1-14-9255/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9255 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrei Karajev (isikukood 39806282245) kaitsja advokaat Silver Reinsaar, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
9. mai 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole CLARUS makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Andrei Karajevile advokaat Silver Reinsaare poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Mõista Andrei Karajevilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. novembri 2014 otsusega tunnistati Andrei Karajev süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu
12. mai
13. a otsusega mõistetud karistusega – 9 aastat 4 kuud vangistust, mõistes üksikkaristusest raskeima suurendamise teel lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
14. juuli
15. Viru Vangla esitas
16. aprillil 2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
17. Viru Maakohtu
18. mai 2017 määrusega jäeti A. Karajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Täidetud on formaalsed eeldused A. Karajevi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. 2.2 Materiaalseid aluseid hinnates märkis kohus aga järgmist. Kohus leidis, et isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivset. A. Karajevit on karistatud 3 korral, millest võib järeldada, et kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik. Kuriteod on seotud vägivallaga – käesolevalt kannab A. Karajev karistust kehalise väärkohtlemise eest, varem on ta toime pannud tapmise piinaval viisil ning süütamise, millega tekitas ohu teiste inimeste elule ja tervisele. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on oskamatus toime tulla konfliktisituatsioonis oma emotsioonide valitsemisega ning seda on soodustanud mh alkoholi tarvitamine. 2.3 A. Karajev on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning vestlusi, omandanud põhihariduse ja kutse keevitajana, osalenud keeleõppes, mis kohtu hinnangul näitab, et isik on teinud samme õiguskuuleka elu suunas. Samas tõi kohus välja, et A. Karajevil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning ka viimase kuriteo pani ta toime vanglas – seega ei suuda ta isegi range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu puudub kindlus, et ta teeks seda vabaduses. 2.4 A. Karajevil on vabanedes elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Ka majanduslik tugi oleks tal esialgselt olemas. Kohus märkis siiski, et isiku võimalus saada tööle võib olla raskendatud seoses tema valiva suhtumisega töösse. Vanglas on ta keeldunud koristajana töötamisest, kuna selle eest saab liiga vähe raha. Ka töökogemus ja harjumus tööl käia A. Karajevil puudub. Vargused on A. Karajev toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka rahalised nõuded. 2.5 Kohus märkis, et A. Karajevil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enda sõnul ta vabanedes enam alkoholi pruukida ei soovi. Narkootilistest ainetest sõltuvust A. Karajevil diagnoositud ei ole, kuigi enda sõnul on varem tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. A. Karajev on korduvalt kasutanud teiste suhtes vägivalda. Ta ei arvesta teo tagajärgedega ning süüdistab kannatanuid. Oma tegude tõsidusest ei ole süüdlane aru saanud ega mõista nendega kaasnevaid tagajärgi. Ei saa olla kindel, et ta mõtleks teisiti vabanemisel. 2.6 Kohus arvestas sellegagi, et A. Karajevi puhul on järgneva kahe aasta jooksul uue kuriteo toimepanemise riskiks prognoositud 52%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsendiks aga
19. Kohtul puudus eeltoodut arvestades kindlustunne selles, et A. Karajev suudaks katseaja probleemideta läbida. Kohus arvestas, et ka vangla ja prokurör ei toeta A. Karajevi ennetähtaegset vabastamist.
20. A. Karajevi kaitsja taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada süüdlane tingimisi enne tähtaega ühes allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Määruskaebuse esitaja märgib, et maakohus on küll loetlenud A. Karajeviga seotud positiivseid asjaolusid, ent ei ole neist järeldusi teinud. Seega on sisuliselt positiivsete asjaoludega arvestamata jäetud. Maakohus on olulist tähelepanu pööranud mõningatele süüdlase vangistuses sooritatud eksimustele, ent A. Karajevi edasise seaduskuuleka elu võimalusi ta kaalunud ei ole. Lubamatu on viidata A. Karajevi poolt väidetavalt toime pandud vargustele, milles teda kunagi süüdi ei ole tunnistatud. Seetõttu ei ole asjakohased kohtu väited, mis puudutavad A. Karajevi majanduslikku toimetulekut. A. Karajevi distsiplinaarkaristused on seotud pigem eksimuste, mitte aga tahtlike ja ohtlike rikkumistega. A. Karajev loeb filosoofiat ja kirjandust, ning on aru saanud oma eksimuste põhjustest ja tagajärgedest ning kahetseb tehtut väga. Vabanedes on talle garanteeritud elukoht õe juures ning ta on valmis hakkama kahjusid hüvitama. A. Karajev nõustub osalema 2 sotsiaalprogrammides, ta on paljudes ka juba osalenud. Vajadusel on ta nõus alluma alkoholismi ja narkomaania vastasele ravile. Muutused A. Karajevi mõtteviisis on toimunud. Ta näeb, et kriminaalse kontingendiga suhtlemine on viinud ta vanglasse. Kuna ta ei soovi sinna kunagi tagasi sattuda, siis on ta nõus alluma elektroonilisele valvele ning tasuma katseaja jooksul ka nõudeid. Kõigi nende meetodite abil on võimalik tagada tema edasist seaduskuulekat käitumist, kuid käesoleval juhul ei ole kohus sellega arvestanud. Noore inimese puhul on oluline tema kasvatamine, mis on märkimisväärselt tulemuslikum kriminaalhooldusel olles.
