Obsah (13)

§ 475§ 477§ 306§ 3111§ 753§ 122§ 125§ 132§ 173§ 172§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Maarja Veisalu Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-18129 Tsiviilasi Xxxx´

i sätteid, mis ütlevad, et vahekohtu kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Aktsepteerides sellise avalduse ning koostanud selle alusel täitmisteate ei ole kohtutäitur tegutsenud 2 seaduspäraselt. Avaldaja esitas kaebuses kohtutäituri tegevuse peale küsimusi nõude kohta – kas täitmisteate aluseks olevast algdokumendist tuleneb nõude suurus ning miks ei ole täitedokumendi ärakirja lisatud 25.10.2016 täitmisteatele. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur tegutsenud seaduspäraselt, koostades 25.10.2016.a täitmisteate asjas (nõude suurendamise aktsepteerimine), mis puudutab tarbijakrediidi vaidlust, tuues aluseks vahekohtu otsuse.

1. Kohtutäitur leidis oma otsuses, et on täitmisteate avaldajale kätte toimetanud 29.04.2015.a ning sellest tulenevalt ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja aga ei ole dokumente saanud ning tema vastu alustatud täitemenetlusest sai avaldaja teadlikuks 01.07.2015.a, kui tema kontod olid arestitud ning töötasust ja pensionist tehti esimesed kinnipidamised. Avaldaja uuris seejärel pangast välja, kes tema kontol kinnipidamisi teostab ning võttis ise kohtutäituriga ühendust. Avaldaja sõlmis kokkuleppe võlgnevuse täielikuks tasumiseks (mis sisaldas täituri tasusid ja maksegraafikut), kuna soovis oma võlgnevusest vabaneda. 2 kuud pärast viimase makse tasumist saadud täitmisteade, nõude suurendamine ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on hea usu põhimõtte vastased ning ebaselged. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri poolt 25.10.2016.a koostatud dokumendid „täitmisteade võlgnikule“ ning „kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus“. Kohtutäituri seisukoht
2. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri 18.11.2016.a otsus tühistamata. Kohtutäitur märgib, et tema menetluses on XxxxAS-i täitmisavalduse alusel 06.04.2015.a algatatud täitemenetlus nr 014/2015/
3. Sissenõudja esitas 06.04.2015.a TMS § 23 sätestatud nõuetele vastava täitmisavalduse koos TMS § 2 lg 1 p 6 nimetatud täitedokumendiga. Kohtutäitur algatas täitemenetluse 06.04.2015.a ja toimetas võlgnikule täitmisteate koos lisadega kätte e-posti teel 29.04.2015.a. Viidatud täitmisteates on kohtutäitur märkinud, et nõude sisuks on: võlg, viivis, intress, menetluskulud+täiendavalt lisanduv viivis al. 02.04.2015 kuni nõude täitmiseni. Võlgnikuga sõlmiti sissenõudja nõusolekul ositi tasumise kokkulepe. Vale on võlgniku väide, et sõlmitud kokkulepe on täitedokumendiks. Täitedokumendiks on siiski kohtuotsus, mille resolutsiooni punkt 5 kohaselt mõisteti võlgnikult välja viivis alates 05.03.2015 määras 0,20% käesoleva otsusega välja mõistetud põhinõudest iga täitmisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui käesoleva otsusega välja mõistetud põhinõude summa. Võlgnikuga sõlmitud maksegraafiku kokkuleppes on samuti kirjas, et peale põhivõlgnevuse tasumist, lisandub nõudele viivis, ning et täiendava viivisenõude esitab sissenõudja peale võlgnikupoolset põhivõlgnevuse tasumist. Sissenõudja esitas 25.10.2016.a täiendava viivisenõude summas 1 461,91 eurot, kuid vastavalt võlgniku taotlusele vähendas viiviseid summani 731 eurot
4. Kohtutäitur ei ole uut täitemenetlust algatanud, vaid vastavalt sissenõudja taotlusele suurendas sissenõutavat summat, mille kohta edastas teate võlgnikule. Kuna esmane täitmisteade on koos kohtuotsusega võlgnikule kätte toimetatud ning võlgnik oli menetlusest teadlik, siis korduvale täitmisteatele kohtutäitur täitedokumenti ei lisanud. Täitemenetlus nr 014/2015/395 on õiguspäraselt algatatud 06.04.2015.a ning täitmisteade võlgnikule 29.04.2015.a kätte toimetatud, millega loetakse täitemenetlus alanuks. Täitur on võlgniku teavitanud korduvalt, et nõudele lisandub ka täiendavalt viivis, seega võlgniku väide, et seda ei ole teavitatud, on alusetu. Sissenõudja seisukoht 3
5. Sissenõudja on enda seisukohas välja toonud, et sissenõudja on esitanud isePankuri vahekohtu 31.03.2015.a otsuse K-2807 täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäitur Marek Laanemets´le. Avaldaja tasus korrektselt kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevust vastavalt kohtutäituriga sõlmitud maksegraafikule. 14.07.2016.a sai avaldajalt välja mõistetud põhinõude võlgnevus tasutuks ning sissenõudja edastas kohtutäituri palvel kohtutäiturile kohtuotsusega väljamõistetud viiviste summa. 21.12.2016.a on sissenõudja saatnud kohtutäiturile vastuse avaldaja avaldusele ning nõustunud sissenõutavaid viiviseid 50% ulatuses vähendama ning nõuab sisse viiviseid summas 731 eurot. Sissenõudja on seisukohal, et ei ole kursis ega vastuta selle eest, kui kiiresti ja põhjalikult kohtutäitur on avaldaja suhtes toiminguid läbi viinud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 18.11.2016.a otsuse (allkirjastatud 21.11.2016.a), millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja on otsuse kätte saanud ning esitas 01.12.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets´a 18.11.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2015/
3. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
4. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
5. Poolte vahel on vaidlus selles, kas täitemenetluse algatamise kohta esitatud kaebus esitati kaebetähtaja jooksul. Samuti on vaidlus selles, kas täiteasjas nr 014/2015/395 esitatud isePankuri vahekohtu otsus nr K-2807 on TMS §-s 2 loetletud täitedokumendiks.
6. Kohus märgib, et kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kohtutäitur on 29.04.2015.a täitmisteate koos lisadega võlgnikule kätte toimetanud. Seega on kohtutäituri poolt avaldajale täiteteate koos lisadega edastamine 29.04.2015.a e-posti teel aadressile riina.pungar@hot.ee tõendamata. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kättetoimetamisest. TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte 4 toimetama täitmisteate. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.

