Obsah (4)

§ 101§ 100§ 108§ 102

2-16-15964 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtunik Otsuse kuupäev Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Raivo Einula 19.juuni 2017 Tsiviilasja number 2-16-15964 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu elatise nõ

§ 101lg 1).

2016.a oli elatise miinimummäär 215 eurot kuus. Alates 01.01.2017 on elatise miinimummääraks 235 eurot.

1. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest sama kuu 10.kuupäevaks Xxxx pangakontole XXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) selgitusega „Xxxx elatis“. 1 2-16-15964
2. Välja mõista Xxxx`lt (sünd. xxxx) poja Xxxx`i (sünd. xxxx) kasuks tagasiulatuvalt elatis ajavahemiku 01.01.2016-20.10.2016 eest kokku summas 2073,80 eurot.
3. Määrata TsMS § 445 alusel kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et Xxxxtasub otsuse resolutsioonis p 5 märgitud elatise Xxxx pangakontole XXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) 4 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiselt võrdse tagasimaksega, so igakuiselt summas 518,45 eurot.
4. Anda Jekaterina Kangurile ainuõigus Xxxxile väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks lapse ülalpidamiseks.
5. Jätta rahuldamata viivisenõue väljamõistetud elatiselt ajavahemiku 01.01.2016-20.10.2016 eest. Menetluskulud
6. Jätta menetluskulud kostja kanda.
7. Mõista Xxxx`lt (sünd. xxxx ) välja Xxxxkasuks menetluskulud: tõlkekulud 136,73 eurot ja lepingulise esindaja kulud 662,40 eurot tasumisega Xxxx arvelduskontole.
8. Mõista Xxxx välja Xxxx kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni
9. Tagastada Xxxx tõlkekulude ettemaks 69,22 eurot Xxxx pangakontole XXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Xxxx (seadusliku esindaja Xxxx kaudu) esitas 21.10.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx vastu elatise nõudes. Kohus jättis hagi 26.10.2016 määrusega käiguta. Hageja esitas hagi täienduse 28.10.
10. Kohus võttis hagi menetlusse 16.11.
11. Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavaldus Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatise alates 01.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni (24.03.2031) ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vastaval kuul. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest perioodil 01.11.2015-30.10.2016 kokku summas 2540 eurot (2015.a eest 390 eurot; 2016.a eest 2150 eurot), kohustades kostjat tasuma võlgnevus hageja seadusliku esindaja pangakontole ühe kuu 2 2-16-15964 jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja tasumisega viivitamisel kohustada hagejat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Hageja sündis Rotterdamis, Hollandis xxxx. Kui lapse sünnihetkel ei ole vanemad abielus, siis Hollandi seaduste järgi on emal täielik isikuhooldusõigus ja täielik varahooldusõigus. Kui isa nimi on kantud sünniakti, tekib lapsel õigus elatisele. Hageja koos emaga kolis Tallinnasse tagasi 2014 septembri alguses, hageja elab koos emaga. Kostjal oli hageja esindajaga sõlmitud suuline kokkulepe, et ta maksab vabatahtlikult hagejale elatisraha 250 eurot kuus. Kostja maksis elatisraha vahelduvalt alates 2014 oktoobrist kuni 2015 oktoobrini. Kostja elab Hollandis, Rotterdamis. 2015 külastas kostja hagejat kolmel korral. 2016 ei ole kostja kordagi hagejat külastanud ega osalenud tema kasvatamises. 2016 alguses teavitas kostja kirjalikult, et ta on enda hinnangul üle maksnud ning ei näe põhjust miks ta 2016.a peaks elatist tasuma. Seega kostja on hoidunud tahtlikult kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hageja esindaja on korduvalt kostjat teavitanud Eestis kehtivast elatise miinimummäärast, lapse ülalpidamiskohustusest, samuti sellest, et kostjal on tekkinud elatise võlgnevus alates 2015 novembrist ning 2017 kehtima hakkavast elatise miinimummäärast. Kostja on keeldunud elatise tasumisest. Kostja vastus Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et pooled leppisid suuliselt kokku elatise summas 250 eurot tasumiseks igakuiselt. Pooled pidasid selles osas läbirääkimisi, kuid kokkulepet ei saavutanud, kuna läbirääkimistel oli üheks tingimuseks ka kostja ja lapse suhtlemiskorra kehtestamine. Kostja ei ole kunagi keeldunud lapse ülalpidamises osalemisest, vaid on pidevalt lapse ülalpidamises osalenud. Samuti ei ole kostja keeldunud 2017 eest elatise seaduses sätestatud määras tasumisest ning on tasunud hageja ema arveldukontole elatise 235 eurot. Kostja võtab seega hagiavalduse osaliselt õigeks ning nõustub tasuma hagejale elatist alates 01.01.2017 pooles Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras jooksva kuu 10.kuupäevaks. Kostja palub määrata, et elatis tasutakse jooksva kuu eest
12. kuupäevaks, kuivõrd kostja ei saa palka selliselt, et oleks võimalik kohaselt täita elatise tasumise kohustust 1.kuupäevaks. Tagasiulatuva elatise nõude osas kostja hagi õigeks ei võta ning leiab, et hagi on esitatud alusetult ja pahatahtlikult. Hageja kolis Tallinnasse elama 2014 septembris ning 2014 alates on kostja teinud hageja seaduslikule esindajale ülekandeid järgmiselt: -2014 kokku 5800 eurot: septembris 5000 eurot, oktoobris 250 eurot ja 200 eurot, novembris 200 eurot ja 150 eurot. Elatise alammäär 2014 oli 177,50 eurot, seega 4 kuu eest kuulus tasumisele 710 eurot ning tasutud on enam 5090 eurot. -2015 kokku 3490 eurot: jaanuaris 250 eurot, 100 eurot ja 40 eurot, märtsis 250 eurot, aprillis 350 eurot, mais 250 eurot, juunis 500 eurot, juulis 250 eurot, augustis 250 eurot, septembris 250 eurot, oktoobris 350 eurot, novembris 250 eurot ja detsembris 400 eurot. Samuti osales kostja 2015.a lapse ülalpidamises lapsele esemete soetamise teel. Elatise alammäär 2015 oli 195 eurot, kokku 12 kuu eest 2340 eurot ning kostja on rahas tasunud enam 1150 eurot, samuti tasus kostja 2015.a lapse välisriigi puhkusereisi ja riiete-jalanõude eest. -2016 oli elatise alammäär 215 eurot ning 12 kuu eest elatise maksete kogusumma 2580 eurot. Arvestades, et lapse isa tasus 2014 ja 2015 enam kokku vähemalt 6240 eurot, on lapse isa ka peale 2016.a maksete maha arvestamist tasunud enam kokku 3660 eurot. Kostja selgitas hageja seaduslikule esindajale asjaolusid, miks 2016 ülekandeid ei teostata. Lapse vanematel olid erimeelsused 2016 elatise rahas tasumise osas seetõttu, et kostja oli varasemalt teinud ülekandeid märkimisväärselt suuremates summades. Seda, mille tarbeks on maksed teostatud määrab VÕS § 88 kohaselt kostja. Juhul, kui vaidlust ei ole võimalik kompromissiga lõpetada, palub kostja kohtul arvestada kostja poolt pidevat lapse ülalpidamises osalemist, samuti seda, et kostja on lapsele 2015.a ostnud esemeid, mida hageja on kinnitanud ning kostja tasus 2015 ka lapse välisriiki puhkusele reisimise eest, mis jäi ära hageja emast tulenevalt, kuid milliseid kulusid ja kostja panust tuleb kostja hinnangul lapse osas tagasiulatuva elatise osas arvestada. Kostja ei ole keeldunud ega jätnud oma lapse 3 2-16-15964 ülalpidamises osalemata, samuti ei saa tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudega tekitada olukorda, kus kostja pannakse raskesse rahalisse olukorda. Kostja palub rahuldada hagiavaldus õigeksvõtule tuginevalt osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 01.01.2017 pooles Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras kuni hageja täisealiseks saamiseni ja jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Hageja 04.02.2017 seisukoht Lapse vanemate kooselu ajal sõlmisid pooled kokkuleppe, et kostja kannab lapse ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale üle igakuuliselt 250€ ja kui tal on rahaliselt võimalik, siis ka rohkem. 2014-2015 kostja enam-vähem nii ka tegi, nagu nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõtteltki 2015.a kohta. 2016.a ei tasunud kostja elatist üldse. Et vältida hagi tõendamise vajadust, esitas hageja elatisenõude mitte kokku lepitud ulatuses, vaid seadusjärgses alammääras. Oma 24.11.2016 WhatsApp messengeri sõnumis lubas kostja hakata siiski alates 01.12.2016 taas tasuma 250€ kuus, kuid ei ole seda siiani teinud. Väär on kostja hagivastuse väide, nagu ta oleks 2014 tasunud lapse ülalpidamiseks 5800€, sh 2014 septembris 5000€. Kostja kandis 5000€ hageja seaduslikule esindajale 26.08.
13. See oli kostja makse hageja seaduslikule esindajale kuulunud Mercedes Benz sõiduauto eest, mille kostja omandas hageja seaduslikult esindajalt, sest hageja seaduslik esindaja pidi kolima Eestisse ja ei kavatsenud seda autot kaasa võtta. Kostja maksekorralduselt nähtub, et makse selgituseks on „Mercedes“ ning hageja seadusliku esindaja kirjavahetusest RDW-ga (s.o. Hollandi riiklik autoregister), nähtub hageja seadusliku esindaja pöördumine registri poole ja registri vastus, et nad küll ei saa ilma kostja nõusolekuta anda kinnitust, et Mercedes Benz sõiduauto omandiõigus on vormistatud kostja nimele, kuid saavad kinnitada, et kõnealune sõiduk vormistati Hollandis eraisiku nimele 02.09.
14. Väide, et poolte kokkuleppel elatise tasumisega üle seaduses sätestatud alammäära 2015.a tekkis elatise ettemakse
15. aastaks, ei tugine seadusele. Seetõttu ei näe hageja seaduslik esindaja ka põhjust tagasiulatuvast elatisest loobumiseks. Kostja pangakontolt nähtuvad maksed hageja seadusliku esindaja kontole 2015 novembris ja detsembris, mistõttu vähendab hageja oma nõuet 2015 novembrikuu ja detsembrikuu elatise ulatuses. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud nii sisuliselt kui õiguslikult ja ei tule kostjale üllatuslikult. Hageja ema ja kostja e-kirjavahetusest nähtub, et 2016 jooksul on lapse ema korduvalt elatise maksmise vajadust meelde tuletanud. 24.11.2016 messengeris edastatud sõnumis lubas kostja hakata taas hakata elatist tasuma alates 01.12.2016 250€ kuus, mida ta aga tegema ei asunud. Hageja palub: -mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus perioodi eest 01.01.2016 kuni hagi esitamiseni, st kuni 20.10.2016, kogusummas 2078.33€, kohustades kostjat tasuma võlgnevuse hageja seadusliku esindaja pangakontole ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja tasumisega viivitamisel kohustada teda tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses; -mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates 21.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni 24.03.2031 pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, kohustades kostjat kandma elatis hageja seadusliku esindaja pangakontole jooksva kuu eest kuu esimeseks päevaks. 13.02.2017 e-kirjas kinnitab hageja, et on nõus kostja 13.01.2017 ettepanekuga, et elatis tasutakse jooksva kuu eest 10.kuupäevaks. Kostja 20.02.2017 seisukoht Kostja ei nõustu hageja selgitustega, sh eriti asjaoluga, et pooled olid kooselu ajal leppinud kokku elatise tasumises 250 eurot kuus. Hageja poolt esitatud e-kirjadest nähtub, et 250 eurot kuus tasumiseks, on olnud hageja seadusliku esindaja nõue, mitte poolte kokkulepe. Hageja seaduslik esindaja eksitas kostjat elatise määra ja arvestamise aluste osas, mistõttu ei saa väita, et kostja andis alust hagi esitamiseks. Hageja vanematel oli vaidlus selle üle, millises määras peaks kostja hageja ülalpidamises osalema, mistõttu ei saa rääkida sellest, et neil oli kokkulepe elatise summas 250 eurot 4 2-16-15964 kuus tasumiseks. Kostja leiab, et olukorras, kus kostja on tasunud elatist alammäära ületavas summas ning ostnud lisaks lapsele samal perioodil ka riideid ja jalanõusid ning tasunud puhkusereisi kulusid, samuti teatanud, et loeb enamtasutud summa 2016 elatise tasumise katteks, on kostja osaliselt täitnud juba 2015.a 2016.a elatise rahas tasumise kohustuse ning nimetatut tuleb asja lahendamisel tagasiulatuva nõude osas arvestada. Kostja edastas hageja seaduslikule esindajale 04.01.2016 e-kirja manusena selgitused, et Hollandi seadustele tuginevalt on kostja tasunud 2015.a elatist liiga palju ning sellest tulenevalt 2016.a kostja elatist ei maksa. Samuti selgitas kostja hagejale, et Hollandi süsteemis kohaselt peab kostja kui kahe lapse isa tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus ehk 1800 eurot aastas, samas kui kostja on tasunud üle 3800 euro. Kostja selgitas, et hakkas tasuma elatist Hollandi seaduste kohaselt ning järgmine elatise makse toimub alates 01.01.
16. Selliselt ei ole hageja seadusliku esindaja poolt peale kostja 04.01.2016 edastatud meeldetuletused elatise tasumise osas asjakohased ja elatise nõude esitamine on samuti vähemalt osaliselt põhjendamatu. Vaidlus puudub selles, et kostja on 04.01.2016 e-kirjas määranud, et summad, mida ta maksis 2015.a alammäärast enam, loeb kostja tasutuks 2016.a elatise kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja on teatanud, et tema kostja arvestustega ei nõustu, ei tähenda, et hageja või tema seaduslik esindaja saaksid määrata, mille katteks on kostja raha tasunud. Vaidlus selles puudub, et kostja on 2015 tasunud hageja ülalpidamiseks kokku 3490 eurot ning 2015 kuulus tasumisele alammääras elatis 195 eurot kuus ehk kokku 12 kuu eest 2340 eurot. Selliselt tasus kostja 2015.a enam vähemalt 1150 eurot. 2015 ostis kostja hagejale riideid kokku summas 164,78 euro eest, milliste osas on hageja ema kostjat 05.01.2016 e-kirjas tänanud. Kostja tasus 2015.a rahas elatist enam täiendavalt 164,78 eurot ehk kokku 1314,78 eurot. Samuti ostis kostja hagejale jalanõud 85,75 eurot ja 44,99 eurot. Selliselt tuleb arvestada, et kostja tasus 2015 rahas elatist enam täiendavalt 130,74 eurot ehk kokku 1445,52 eurot. Kostja ostis hagejale ka iPad mini 190 euro eest. Kostjale teadaolevalt on lisaks Eestile ka Holland maksnud hagejale täiendavat lapsetoetust, mistõttu leiab kostja, et ka nimetatut tuleb arvestada tagasiulatuva elatise väljamõistmisel ja tuleb igakuiselt 30 eurot hageja poolt kostjalt nõutavast elatise tagasiulatuvast nõudest täiendavalt maha arvestada. Selliselt on kostja arvestuste järgi vajalik tagasiulatuvast nõudest täiendavalt maha arvestada 2016.a eest 289,35 eurot, mis on kaetud Eesti ja Hollandi poolt makstavate lapsetoetustega. Alates hagi esitamisest kuni 31.12.2016 tuleb kostjalt välja mõistetavast elatisest samuti lapsetoetus maha arvestada kostja poolt tasumisele kuuluvast elatisest kokku summas 70,65 eurot. Kuivõrd toetust maksti ka 2015, siis tuleb nimetatud toetus arvestada 2015.a lapse vajaduste katmiseks, mis omakorda tähendab, et kostja eelnevad arvestused enam tasutud summa osas omakorda kasvavad 360 euro võrra, sest 2015 oli kostja osast lapse ülalpidamiseks kaetud lapsetoetustega 12*30 eurot ehk 360 eurot. Selliselt tasus kostja 2015.a lapse ülalpidamiseks enam, mitte 1445,52 eurot, vaid 1805,52 eurot. Kostja leiab, et hagejal puudub elatise tagasiulatuv nõue, kuna olukorras, kus tulumaksutagastust ei ole veel tagasiulatuvast elatisenõudest maha arvestatud, on hageja saanud rohkem, kui on hageja võlgnevuse nõue. Hageja tagasiulatuv nõue on summas 2078,33 eurot, millest tuleb maha arvestada 2015 enamtasutu summas 1805,52 eurot ja sellele lisaks 2016 eest täiendavalt 289,35 eurot, mis teeb -16,54 eurot. Hageja ei ole arvestanud riiklikke lapsetoetusi, kostja poolt soetatud esemeid ega tulumaksutagastusi. Arvestades asjaolu, et kostja on määranud, et 2015 enam tasutu tuleb lugeda 2016.a ülalpidamiskohustuse täitmiseks, tuleb seda ning riiklikke toetusi ja kostja poolt soetatud esemeid tagasiulatuva nõude puhul arvestada ja jätta hageja nõue rahuldamata. Kuigi kostja ei nõustu hageja väidetega 2014 tasutud 5000 euro osas, ei pea kostja mõistlikuks nimetatu üle käesolevas asjas vaielda. Juhul, kui kohus leiab, et kostjalt on võimalik mõista välja tagasiulatuva elatise võlgnevus, palub kostja määrata TsMS § 445 alusel tagasiulatuva elatise kohustuse täitmiseks otsuse täitmise kord, mille kohaselt kohustub kostja tasuma tagasiulatuva elatise võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest koos igakuiste elatise maksetega
