1-14-9207/114

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9207 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Aleksandr Pantelejev (isikukood Süüdimõistetu 39408163721) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
9. mai 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Barrister Narva makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandr Pantelejevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Mõista Aleksandr Pantelejevilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. jaanuari
12. a otsusega tunnistati Aleksandr Pantelejev süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Teda karistati vangistusega 3 aastat ja 2 kuud. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 järgi Viru Maakohtu
13. septembri
14. a otsusega mõistetud karistuse osa võrra. Liitkaristuseks jäi 4 aastat 3 kuud vangistust, mille algusajaks loetakse
15. mai
16. Karistuse lõpptähtaeg saabub
17. augustil
19. Viru Maakohtu
20. mai 2017 määrusega jäeti A. Pantelejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et A. Pantelejevit on kriminaalkorras 2 korral karistatud. Ta kannab esimest reaalset vangistust, mis on toime pandud katseajal. See näitab, et A. Pantelejev ei suutnud kanda karistust vabaduses ja pani toime uue kuriteo. Uue kuriteo riskifaktoriks võib pidada A. Pantelejevi sõltuvust narkootikumidest. Täidetud ei ole ka kinnipeetava oluline eeldus ennetähtaegseks vabastamiseks – nimelt on A. Pantelejevil 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Pärast eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamist on A. Pantelejevit korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et tema käitumine vangistuses ei ole paranenud. Kui kinnipeetav ei suuda rangetes tingimustes kehtivale korrale alluda, seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Nii võlad kui varasemad varalise kasu eesmärgil toime pandud kuriteod näitavad, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel uuesti kuritegelikule teele asuda. Garanteeritud töökoht asub Tallinnas, ent isiku vabanemisjärgne elukoht on Narvas. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole A. Pantelejev motiveeritud vanglas majandustöödel töötama, väljendades sellega subkultuurilisi hoiakuid. Enne vangistust elas ta vanemate kulul. See seab kahtluse alla A. Pantelejevi motivatsiooni vabanemisjärgselt tööle asuda. Positiivsena tõi kohus välja, et A. Pantelejevil on vabanemisel kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Vangistuses on ta läbinud kunstiteraapia ning sotsiaalprogrammid EQUIP ja Eluviisitreening. Ta on osalenud riigikeele õppes ja OÜ Corrigo tugirühmas ning olnud periooditi hõivatud majandustöödel. Kohtu hinnangul need asjaolud aga ei kaalu üle eeltoodud negatiivseid asjaolusid.
21. A. Pantelejev ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi R. Sprengk vaidlustasid maakohtu lahendi ja taotlevad selle tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada A. Pantelejev tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuste väited on lühidalt kokkuvõetuna järgmised. 3.1 A. Pantelejev juhib tähelepanu sellele, et kõik distsiplinaarkaristused on koostatud ühe ametniku poolt. Ta on need vaidlustanud ja pöördunud sisekontrolli poole, ent viimased ei arutanudki korralikult antud asja. Vangla suhtub A. Pantelejevi käitumisse normaalselt. Kõik individuaalse täitmiskava tingimused on täidetud. 3 vangistuses viibitud aasta jooksul on A. Pantelejev täielikult ümber vaadanud ja hinnanud oma elu väärtused. Järelejäänud 1,3 aasta vältel oleks tal võimalik taasühiskonnastuda elektroonilise valve all, hakata tasuma riiginõudeid ja saada ühiskonna täisväärtuslikuks kodanikuks. 3.2 Kaitsja leiab, et kohtumäärus rajaneb tõendite valikulisel hindamisel, mis kujutab endast KrMS § 339 lg 2 rikkumist. 3.2.1 Süüdimõistetut positiivselt iseloomustavateks asjaoludeks on kindla elukoha olemasolu, kunstiteraapial osalemine, sotsiaalprogrammide EQUIP ja Eluviisitreening läbimine, riigikeele õppes osalemine, OÜ Corrigo tugigrupis osalemine ning lühikestel perioodidel tööga hõivatus. Peab arvestama, et A. Pantelejev on nõus vabatahtlikult elektroonilise valvega. Ta on täitnud individuaalse täitmiskava ja sotsiaalprogrammides osalemise tagasiside on positiivne. 