§ 306

lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

§ 306

lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kohtutäitur on avaldajale otsuse kättetoimetanud väidetavalt e-posti vahendusel. Nimetatud kättetoimetamisviis tuleneb

§ 3111

lg-st 4, mis sätestab, et kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude.

§ 3111

lg 5 sätestab, et menetlusdokument loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Kohtutäitur ei ole kohtuni toonud, et avaldaja oleks kinnitanud täitmisteate ja selle lisade kättesaamist 29.04.2015.a. Avalduse kohaselt sai avaldaja 25.10.2016.a kohtutäiturilt täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. 31.10.2016.a esitas avaldaja esitatud dokumentide osas kohtutäiturile kaebuse. Seega on kaebus täitemenetluse algatamise kohta esitatud tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur kohustatud tegema uue otsuse võlgniku kaebuse kohta, mis puudutab võlgniku kaebust tühistada kohtutäituri poolt 25.10.2016.a koostatud dokumendid „täitmisteade võlgnikule“ ning „kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus“. 15. Avaldaja on seisukohal, et isePankuri vahekohtu otsuse osas ei ole kohtutäitur teinud kindlaks, kas tegemist on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtuga. Kohtutoimikust nähtub, et täitedokumendiks on isePankuri vahekohtu otsus nr K-2807 (tl 69-73). Viidatud vahekohtu otsuse alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlust. TMS § 2 lg 1 p 6 ja

§ 753

lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Eestis ei ole loodud riiklikku süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milline vahekohus on alaliselt tegutsev ja milline mitte (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14215, p 15). Kohus on seisukohal, et üksnes nime järgi ei ole võimalik tuvastada, kas tegu on alalise vahekohtuga. Kuigi TMS § 2 lg 1 p 6 ja

§ 753

lg 1 teise lause järgi on alaliselt tegutseva vahekohtu lahend täidetav ilma selle tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta, ei ole üheski seaduses kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on

§ 753lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev.

Vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole ka kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud

§ 753lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus.

Seetõttu ei saa kohtutäitur selliseid 5 vahekohtu otsuseid käsitada täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Küll aga saab kohtutäitur

§ 753

lg 1 esimese lause järgi täita vahekohtu otsuseid, mida kohus on tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud.

1. Eeltoodust järeldub, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, siis on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse korraldamisel, sh täitedokumendi täitmiseks võtmist, saab täitemenetluse osaline vaidlustada eelkõige TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16;
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 18). Isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetlust dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi, peab seega esitama kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et avaldaja esitas tähtaegselt kaebuse täitemenetluse alustamise kohta. Kohus lisab, et kohtutäitur pidanuks kaebuse lahendamisel täitemenetluse lõpetama TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb Xxxx´i kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets´a 18.11.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2015/395 rahuldada. Kohus kohustab kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.
7. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
8. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 172

lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna avaldaja kaebus rahuldatakse, määrab kohus, et kaebuse esitamisel kantud riigilõiv jääb kohtutäituri kanda, ülejäänud menetlusosaliste kulud tuleb jätta nende endi kanda. 21.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. 6 22. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole menetluses tekkinud muid menetluskulusid peale avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Avaldaja on kaebuse esitamisel tasunud 01.12.2016.a riigilõivu 15 eurot (tl 39). Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets’lt välja Xxxx´i kasuks menetluskulud summas 15 eurot. 23.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 7