17. kuupäevaks. Hageja 25.04.2017 seisukoht 5 2-16-15964 Hageja ei nõua elatist 2015 novembri- ja detsembrikuu eest, millest järelduvalt on kostjal võimalik vastu vaielda tagasiulatuva elatise nõudele alates 01.01.2016 kuni hagi esitamiseni. Hageja on 2015 novembri ja detsembrikuu elatise nõude tagasi võtnud. Kui kostja väidab, et vanemate vahel oli 2015 teistsugune elatise kokkulepe kui 250€ tasumiseks, tuleb tal seda tõendada. Vaatamata mahukatele väidetele ei ole kostja ühtki sellekohast tõendit esitanud. Hageja on esitanud poolte kirjavahetuse ning kostja ise on esitanud oma pangakonto väljavõtte, kust nähtuvad igakuulised maksed hageja seaduslikule esindajale maksete selgitusega „Julian“ või „Julianile“. Kui kostja ei oleks nõustunud, et pooled olid kooselu ajal leppinud kokku elatise tasumises 250 eurot (või võimalusel rohkem) kuus, siis ei oleks ta selliseid summasid tasunud. VÕS § 88 lg 1 kohaldub situatsioonis, kus võlgnikul on kohustus võlausaldajale üle anda raha mitme erineva kohustuse täitmiseks, kuid üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, sellisel juhul võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks ta raha üle annab. Käesolevas vaidluses tasus kostja 2015.a igakuuliselt lapsele elatist vähemalt 250€ kuus ega jäänud sellega võlgu. Riigikohtu lahendist 3-2-1-166-13 nähtub, et kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja. Ilmselgelt ei ole mõistlik aasta pärast elatise tasumist teatada, et tegelikult on elatis lapsele tasutud järgmise aasta arvelt, sest selleks ajaks on raha lapse peale juba ammu ära kulutatud ja seadus ei sätesta võimalust makstud elatist tagasi nõuda. Ühelgi kostja 2015 ülekandel ei ole märget, et tegemist oleks 2016 ettemaksuga, sellise avalduse tegi kostja esmakordselt 2016, soovides sellega tagantjärele muuta oma varasemaid igakuulisi tahteavaldusi lapsele elatise tasumiseks. Seda seadus ei võimalda. Kohtupraktikas väljakujunenult on tehingu tõlgendamisel oluline poolte tahe tehingu tegemise ajal (TsÜS § 67 lg 1 ja § 69), mitte tahte tagantjärele muutmine. Seega isegi juhul, kui käesolevas asjas olnuks kohaldatav VÕS § 88 lg 1 ja kostja saanuks tagantjärele tugineda, millise kuu elatise tasumiseks milline ülekanne on tehtud, ei saaks kohus tuvastada elatise ettemaksmist 2016.a arvel, seetõttu, et poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes ei oleks mõistlik inimene kostja 2015.a maksetest aru saanud, et tegelikult kanti raha 2015.a igal kuul 2016.a ettemakseks. Ei siseriiklik ega rahvusvaheline õigus ei sätesta, et ülalpidamise ulatuse määramisel tuleks arvestada kohustatud isiku elukohariiki. Seetõttu leiab hageja, et meeldetuletused elatise tasumiseks pärast 04.01.2016 on väga asjakohased, sest võtavad kostjalt ära võimaluse tugineda seaduse mittetundmisele või nõude (oma kohustuse) üllatuslikkusele. Kostja tugines vääralt tema kui kahe lapse vanema kohustusele, sest tegelikult ta oma vanemale lapsele ülalpidamist ei andnud ei kooselu ajal hageja seadusliku esindajaga ega anna ka praegu. Hageja ei ole taotlenud elatist 2015.a eest, mistõttu ei ole asjassepuutuvad ei kostja matemaatika ega kviitungid 2015 ostetud rõivaste jm kulude kohta. iPad mini oli lapsele sünnipäevakingituseks, mitte aga tema ülalpidamine. Hageja sai Hollandi lastetoetust ajal, mil ta elas Hollandis, 191,65€ kvartalis. Viimati sai hageja ema toetust 2014 III kvartali eest 01.10.2014, 2015 ta toetust ei saanud. Ühe eksliku ülekande tegi Hollandi asutus 04.01.2016.a 2015.a IV kvartali eest ja selle nõudis Hollandi asutus Sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste üksuse kaudu kohe ka tagasi ning hüvitis peetigi kinni hageja seaduslikule esindajale makstava Eesti peretoetuse arvelt perioodil 01.04.2016-01.08.