21. Kohus võttis kaitsja kaebuse menetlusse ning andis menetluspooltele õiguse esitada oma seisukohti, taotlusi ja taandusi kuni
22. juunini
23. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord A. Karajevi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
25. Kaitsja keskseks väiteks on see, et karistus on A. Karajevi puhul täitnud oma eesmärgi. Kaitsja leiab, et sisuliselt on maakohus jätnud arvestamata positiivsed asjaolud, kaalutud ei ole A. Karajevi seaduskuuleka elu võimalusi, arvestamata on jäetud distsiplinaarrikkumiste raskusaste ning süüdlase antud lubadused ja tema võimalused vabanemisel. Noore inimese puhul peab kaitsja oluliseks tema kasvatamist ja seda on kõige parem teha kriminaalhoolduslike meetmeid rakendades. 6.1 Alustuseks märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaitsja kriitikaga maakohtu lahendi aadressil. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveana kohtupraktika mõttes tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Samuti on menetlusõiguse olulise rikkumisena kõrgemas kohtus käsitatud olukorda, kus kohtud on lähtunud asja otsustamisel ebaõigest karistusaja pikkusest (RKKKm 3-1-1-59-14, p-d 10.1, 10.2). 6.2 Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Karajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea ja seda isegi vaatamata asjaolule, et A. Karajevit ei ole tõepoolest varem karistatud varguse toimepanemise eest, nagu ekslikult märkis maakohus. 6.3 Maakohus on arvestanud positiivseid asjaolusid, sest leidis, et kinnipeetava pingutused (vt kohtulahend lk 4, IV lõik) viitavad sellele, et ta on teinud samme õiguskuuleka elu suunas ning on üritanud muutuda. Samuti on arvestatud positiivse asjaoluna õe majanduslikku tuge ning eluaseme olemasolu, ent leitud, et ka esialgne majanduslik tugi ei saa olla asjaoluks, miks A. Karajev tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd isiku võimalus tööle saada võib olla raskendatud tingituna tema valivast suhtumisest töösse. Kuna A. Karajevil puuduvad töökogemused ja harjumus tööd teha ning ta on keeldunud ka vangistuses pakutavast teenistusest, siis ei ole sugugi asjakohatud kohtu väited, mis puudutavad A. Karajevi võimalikku majanduslikku toimetulekut edaspidiselt. Kahtlemata on tööharjumuse puudumine oluliseks riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemise seisukohalt, seda enam, et süüdlasel on suured võlad. 6.4 Kohtupraktikas on leitud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS 3 § 76 lg 4 kohaselt hinnata eelkõige selle kaudu, kuidas isik ennast on karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate elutingimuste järgi (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). A. Karajevil on distsiplinaarrikkumisi mitu - seega ei ole olenemata rikkumise raskusastmest täidetud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluline eeltingimus. 6.5 Mis puudutab A. Karajevi huvi filosoofia ja kirjanduse vastu, siis on see muidugi positiivne. Küll aga ei anna ainuüksi see fakt võimalust järeldada, et ta on aru saanud oma eksimuste põhjustest ja tagajärgedest ning kahetseb tehtut väga, sest kui see nii oleks, kajastuks see ka vangla iseloomustuses kinnipeetava mõtlemist, käitumist ja hoiakuid puudutavas osas. Nimelt on vangla iseloomustuse järgi A. Karajev hoopis isik, kes süüdistab enda kuritegudes kannatanuid, tema käitumine viitab subkultuursetele hoiakutele ning ta ei näe mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. 6.6 A. Karajev on noor inimene.
26. juunil saab ta 19-aastaseks. Sellele vaatamata on teda karistatud 3 korral, mh tapmise eest piinaval viisil. Kaitsja hinnangul tuleks aga A. Karajevit aidata kriminaalhoolduslike vahenditega, mis oleks vangistusest efektiivsem. Apellatsioonikohus märgib, et ei evi A. Karajevi kriminaalhoolduse tulemuslikkusesse kaitsjaga võrdväärset usku. Nagu eelpool märgitud, on vangla täheldanud isiku mõtteviisis subkultuurseid hoiakuid (mida ilmestab ringkonnakohtu hinnangul kujukalt ka tööst keeldumine). Samuti on iseloomustuses välja toodud, et on alust arvata, et isik kihutab ka teisi kinnipeetavaid rikkumisi toime panema. Apellatsioonikohus leiab, et iseloomustusest ei saa kuidagi teha kaitsjale meelepärast järeldust, et A. Karajev oleks kuidagigi aru saanud karistuse eesmärgist. Arvestades lisaks, et Viru Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riskiprotsenti tavatult suureks (uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent on 74), siis oleks kaalutlusvea tegemisel potentsiaalselt ohus nii teiste inimeste tervis kui halvemal juhul ka elu.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
28. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kirjutanud määruskaebust 1 tund. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud lg 2 I lause järgi A. Karajevi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau