Obsah (6)

§ 184§ 263§ 63§ 74§ 761§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9590 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 184lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aasta vangistust.

Sama kohtuotsuse alusel tunnistati J.J. Lepik süüdi ka

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 63lg 2 ja § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning J.J.

Lepikule mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust, mõistes J.J. Lepikule ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.07.2014 ja lõpeb 21.01.

2. Viru Vangla esitas 20.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.J. Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 16.05.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
4. J.J. Lepiku käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Olgugi tegemist vähese tähtsusega rikkumisega (kükkide tegemise käskluse mittetäitmisega), näitab J.J. Lepiku käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks.
5. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib samuti teist korda, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik. Kuriteod on toime pandud alaealisena majandusliku kasu, teravate elamuste ja grupiliikmete tähelepanu saamise eesmärgil.
6. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanavanemate juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitanud, et tegemist on 4-toalise puumajaga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
7. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Maakohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ning samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust elas narkootikumide vahendamisest saadud tulust. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust. Töökoha puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka selles osas, et isikul on palju sisustamata vaba aega tegelemaks uute teravate elamuste saamisega.
8. Positiivne on asjaolu, et isik on vangistuses läbinud vestlused suitsetamisest, alkoholist ja narkootikumide tarvitamisest loobumiseks, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud noorte programmis „Equip“, karjäärinõustamise infopäevadel, läbinud vestluse teemal „Varasema elustiili ja suhtlusringkonna analüüs“, omandas puidutööpingi operaatori eriala ning õpib
9. klassis. Kinnipeetav on olnud hõivatud erinevatel majandustöödel. Ka on J.J. Lepik püsinud edukalt noorte motivatsioonisüsteemis, mille raames on teda 02.09.2016 ja 04.01.2017 premeeritud 5-tunnise kodukülastusega. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Ka näitab vanglas õppimine, töötamine, programmide läbimine ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju.
10. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka J.J. Lepiku lähedasi suhteid pereliikmetega (ema, isa, vanaema, vanaisa). Isa on valmis poega vabanemisel materiaalselt toetama ja iseloomustab teda abivalmis, töötahtelise ning empaatilise noormehena. Kinnipeetavale võimalikku negatiivset mõju avaldavast sõpruskonnast lähedased teadlikud pole. Samas möönab isa, et poeg on tahtnud ennast sõpradele tõestada ning võtnud mõtlematult riske. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnipeetav võib olla äärmiselt mõjutatav, kuna soovib saada sõprade või grupiliikmete heakskiitu ning seeläbi gruppi (sõpruskonda) kuulumise tunnet.
11. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohus ei sea kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks. Samas selgub vangla esitatud iseloomustusest, et J.J. Lepik on ka varem püüdnud vastavast pahest vabaneda, kuid eelmisel katseajal rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Tema alkoholi tarvitamise ja agressiivse käitumise vahel on aga otsene seos. 2 Seega tuleb nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu arusaamisele alkoholi kahjulikkusest talle endale ning teda ümbritsevatele inimestele.
12. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab J.J. Lepik oma mõtlematut ja vägivaldset käitumist alkoholijoobes olles. Isik käitub hetketuju ajel, sageli ei mõtle oma teo võimalikele tagajärgedele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 51%. Soodusteguriks on ebasoodne majanduslik olukord, alkoholi kuritarvitamine ning vajadus ennast gurpiliikmetele tõestada. Maakohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on maksmata nõudeid 2909,61 eurot, töökoht puudub ning iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik või puudub üldse.
13. Kinnipeetav on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Maakohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.
14. Lisaks märgib maakohus, et kinnipeetav kannab karistust esimese astme rahvatervisevastase (narkootikumidega seotud süütegu) kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. J.J. Lepiku ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
15. Maakohus on ka seisukohal, et süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides ning tööhõives, keskhariduse ja eriala omandamine, noortele suunatud motivatsioonisüsteemis püsimine ning väljendatud valmisolek seadusekuulekaks eluks on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. J.J. Lepik peab karistuse kandmist jätkama vanglas ning oma edasipidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine.
16. Eeltoodust tulenevalt märgib maakohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel J.J. Lepiku ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2,5 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Maakohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J.J. Lepiku kaitsja vandeadvokaat H. Rajamäe-Parik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja hinnangul, tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-17, saab käesolevas määruskaebuses tugineda materiaal- või menetlusõigusnormi rikkumistele, mis on võinud kaasa tuua ebaõige otsuse. Kokkuvõtvalt on kaitsjapoolsed argumendid järgmised. 3
18. Kuigi süüdlane oli kuritegude toimepanemisel alaealine, ei leidu maakohtu argumentatsioonis, et teda käsitletaks kuidagi teistmoodi, kui täiskasvanuna kuriteo sooritanut, viidates

§ 761lg 1 p 2.

Materiaalõigus aga kohustab sellist süüdlast käsitlema eos paremate paranemisväljavaadetega isikuna. Alaealisena kuriteo toimepannud süüdlase vabastamist reguleerib erinorm, mis väljendab seadusandja viidet asjaolule, et sellistel isikutel on suurem võimalus ühiskonda taasintegreeruda. Seega on seadusandja eesmärk üldiselt selliste isikute ennetähtaegne vabastamine. Kaitsja arvates tuleneb sättest, et kui kohus sätte alusel süüdlast ei vabasta, peavad selleks esinema erandlikud asjaolud. Teisisõnu antud sätte alusel isiku vabastamata jätmist saavad põhjendada vaid kaalukad asjaolud. Lisaks kuriteo toimepanemise asjaoluna on peale alaealisuse jäetud arvesse võtmata kaitsja poolt esitatu.

1. Maakohtu põhistuses distsiplinaarkaristusele. on ebaproportsionaalselt suur tähendus antud ühele
2. Maakohtu põhjendustes on ebaõiged lähtekohad, mis kujutavad menetlusõiguse rikkumist KrMS § 3051 mõttes ning mis on kaasa toonud ebaõige lahendi.
3. Lisaks on maakohus J.J. Lepikut iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele ebaproportsionaalselt väikese kaalu andnud ning individuaalse täitmiskava täidetuse arvestamata jätnud. Samuti on maakohus andnud ebaproportsionaalselt suure kaalu alkoholisõltuvusele ning kaetav määrus jätab vastamata mitmetele prokuratuuri argumentidele.
4. Samuti leiab kaitsja, et arvestades liitkaristuse iseloomu, tuleks asjas langetada teistsugune otsus ka seetõttu, et süüdlase suhtes on vangistuse aja pikkus saadud

i-s sisalduva kõige karmima võimaliku liitmise tulemusena, sest uus kuritegu pandi toime katseajal. Seega ei loetud mistahes osa karistusest näiteks kaetud teise karistusega. Kaitsja ei viita erikohtlemise vajadusele puhtalt sellest argumendist, kuid koostoimes eeltoodud teiste argumentidega on see siiski asjaolu, mida tuleks arvestada. Ringkonnakohtu järeldused 22. Ka ringkonnakohus ei vabasta J.J. Lepikut vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 23.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. 24. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses viitab kaitsja J.J. Lepiku kaaspinnipeetava ennetähtaegse vabastamise määrusele, millega viimane vabastati karistuse kandmiselt. Siinkohal selgitab kriminaalkolleegium, et kõikide süüdimõistetute ennetähtaegse vabastamise 4 taotluseid vaatab kohus läbi konkreetse süüdimõistetu ja teda iseloomustavate asjaolude pinnalt ning asjakohatu on viidata teiste, ennetähtaegselt vabastatud isikute kohtuasjadele.
2. Kaitsja viitab oma kaebuses

§ 761

lg 1 p 2, leides, et antud sätte alusel saab isiku vabastamata jätmist põhjendada vaid kaalukatel põhjendustel. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et antud säte ei kohusta alaealisena kuriteo toime pannud isikut ennetähtaegselt vabastama, vaid tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul maakohus piisava põhjalikkusega välja toonud, miks ta leiab, et J.J. Lepik tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