18. Haginõude perioodil ei ole hageja toetust Hollandist saanud. Puutuvalt Eesti peretoetusse selgitab hageja, et kuni lapse 3-a saamiseni sai ta toetust 88,35€, sealt edasi 50€, see aga ei anna alust, lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-174-16, ei tagasiulatuvat ega edasiulatuvat elatist vähendada. TuMS § 23¹ lg 1 järgi võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu lapse üks residendist vanem, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, alates teisest lapsest. Hageja seaduslikul esindajal on üks laps, ta ei saa ega ole saanud tagasi tulumaksu. Hageja ei nõustu, et tagasiulatuvat elatist peaks kostja tasuma aasta jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks objektiivne vajadus venitada oma võla tasumisega terve aasta ega oma sissetulekute ja varalise seisundi viletsat seisu. Hageja nõustub, kui tagasiulatuv elatis tasutakse talle kahe võrdse tagasimaksega 2 kuu jooksul otsuse jõustumisest Kohtu seisukoht 6 2-16-15964 Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimuses, artikli 3 kohaselt, liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama: a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Sama määruse artikli 15 kohaselt, ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23.11.2007 Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. 2007.aasta Haagi protokolli artikli 3 lõike 1 kohaselt, ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus on elatist saama õigustatud isiku harilik viibimiskoht, välja arvatud, kui protokollis ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et lähtudes asjaolust, et hageja elab alaliselt Eesti Vabariigis, on käesolevas asjas esitatud hagi pädev lahendama Eesti kohus ja kohaldada tuleb Eesti Vabariigi õigust. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on alates 2014 septembrist elanud ainult koos emaga. Seega on kostjal kui lahus elaval vanemal

§ 100

lg 2 tulenev kohustus hagejale elatist maksta.

§ 100lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 7 2-16-15964 01.01.2016-20.10.2016 eest. Hagiavalduse kohaselt oli hageja vanematel suuline kokkulepe, et kostja maksab hagejale elatist 250 eurot kuus. Kostja väitel ei olnud vanemate vahel nimetatud kokkulepet. Kohus loeb hageja seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõtetega ja kostja arvelduskonto väljavõttega tõendatuks, et kostja on hagejale maksnud elatist 2014 oktoobris 450 eurot (250+200), novembris 350 eurot (200+150), seega 2014 oktoobrist-detsembrini keskmiselt 266,67 eurot kuus. Hageja on esitanud 26.08.2014 dokumendi nr 140826F10091, mille kohaselt on kostja teinud makse summas 5000 eurot selgitusega „Mercedes“ ja hageja selgituse kohaselt on hageja seaduslik esindaja saanud kostjalt 5000 eurot sõiduauto müügitehingu eest, mitte elatiseks hagejale. Kohtu hinnangul ei nähtu 26.08.2014 dokumendi nr 140826F10091 selgitusest, et tegemist on elatise maksega. Kohus loeb hageja seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõtetega ja kostja arvelduskonto väljavõttega tõendatuks, et kostja on hagejale maksnud elatist 2015 jaanuaris 390 eurot (250+100+40), märtsis 250 eurot, aprillis 350 eurot, mais 250 eurot, juunis 500 eurot, juulis 250 eurot, augustis 250 eurot, septembris 250 eurot, oktoobris 350 eurot, novembris 250 eurot ja detsembris 400 eurot, seega minimaalselt 250 eurot kuus. Kohus ei pea 2015.a tasutud elatise hulka kuuluvaks lapse välisriiki puhkusele reisimise kulusid reisi eest, mida kostja teabe kohaselt ei toimunud. Kohtu hinnangul on reisikulusid põhjendatud elatise hulka arvata ainult vanemate kokkuleppel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 kohaselt: lg 1, tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti; lg 2, otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg; lg 3, kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja seaduslik esindaja on 20.04.2015 kostjale saadetud e-kirjas teatanud, et kui kostja arvab, et 250 eurot on liiga palju Juliani jaoks, on kostja enam kui teretulnud maksma 195 eurot kuus. Kostja on 2015.a jätkuvalt maksnud hagejale elatist vähemalt 250 eurot kuus ning on ostnud hagejale ka riideid. Kohtu hinnangul võib hageja seadusliku esindaja ja kostja arvelduskontode väljavõtetest nähtuvatest tehtud maksetest järeldada, et kostja tahe oli maksta hageja seaduslikule esindajale hageja ülalpidamiseks vähemalt 250 eurot kuus. Kostja poolt hageja seaduslikule esindajale 24.11.2016 saadetud sõnumist nähtuvalt teatab kostja, et 1.detsembriks hakkab ta uuesti saatma hageja seaduslikule esindajale 250 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud sõnumist nähtub kostja kinnitus sellele, et hageja vanemate vahel oli varem sõlmitud kokkulepe hagejale elatise summas vähemalt 250 eurot maksmiseks, samuti võib kostja käitumisest elatise maksete tegemisel alates 