lg 3 p 1 kohus, määras: Jätta Gabriele Savtčenkaité kaebus PPA sisekontrollibüroo III talituse juhi Evelin Pajula 19.06.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määrusele ja PPA arendusosakonna ennetusja süüteomenetluse juhtivkorrakaitseametniku Ele Nuka 12.07.2017.a kaebuse lahendamise määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (
p 12) Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 21.04.2017 alustati PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalitus poolt väärteomenetlust (väärteoasi nr nr 230217005498) LS § 223 lg 1 tunnustel 1 selle kohta, et toimus liiklusõnnetus sõiduki Volkswagen Kombi reg nr xxxx ja mootorratta BMW RRS1000 reg nr xxxx vahel. 19.06.2017.a koostas PPA sisekontrollibüroo III talituse juh Evelin Pajula väärteomenetluse lõpetamise määrus. Määruse kohaselt oli mootorratta sundpeatamine õiguspärane ning sellega ei rikutud proportsionaalsuse ega otstarbekuse põhimõtteid. Määruse kohaselt puudus patrullpolitseinik Risto Kännu tegevuses LS § 223 lg 1 väärteokoosseis. Risto Kännu tegevuses esines õigusvastasust välistav asjaolu KarS § 30 järgi, mistõttu ei ole vastutus LS § 223 lg 1 alusel võimalik. 02.07.2017.a esitas Gabriele Savtčenkaité tunnistajana (menetlusväline isik) kaebuse väärteomenetluse nr 230217005498 lõpetamise määruse peale. Kaebuse esitaja palus tühistada väärteomenetluse nr 230217005498 lõpetamise määrus täies ulatuses ning ühendada see väärteoasjaga nr 230217005549, mille raames alustati menetlust mootorratta juhi poolt (Andre Varik) liiklusseaduse erinevate nõuete rikkumise kohta, mis toimusid vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist. Kaebust oli põhistatud sellega, et politsei patrullsõiduk ei ole korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) mõttes sõiduki sundpeatamise vahend, mistõttu politseiametniku R.Känd tegevus oli õigusvastane. Lisaks leidis kaebaja, et Xxxx rikkus ka LS § 84 lg 5 sätestatud kohustust tagada § 84 õigusi, kasutades kõigi liiklejate ohutus. Lisaks märgiti kaebuses, et: 1) väärteoasjas on kogutud üksnes teo toimepanijat õigustavaid tõendeid; 2) menetleja on rikkunud tunnistaja kaitseõigust; 3) menetleja on väärteomenetluse lõpetamise määrusest välja jätnud tunnistaja Gabriele Savtčenkaité ütlused, mis puudutavad temale tekitatud kahju; 4) Xxxx kutsus hädaolukorra esile oma tahtliku teoga. 12.07.2017.a PPA arendusosakonna ennetus- ja süüteomenetluse juhtivkorrakaitseametniku Ele Nuka kaebuse lahendamise määrusega jäeti 02.07.2017.a Gabriele Savtčenkaité kaebus rahuldamata. Määruses leidis kohtuvälise menetleja juht, et kaebuses esitatud väited ei anna alust väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele ka taotlus väärteoasjade ühendamiseks. 19.07.2017.a (digitaalselt allkirjastatud 23.07.2017.a) esitas Gabriele Savtčenkaité kaitsja Aire Põder vahendusel kaebuse PPA sisekontrollibüroo III talituse juhi Evelin Pajula 19.06.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ja PPA arendusosakonna ennetus- ja süüteomenetluse juhtivkorrakaitseametniku Ele Nuka 12.07.2017.a kaebuse lahendamise määruse peale nende tühistamiseks täies ulatuses. Kaebuses leitakse, et kohtuvälist menetlejat tuleb kohustada jätkama väärteoasjas nr 230217005498 menetlust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuivõrd Gabriele Savtčenkaité esindajal ei lubatud osaleda väärteomenetluses, siis on sellega rikutud tema põhiõigust – õigust kaitsele. Samuti leiab kaebuse esitaja, et menetleja E. Pajula poolt tunnistaja Gabriele Savtčenkaité ülekuulamistoiming oli läbiviidud menetlusnorme rikkudes ning menetleja käitumine selle läbiviimisel oli lubamatu. Kaebuse esitaja on ühtlasi seisukohal, et menetleja E. Pajula poolt tunnistaja Gabriele Savtčenkaité ülekuulamistoiming oli läbiviidud menetlusnorme rikkudes ning menetleja käitumine selle läbiviimisel oli lubamatu. Rikkumine seisnes ennekõike selles, et tunnistaja ülekuulamise menetlustoiming kestis kokku 3 tundi ja 20 minutit ning nimetatud aja jooksul protokollis menetleja Gabriele Savtčenkaité sõnade kohaselt umbes 1,5 lehekülge ütlusi. Menetleja E. Pajula käitus Gabriele Savtčenkaité sõnade kohaselt üleolevalt ning nõudis ütluste andmist. Rikutud on ka PS § 22 lg 3, mille kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Samuti on kaebuse esitaja selgitanud, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ning teo toimepannud isiku õigustavate ja süüstavate asjaolude väljaselgitamine. Käesolevas väärteoasjas on kogutud ainult teo toimepanijate osas 2 õigustavaid asjaolusid. Kaebuse lahendamise määruses ei ole määruse koostaja sisuliselt esitanud ühtegi hinnangut kaebaja seisukohtadele. Kohtumääruse põhjendused