1. Esitatud määruskaebuses leitakse, et J.J. Lepiku kriminaalse käitumise põhjuseks olid ka aktiivsushäired ja depressioon, millest süüdimõistetu on käesolevaks ajaks paranenud ning mis omakorda viitab kriminaalse käitumise jätkumise ebatõenäosusele. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et ennetähtaegse vabastamise korral ei kuulu enam ümberhindamisele kuriteo toimepanemise asjaolud. Maakohus, tuginedes kohtutoimiku materjalidele, on leidnud, et J.J. Lepiku puhul on olemas kõrge uute kuritegude toimepanemise risk, mida on vastavalt põhistatud (vt käesoleva määruse p-d 10-12). Ning vastupidiselt kaitsja poolt toodule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu põhistustes ei ole antud ebaproportsionaalselt suurt tähendust J.J. Lepiku ühele distsiplinaarrikkumisele. Maakohus on hinnanud kõiki asjaolusid, mh ka ühte distsiplinaarrikkumist, kogumis ning leidnud, et J.J. Lepiku vabastamine on käesoleval ajal välistatud. Teisisõnu, J.J. Lepikut ei ole vabastamata jäetud vaid ühe distsiplinaarrikkumise olemasolu tõttu.
2. Järgnevalt heidetakse maakohtule ette kohtu põhjendusi J.J. Lepiku töökoha, hariduse, vähese töökogemuse- ja harjumuste osas ning et kaitsja on tegelikkuses esitanud maakohtule tõendi, mille kohaselt on J.J. Lepikul töökoht olemas. Ringkonnakohus selgitab, et puuduva töökogemuse all peetakse silmas seda, et kuna J.J. Lepik alustas kuritegude toimepanemist alaealisena, ei olegi ta jõudnud ametlikult tööl käia, kuna kannab juba teistkordset reaalset vanglakaristust. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud.
3. J.J. Lepiku isa on küll esitanud garantiikirja, milles kohaselt on tema pojale tagatud töökoht tema enda firmas, kuid esitatud garantiikirjast selgub, et töökoht on tagatud alles pärast elektroonilise järelevalve tähtaja lõppu. Garantiikirjas on öeldud, et tegemist on firmaga, mis tegeleb kivitasapindade müügi ja paigaldamisega Soome turule ning et firma nimeks on Kivitasot FI (tl 68). Samas on käesoleval juhul tegemist ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla ning vabanemise korral on J.J. Lepik kohustatud elama asuma aadressile Kivivõhma 2, Krei küla, Kose, Harjumaa. Seega olles allutatud elektroonilisele järelevalvele, ei ole J.J. Lepikul võimalik oma isa firmas tööle asuda ning tegelikkuses tal käesoleval hetkel töökoht puudub. Isa küll tagab J.J. Lepikule täieliku ülalpidamise kuni J.J. Lepik saab tööle asuda, kuid ka varasemalt oli J.J. Lepikul olemas oma vanemate materiaalne toetus, kuid sellest hoolimata pani süüdimõistetu toime süütegusid.
4. Samuti on kaitsja seisukohal, et maakohus on andnud J.J. Lepikut positiivselt iseloomustavatele asjaoludele ebaproportsionaalselt väikese kaalu. Eelkõige peetakse selle all silmas, et maakohus on arvestamata jätnud, et J.J. Lepik on täitnud temale määratud individuaalse täitmiskava. Õige on kaitsja seisukoht, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 kohaselt saab isiku edasist õiguskuulekat käitumist

