskuulekale ja rahumeelsele liiklejale. Xxxx etteheidetav tegu seisnes mootorsõiduki juhi poolt ettevaatamatusest teisele isikule tervisekahjustuse tekitamises. Väärteoasja materjalidest ei nähtu mingilgi viisil kaebuse esitajal Allan Rosenbergil tekkinud tervisekahjustus. Nimetatu ei ole mingilgi viisil tõendatud. Kaebuse esitaja ei ole ka ise esitanud ühtegi tõendit tõendamaks intsidendi tagajärjel tekkinud tervisekahju. Allan Rosenberg on üksnes nentinud, et õhtul hakkas hüppamise tagajärjel valutama seljas operatsiooni koht ning oli sunnitud võtma valuvaigistit. Videosalvestuselt nähtu kohaselt ei olnud kaebuse esitajal vaja sõiduauto Chrysler kapotile ning siis sealt edasi katusele hüpata. Lihtsalt seetõttu, et kaebuse esitaja oli eelneva liiklussituatsiooni pärast vihane ning tahtis oma emotsioone väljendada, ei õigusta aga mingilgi viisil kaebuse esitaja enda käitumist ning sõiduauto Chrysler peal hüppamist. Videosalvestuselt on näha kuidas kaebuse esitaja teeb vihaseid hüppeid auto peal ja sellised hüpped ei olnud hädavajalikud. Ei ole välistatud, et kaebuse esitaja poolt väidetud seljavalu oli tingitud just A.Rosenbergi enda käitumisest s.o mittevajalikest hüpetest auto katusel. Kuivõrd käesoleva väärteoasja raames ei ole tuvastatud kaebuse esitajal tekkinud tervisekahju, on kohtuväline menetleja õigesti väärteomenetluse Toomas Uibo suhtes
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja 25.05.2017.a määruses väärteoasja lõpetamise kohta ja 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruses toodud motiividega ja ei pea neid vajalikuks uuesti korrata. Nimetatud määrustes on põhjalikult motiveeritud, millistele tõenditele tuginedes ning miks kohtuväline menetleja vastavale seisukohale jõudnud on. Seega kõike eeltoodut silmas pidades on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja menetluslikke ning põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ei ole kohtuvälise menetleja poolt käesolevas menetlusetapis rikutud. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 25.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määrusega ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanevmväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määrusega väärteoasjas nr 2302,17, 002477 oleks rikutud kaebuse esitaja Allan Rosenbergi põhiõigusi ja vabadusi, tuleb jätta Allan Rosenbergi kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 25.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanevmväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2302,17, 002477 täies ulatuses rahuldamata
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 kohaselt on kohtul võimalik teha üks järgmistest lahenditest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtul puudub
Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta Allan Rosenbergi kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Egliti 25.05.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ja PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanevmväärteomenetleja Jaak Paju 21.06.2017.a kaebuse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2302,17, 002477 täies ulatuses rahuldamata Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.