2014 oktoobrist hageja vanematega sarnane mõistlik isik aru saada, et hageja vanemate vahel on kokkulepe ja et kostja tahe on maksta hagejale elatist vähemalt 250 eurot kuus. Samuti on usutav, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli mõistlik kokkulepe, et mõnikord maksab kostja elatist vähem ja teinekord rohkem, mis nähtub hageja seadusliku esindaja 05.01.2016 e-kirjast ja kostja poolt alates 2014 oktoobrist tehtud maksete suurusest. Ka on kostja ostnud hagejale riideid samal ajal elatise rahas maksmisega. Kostja on 04.01.2016 hageja seaduslikule esindajale saadetud e-kirjas avaldanud, et ta on tasunud elatist 2015.a poole rohkem ja et 2015 tehtud maksetega on tasutud 2016.a eest elatis ette. 19.04.2016 kostjale saadetud e-kirjas kinnitab hageja seaduslik esindaja, et ta ei ole endiselt nõus kostja arvutustega ja kavatsusega mitte elatist maksta. Kostja ei ole 2016.a hageja seadusliku esindaja arvelduskontole elatisemakseid teinud, milles on pooled üksmeelel. Kohtu hinnangul on kostja 04.01.2016 e-kirjaga tõendatud, et kostja ei soovinud 2016.a hagejale elatist summas 250 eurot maksta, kuna luges, et ta on juba elatise ette tasunud. VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üle antud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja viide VÕS § 88 asjakohane, kuna kostja poolt tehtud elatisemaksetest piisas vastava kuu eest elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Kohus nõustub hagejaga selles, et poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes ei oleks mõistlik inimene kostja 2015.a maksetest aru saanud, et kostja tahe võis olla kanda raha 2015.a igal kuul 2016.a ettemakseks. 8 2-16-15964 Samuti ei ole mõistlik aasta pärast elatise tasumist teatada, et tegelikult on elatis lapsele tasutud järgmise aasta arvelt; ka ei ole 2015.a ülekannetest näha, et tegemist oleks 2016.a ettemaksuga. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt, kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 67 lg 1 ja § 69 alusel on kohtu arvates tehingu tõlgendamisel oluline poolte tahe tehingu tegemise ajal, mitte tahte tagantjärele muutmine ning et iga mõistlik inimene oleks pidanud 2015.a ülekannetega tehtud makseid 2015.a elatise makseteks. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja ei ole elatise 2016.a eest ette tasumist tõendanud ning et 2015.a tasutud elatisemaksetega on kostja tasunud elatist 2015.a eest. Samas on kostja 04.01.2016 e-kirjas hageja seaduslikku esindajat üheselt arusaadavalt teavitanud sellest, et kostja ei soovi jätkata hagejale 2016.a. elatise maksmist summas 250 eurot. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 01.01.2016-20.10.2016 eest, lähtudes elatise miinimumsummast. Kostja on tagasiulatuva elatise nõudele vastu vaielnud. Kuivõrd kostja ei ole hagejale 2016.a elatist maksnud, siis on põhjendatud hageja nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista ajavahemiku 01.01.2016-20.10.2016 eest 2073,80 eurot (9 x 215=1935€; 20 x 6,94=138,80€). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra ning et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohus nõustub Riigikohtu seisukohaga ja on arvamusel, et riiklike toetustega arvestamine on kindlasti põhjendatud olukorras, mil elatise nõue on esitatud miinimummäärast suuremas summas või kui elatist maksma kohustatud vanem ei ole varaliselt võimeline miinimumsummas elatist maksma, millise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Kohus leiab, et kostja poolt esile toodud asjaoludel ei ole põhjendatud riiklike toetustega arvestamine ja tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise vähendamine alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Hageja on arvelduskonto väljavõtetega tõendanud, et hagi nõude perioodil ei ole hageja Hollandi riigilt lapsetoetust saanud ning et 04.01.2016 ekslikult makstud toetus summas 191,65 eurot on Sotsiaalkindlustusameti 22.03.2016 e-kirja kohaselt hageja seaduslikult esindajalt vastavalt Euroopa Liidu perehüvitise maksmise reeglitele Hollandi riigile tagasi nõutud. Rahvastikuregistri andmetel on hageja seaduslikul esindajal üks laps, seega ei kohaldata tema suhtes TuMS § 23¹ lg 1 sätestatud täiendava maksuvaba tulu maha arvamise võimalust. Kostja on taotlenud määrata TsMS § 445 alusel tagasiulatuva elatise kohustuse täitmiseks otsuse täitmise kord, mille kohaselt kohustub kostja tasuma tagasiulatuva elatise võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja on 25.04.2017 menetlusdokumendis nõustunud sellega, et kostja tasub tagasiulatuva elatise kahe võrdse tagasimaksega 2 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et elatise võlgnevuse tasumine varem kui 12 kuu jooksul ei ole kostjal majanduslikult võimalik. Kohus peab mõistlikuks määrata tagasiulatuva elatise tasumine 4 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiselt võrdse tagasimaksega, so igakuiselt summas 518,45 eurot. Kohtu hinnangul on sellega arvestatud osaliselt nii hageja kui kostja seisukohti ning vähendatud võimalust, et elatise võlgnevuse ühe maksena või kahes osas tasumisel võiks viibida igakuise elatise tasumine. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude. Kuna hageja on esitanud isa vastu hagi elatise saamiseks, tuleb see lahendada perekonnaseaduse sätete alusel. Poolte vahel ei ole lepingust tulenevat võlasuhet ning seega ei ole tegemist võlaõigusliku nõudega, millelt saaks võlaõigusseaduse (VÕS) 9 2-16-15964 alusel viiviseid välja mõista. Perekonnaseaduses elatiselt viivise nõudmise võimalust ette nähtud ei ole. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatis miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on vastuses hagile elatise nõude õigeks võtnud alates 01.01.2017. Kostja on esitanud maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on 10.01.2017 tasunud hagejale elatist 2017 jaanuarikuu eest 235 eurot, mis on kehtiv elatise miinimummäär. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostja ei ole hagejale 2016.a elatist maksnud. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid kostja ei ole hagejale tasunud 2016.a elatist, millega on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust varasemalt. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja igakuiselt miinimumsummas alates hagi esitamisest.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2017 on 470 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on alates 01.01.2017 elatise miinimummäär 235 eurot. Kostjal on võimalik 2017.a, sh jaanuaris, juba tasutud elatis tasaarvestada käesoleva otsusega välja mõistetud elatisega. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda majanduslikult hagejale igakuiselt elatist maksta vähemalt miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust ei analüüsi kohus kostja ülalpidamisvõimet. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuigi kostja on vastuses hagi osaliselt õigeks võtnud, ei ole see aluseks menetluskulude jaotamiseks erinevalt TsMS § 162 lg 1 sätestatust, kuna nähtuvalt kohtumenetluses tuvastatud asjaoludest, ei ole võimalik järeldada, et kostja ei oleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr

1. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 10 2-16-15964 Hageja menetluskuludeks on tõlkekulud ja lepingulise esindaja kulud. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 217 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Seega on hagejal õigus menetluses kasutada lepingulise esindaja õigusabi sõltumata sellest, kas hageja seaduslik esindja on ise jurist või ei ole. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses suuremas osas vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 5,97 tundi tunnihinnaga 138 eurot summas 823,86 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -07.10.2016 suuline konsultatsioon hagi esitamiseks 1,17 tundi x 138€ = 161,46€; -kirjalikud nõupidamised (e-kirjavahetus) 0,5 tundi x 138€ = 69€; -03.02.2017 menetlusdokumendi koostamine 1,5 tundi x 138€ = 207€ -25.04.2017 menetlusdokumendi koostamine (168 min) 2,8 tundi x 138€ = 386,40€. Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulu 07.10.2016 suulisele konsultatsioonile 1,7 tundi summas 161,46 eurot. Hagiavalduse on esitanud hageja seaduslik esindaja ja nimetatud menetlusdokumendist ei nähtu lepingulise esindaja abi; hageja soovib välja mõista elatise miinimumsummas, seega ei pea hageja oma ülalpidamiskulusid põhjendama ja tõendama. Ka on hagiavalduse vorm avaldatud veebilehel http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentidevormistamisest. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks summas 662,40 eurot. TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud. Hageja tõlkekuludeks on: 1) hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud e-kirjade tõlkekulud summas 55,95 eurot ilma käibemaksuta, mis on tõendatud OÜ Xxxx 26.10.2016 arvega nr 16102602; 2) hagi menetlusse võtmise määruse tõlkekulud summas 80,78 eurot koos käibemaksuga, mis on tõendatud Mill Tõlkebüroo OÜ 24.11.2016 arvega nr
2. Kokku on hageja tõlkekuludeks 136,73 eurot. Hageja on menetlusdokumendid tõlkinud ja teinud kohtule tõlkekulude tasumiseks vastava ettemakse kohtu korraldusel ning nimetatud tõlkekulud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 143, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 799,13 eurot koos käibemaksuga, millest 136,73 eurot on tõlkekulud ja 662,40 eurot on lepingulise esindaja kulud. Hageja on teinud kohtule tõlkekuludeks ettemaksu 150 eurot, millest on tõlkekuludeks tasutud 80,78 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejale tagastada 69,22 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 11