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Ringkonnakohus nendib, et J.J. Lepik on täitnud temale määratud individuaalse täitmiskava ning temale määratud üks distsiplinaarrikkumine ei ole sedavõrd 5 tõsine, kuid Riigikohtu lahendist tulenevalt tuleb isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda ka isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Nimelt tuleb käesoleval juhul hinnata seda, kas J.J. Lepiku ennetähtaegse vabastamisega võib kaasneda tema poolt jätkuv uute õigusrikkumiste toimepanemine. Siinkohal tuleb eelkõige analüüsida J.J. Lepiku varasemat elukäiku. J.J. Lepik on hetkel 21-aastane. Esimese kuriteo pani J.J. Lepik toime juba 16-aastaselt ning Harju Maakohtu 02.04.2013 otsusega mõisteti talle karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust, millest kuulus kohesele ärakandmisele 10 kuud vangistust. Pärnu Maakohtu 16.03.2015 otsusega karistati J.J. Lepikut liitkaristusega 5 aastat 6 kuud vangistust, kuna J.J. Lepik pani eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal toime uued kuriteod. Mõlema kohtuotsuse aluseks olevad teod olid rasked esimese astme kuriteod. Vangla hinnangul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 51 % ning üldise korduva kuriteo tõenäosus 21 %. Kaitsja leiab, et uute esitatud tõendite valguses tulnuks kohtul vägivaldse kuriteo toimepanemise protsenti arvutada väiksemana, kui seda oli teinud vangla. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kohtul ei ole võimalik ümber hinnata vangla poolt esitatud uue kuriteo toimepanemise protsente ning samuti ei ole võimalik kasutada protsendimäära, mis kehtiks süüdimõistetu vanglasse jäämise puhul, kuna oluline on see, kas kinnipeetav paneb vabaduses toime uusi kuritegusid, mitte aga see, kas ta seda lähiajal kinnipidamiskohas teeks. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et arvestades J.J. Lepiku isikut, varasemat elukäiku ja vangla poolt antud hinnangut, on olemas üle keskmise suurem oht, et vabaduses jätkab J.J. Lepik kuritegude toimepanemist.
2. Lisaks leiab kaitsja, et maakohus andis J.J. Lepiku kunagisele alkoholisõltuvusele liialt suure kaalu, kuna süüdimõistetu on teadlik alkoholitarvitamise ohust ning on läbinud selleks vastava programmi. Ringkonnakohus loeb küll positiivseks, et süüdimõistetu teadvustab endale alkoholi tarvitamisest tingitud ohte ning on läbinud vastava programmi, kuid juba varasemalt on leitud J.J. Lepiku puhul seos alkoholitarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel, mistõttu määrati temale ka katseajaks alkoholitarvitamise keeld, mida J.J. Lepik rikkus. Sellest tulenevalt tuleb siiski ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel hinnata J.J. Lepiku varasemat alkoholitarbimisharjumust ning hinnates seda kogumis toime pandud kuritegude ja vangla meditsiiniosakonna poolt diagnoositud J.J. Lepiku alkoholisõltuvusega, leiab kriminaalkolleegium, et tegemist on negatiivse tulevikuprognoosiga, mis suurendab vabanemise korral uute kuritegude toimepanemise ohtu.
3. Mis puudutab aga seda, et maakohus on jätnud vastamata prokuratuuri kirjalikus seisukohas toodud argumentidele, siis ringkonnakohus toodud seisukohaga ei nõustu. Nimelt leiab kaitsja, et maakohus on üldjoontes jätnud vastamata prokuratuuri poolt toodule, et kantud karistuse pikkus koostoimes tulevikus kohaldatava katseaja ja kriminaalhooldusega on tulemuslikum, kui vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalkolleegium selgitab, et maakohus jättis J.J. Lepiku ennetähtaegselt vabastamata, põhistades seda omapoolsete argumentidega, millest tulenevalt on prokuratuuri seisukohtadele vastatud, miks ei ole maakohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine tulemuslikum. Õige on kaitsja poolt toodu, et kohtud ei ole seotud prokuratuuri seisukohtadega, kuid käesoleval juhul on maakohus riikliku süüdistaja põhilistele argumentidele vastanud.
4. Viimaks leitakse määruskaebuses sedagi, et süüdimõistetu suhtes tuleks juba sel põhjusel langetada teistsugune otsustus, kuna J.J. Lepiku karistuse pikkus on saadud karistusseadustikus kõige karmima võimaliku liitmise tulemusena, kuna uus süütegu pandi toime katseajal. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel arvestab kohus

§ 76lg 4 toodud asjaolusid kogumis.

Seetõttu ei ole ennetähtaegse vabastamise puhul oluline, kuidas kujunes käesoleva kohtuotsuse aluseks olev karistus. 6

1. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa J.J. Lepiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. Isiku ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et J.J. Lepik suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 16.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 7 /allkiri/ Aarne Sarjas