78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
lg 3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule. Kuigi kaebuse esitaja Gabriele Savtčenkaité on kohtule edastatud kaebuses vaidlustanud mh PPA arendusosakonna ennetus- ja süüteomenetluse juhtivkorrakaitseametniku Ele Nuka 10.07.2017.a kaebuse lahendamise määrust, märgib kohus siinkohal, et kaebuse esitaja Gabriele Savtčenkaité suhtes on nimetatud määrus tehtud 12.07.2017.a. Kuivõrd kohtule esitatud kaebuse põhjendustest on tuvastatav, et kaebuse esitaja soovib siiski tema enda suhtes tehtud kaebuse lahendamise määruse tühistamist, lahendab kohus Gabriele Savtčenkaité poolt esitatud kaebuse siiski 12.07.2017.a määrusest lähtuvalt. Kohtuvälise menetleja vaidlusalune määrus tehti 12.07.2017. Kaebus nimetatud määruse peale on digitaalselt allkirjastatud ning edastatud 23.07.2017.a. Kaebus on seega esitatud tähtaegselt. Kohtule on kohtuväline menetleja saatnud väärteotoimiku ühe osa 24.07.2017.a ja teise osa 27.07.2017.a. Kohus, olles tutvunud kaebuse ja kohtule esitatud materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Käesoleva asja materjalidest selgub, et väärteoasja menetlusesemeks oleva sündmuse osas on PPA-s alustatud kaks väärteomenetlust. Väärteomenetluses nr 230217005549 kogutakse tõendeid mootorratta juhi poolt liiklusseaduse erinevate nõuete rikkumiste kohta ning väärteomenetlus nr 230217005498 alustati LS § 223 lg 1 alusel politseiametniku Xxxx poolt varalise kahju põhjustamise osas. Kaebuse esitaja vaidlustab väärteomenetluses nr 230217005498 19.06.2017.a tehtud lahendi, milles PPA sisekontrollibüroo III talituse juhi Evelin Pajula lõpetas nimetatud väärteomenetluse. Samuti vaidlustatakse PPA arendusosakonna ennetus- ja süüteomenetluse juhtivkorrakaitseametniku Ele Nuka 12.07.2017.a kaebuse lahendamise määrust, millega jäeti 02.07.2017.a Gabriele Savtčenkaité poolt esitatud kaebus rahuldamata.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile
alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja põhiõigusi 3 ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega oleks rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus lahendis nr 3-1-1-81-13 seisukohale, et
10.peatüki 3.jao 6.jaotises sisalduvat („Kaebamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale“) ei saa tõlgendada pelgalt grammatiliselt. „Seadusandja tahe ei saanud olla suunatud sellele, et väärteomenetluses tagatakse selline oluliselt ulatuslikum kaebeõigus kui kriminaalmenetluses (mis on sisuliselt käsitatav populaarkaebeõigusena) ega ka olukorra loomisele, et väärteomenetluslikus uurimiskaebemenetluses on kohtukaebevõimalused kitsamad kui kaebamisel kohtuvälise menetleja juhile“. Arvestades
lg-s 1 sätestatut ja ka kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg-s 1 sisalduvat, selgitas kriminaalkolleegium, et
§-s 76 sätestatut tuleb mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Eelnevast tulenevalt, peab kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitaja näitama, milliseid kaebaja põhiõigusi ja vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Kõnesolevas kaebuses on kaitsja esmalt leidnud, et kuivõrd väärteomenetluses ei ole sätet, mis keelaks tunnistajal omada esindajat väärteomenetluses, siis tõlgendas menetleja E. Pajula valesti
sätet, millele tuginedes ei aktsepteerinud ta väärteomenetluses tunnistaja Gabriele Savtčenkaité esindajat. Kaitsja leidis, et selline menetleja tegevus ei ole õiguspärane ning rikub isiku põhiõigusi. Kaitsja arvates laieneb keeld tunnistajal omada väärteomenetluses esindajat ainult isiku ülekuulamisele, muudel juhtudel tunnistaja esindamine välistatud ei ole. Menetleja on sellega rikkunud Gabriele Savtčenkaité põhiõigust – õigust kaitsele. Siinkohal märgib kohus, et Eesti Vabariigi põhiseaduses otseselt sellist põhiõigust kirjas ei ole. Samuti ei ole ka kaebuse esitaja viidanud põhiseaduse paragrahvile, kus väidetav õigus kirjas on. Põhiseaduse § 10 sätestab, et põhiseaduse teises peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Kohtu hinnangul ei ole aga käesoleva väärteoasja raames rikutud ühtegi eeltsiteeritud ega ka muid kaebuse esitaja põhiõigusi seoses esindaja mitteosalemisega tunnistaja ülekuulamisel.
sätestab selgelt, et ülekuulamisel väärteomenetluses ei ole tunnistajal õigust omada esindajat. Kohtule jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide, mille kohaselt väärteomenetluses ei ole aktsepteeritud tunnistaja Gabriele Savtčenkaité esindajat. Vastupidi, väärteoasja materjalides nähtub üheselt, et tunnistaja Gabriele Savtčenkaité on vaidlustanud kohtuvälise menetleja lõpetamise määruse ja kaebuse lahendamise määruse just enda esindaja kaudu. Kohus leiab, et Gabriele Savtčenkaitéle oli tagatud käesoleva väärteomenetluse vältel võimalus vaidlustada seaduses ettenähtud korras kohtuvälise menetleja tegevust, uurimisasutuse 4 menetlustoimingut või väärteomenetluses tehtud lahendeid, mida Gabriele Savtčenkaité on ka kasutanud. Järgnevalt on Gabriele Savtčenkaité kaitsja leidnud, et menetleja E. Pajula poolt tunnistaja Gabriele Savtčenkaité ülekuulamistoiming oli läbiviidud menetlusnorme rikkudes ning menetleja käitumine selle läbiviimisel oli lubamatu. Rikkumine seisnes kaitsja arvates ennekõike selles, et ülekuulamine kestis kokku 3 tundi ja 20 minutit ning nimetatud aja jooksul protokollis menetleja Gabriele Savtčenkaité sõnade kohaselt umbes 1,5 lehekülge ütlusi. Väidetakse, et menetleja käitus Gabriele Savtčenkaité suhtes üleolevalt ning nõudis ütluste andmist. Kaitsja on seisukohal, et rikutud on ka PS § 22 lg 3, mille kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Gabriele Savtčenkaité oli sunnitud mitmeid kordi E. Pajulale selgitama, miks ta ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma ning viitas KrMS § 71 sätetele. Gabriele Savtčenkaité pidi korduvalt nõudma, et ütlused oleks protokollis fikseeritud täpselt selliselt nagu tema poolt antud ütlused. Kohus sellega nõustuda ei saa. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on Gabriele Savtčenkaité tunnistajana üle kuulatud 01.06.2017.a. Tunnistajale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, mida on tunnistaja enda allkirjaga ka kinnitanud. Tunnistajale selgitati tema õigusi ja kohustusi KrMs § 71-73 sätete alusel, s.h õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest. KrMS § 71 lg 2 kohaselt võib tunnistaja keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või menetlusaluse isiku alanejal ja ülenejal sugulasel; õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; lapsendajal ja lapsendatul; abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist; 2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. Ülekuulamise protokollist nähtuvalt hoiatati Gabriele Savtčenkaitét KarS § 318 ja § 320 järgi teadvalt seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumisest ning valeütluste andmise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Ka nähtub tunnistajana antud ütlustest endast, et isik on olnud täpselt teadlik enda õigustest ütluste andmisel/mitte andmisel. Ütluste sisust ei nähtu, et Gabriele Savtčenkaitét oleks mingilgi viisil olnud sunnitud tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu, st ei oleks rikutud PS § 22 lg 3 tulenevat põhiõigust. Gabriele Savtčenkaité on põhjalikult kirjeldanud avarii ja sellele järgnevate sündmuste asjaolusid. Samuti nähtub ülekuulamise protokollist, et protokolli on sisse viidud täiendused Gabriele Savtčenkaité palvel. Nimetatud protokoll on tunnistaja Gabriele Savtčenkaité poolt ka allkirjastatud ning Gabriele Savtčenkaitél ei ole olnud vastuväiteid/märkuseid protokolli kohta, vaid on kirjutatud, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi, läbi loetud ja õige. Seega nähtub üheselt, et Gabriele Savtčenkaitél on protokollis fikseeritud ütluste sisuga nõustunud ning need on fikseeritud täpselt selliselt nagu tema poolt antud ütlused. Kohtu sellist veendumust kinnitab kaebuses välja toodud asjaolu, et Gabriele Savtčenkaité ei oleks nõus olnud allkirjastama protokolli, kui selles fikseeritud ütlused oleks moonutatud menetleja poolt. Lisaks märgib kohus, et ülekuulamise ajalise kestuse osas ei ole seadusandja ette näinud ühtegi piirangut. Tuginedes väärteoasja materjalidele, ei ole kohtu hinnangul menetleja E. Pajula mingilgi viisil menetlusnorme või tunnistaja õigusi rikkunud. Gabriele Savtčenkaité enda allkirjaga ülekuulamise protokollil kinnitanud, et ta nõustub protokollis kajastatud ütlusega ning need on koostatud tema sõnade järgi. Samuti on Gabriele Savtčenkaité kinnitanud, et ütlused on temale tõlgitud leedu keelde (tema emakeelde) ning vastavad tõele. Kohtu hinnangul on tunnistaja 5 Gabriele Savtčenkaité väited menetleja käitumise kohta paljasõnalised ning ümber lükatud tunnistaja ülekuulamise protokollis endas kajastatuga. Järgnevalt heidab kaebaja kohtuvälisele menetlejale ette, et väärteoasjas liiklusõnnetuse menetlemisel on kogutud ainult teo toimepanijate osas õigustavaid asjaolusid. Kohus ei nõustu kaebuse väitega, et käesolevas väärteoasjas on kogutud ainult teo toimepanijate osas õigustavaid asjaolusid ning justkui ei ole kaebuse lahendamise määruses sisuliselt esitatud ühtegi hinnangut kaebaja seisukohtadele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja 19.06.2017.a määruses väärteoasja lõpetamise kohta ja 12.07.2017.a kaebuse lahendamise määruses toodud motiividega ja leiab, et nimetatud määrustes on põhjalikult motiveeritud, millistele tõenditele tuginedes ning millistel õiguslikel alustel on kohtuväline menetleja vastavale seisukohale jõudnud. Samuti on kohtuväline menetleja 12.07.2017.a kaebuse lahendamise määruses vastanud igale kaebuses välja toodud väitele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et tõendeid on kogutud mitmekülgselt ning tegemist ei ole üksnes toimepanijaid õigustavaid asjaolusid kinnitavate tõenditega. Nii nagu ka 12.07.2017.a kaebuse lahendamise määruses on välja toodud, sisalduvad väärteotoimikus mootorrattajuhi ja sõitja tunnistajana antud ütlused liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude kohta, samuti menetleja poolt Ida-Tallinna Keskhaiglast välja nõutud mõlema mootorrattal viibinud isiku epikriisid ning EKEI spetsialisti hinnang tervisekahjustuse ajalise kestuse kohta. Ühtlasi selgitab kohus, et vastavalt
§-le 64 lähtub kohtuväline menetleja tõendeid kogudes
5. peatüki sätetest.
lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Kohus nõustub kaebuses väljendatud seisukohaga, et kohtuväline menetleja peab koguma kõik vajalikud tõendid, seda nii menetlusalust isikut süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. Tulenevalt
põhimõtetest, on väärteomenetluses kohtuvälisel menetlejal tõendite kogumise osas kaalutlusõigus, st diskretsiooniõigus, mis tähendab, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemisel ja tõendite kogumisel iseseisvalt pädev otsustama, milliseid tõendeid on menetleja meelest vajalik koguda. Vahemärkusena märgib kohus, et ka kaebaja esindaja ei ole kaebuses viidanud ühelegi teabele või asjaolule, mis oleks jäetud väärteomenetluses kogumata või hindamata kohtuvälise menetleja poolt. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja, hinnanud kõiki väärteoasjas olemasolevaid tõendeid, jõudis õigustatult seisukohale politseiametniku tegevuses KarS § 30 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise osas, mistõttu on väärteomenetlus lõpetatud
lg 1 p 1 alusel seaduslikult.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 kohaselt on kohtul võimalik teha üks järgmistest lahenditest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtul puudub
6 Seega, kuivõrd kohus ei tuvastanud, et PPA sisekontrollibüroo III talituse juhi Evelin Pajula 19.06.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määrusega ja PPA arendusosakonna ennetus- ja süüteomenetluse juhtivkorrakaitseametniku Ele Nuka 12.07.2017.a kaebuse lahendamise määrusega oleks rikutud kaebuse esitaja Gabriele Savtčenkaité põhiõigusi ja vabadusi, tuleb Gabriele Savtčenkaité kaebus jätta täies ulatuses rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.