3.2.2 Kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavad asjaolud on kuriteo toimepanemine katseajal ning 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei kaalu süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. Süüdlasel on küll 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, ent ta on täitnud individuaalse täitmiskava ja hinnang tema üldisele käitumisele on hea. 3.2.3 Arvestama peaks, et tegemist on noore inimesega, kes on ära kandnud juba 3-aastase karistuse. Tal on vabaduses tugivõrgustik, perekond ja töökoht. Seega on kõik eeldused seaduskuulekaks eluks olemas. Süüdlase kõik 5 distsiplinaarkaristust on üheliigilised (korraldustele allumatus). A. Pantelejev kannab esimest vangistust ja selle mõju saab pidada potentsiaalselt tugevaks isiku 2 edasisele käitumisele. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 32%, mis on küll arvestatav, ent mida on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse ajaks erinevate lisakohustuste määramise ja elektroonilise valve kohaldamisega. Viimane on tugevaks kontrollimehhanismiks ja võimaldab kriminaalhooldajal igal ajahetkel teada, kus isik viibib. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, kaalunud A. Pantelejevi ja tema kaitsja edasikaebuse argumente ja juhindudes siseveendumusest ning kohtupraktikast, jätab kaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
23. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveana kohtupraktika mõttes tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Samuti on menetlusõiguse olulise rikkumisena kõrgemas kohtus käsitatud olukorda, kus kohtud on lähtunud asja otsustamisel ebaõigest karistusaja pikkusest (RKKKm 3-1-1-59-14, p-d 10.1, 10.2).
24. Kohtupraktikas on leitud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata eelkõige selle kaudu, kuidas isik ennast on karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate elutingimuste järgi (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid aluseid hinnates kaalutlusvea. Kohus on arvestanud nii kinnipeetavat positiivselt (kindla elukoha olemasolu, kunstiteraapial osalemine, sotsiaalprogrammide EQUIP ja Eluviisitreening läbimine, riigikeele õppes osalemine, OÜ Corrigo tugigrupis osalemine ning lühikestel perioodidel tööga hõivatus), kui ka negatiivselt (kuriteo toimepanemine katseajal ning 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, korduv kriminaalkorras karistatus narkootikumidega seotud kuritegude eest) iseloomustavaid asjaolusid. Taunitavaks pidas maakohus (ja peab ka ringkonnakohus), et A. Pantelejevit on distsiplinaarkorras karistatud ka peale eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamist. Kuna kinnipeetava õiguskuuleka käitumise eeldust hinnatakse just tema käitumise järgi vangistuses, siis uued distsiplinaarkaristused kindlasti ei räägi süüdlase ennetähtaegse vabastamise kasuks. Lisaks on kohus arvestanud sellegagi, et vangistuses olles ei ole A. Pantelejev motiveeritud majandustöödel töötama. Ka see seab kahtluse alla individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täidetuse, sest sellise käitumisega väljendab isik subkultuurilisi hoiakuid. Distsiplinaarkaristused on A. Pantlejevile määratud korraldustele mitteallumise ja ebaviisaka suhtlemise eest. Kriminaalhooldus eeldab koostöötahet ametnikega. Isik, kes ei ole valmis korraldustele alluma ja suhtub ametnikusse ebaviisakalt, võib samasugust käitumisviisi rakendada kriminaalhooldusel olles. Distsiplinaarkaristuste olemasolu ja A. Pantlejevi varasema katseaja luhtumine osundavad võimalusele, et kriminaalhooldusega ei saa isiku ohtlikkust ühiskonnas alandada.
26. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ning A. Pantelejevi ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. 3
27. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on määruskaebuse koostamisele kulutanud 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud lg 2 I lause järgi A. Pantelejevi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau