lg 1 kohaselt peaks antud kaebust kohtualluvust arvestades lahendama Pärnu Maakohus. Samas,
lg 1 ja § 12 lg 2 p 1 alusel võib menetlusaluse isiku taotlusel väärteokaebust arutada see maakohus, kelle 1 tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht. Kuivõrd antud juhul nähtub väärteootsusest, et Valter Sünt’i elukohaks on Xxxx, ja kaebus esitati Harju Maakohtule, on kohtu hinnangul põhjendatud järeldada, et V. Sünt’i poolt kaebuse esitamine elukohajärgsele kohtule on käsitatav tema taotlusena lahendada asja oma elukohajärgses kohtus. Nimetatud asjaolusid ning menetlusökonoomiat arvestades peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks lahendada V. Sünt’i kaebus
Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, märgib, et esmalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust
§-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt
lg-le 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et Valter Sünt’ile edastati väärteootsus e-kirja teel avaliku e-toimiku kaudu 14.10.2016.a. (tl 3). Kohtu infosüsteemi väljatrükist nähtub, et V. Sünt võttis nimetatud väärteootsuse avaliku e-toimiku vahendusel vastu 01.12.2016.a. (tl 5). Ka oma kaebuses on isik kinnitanud väärteootsuse kättesaamist (tl 1). Väärteootsuse kohaselt koostati väärteoprotokoll 19.09.2016.a. (tl 4). Eelneva põhjal tuleb järeldada, et V. Sünt oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Samuti on isik väärteootsuse kätte saanud ja oli seega teadlik kaebekorrast. Kohus märgib, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Käesolevas asjas hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema alates pärast isikule teatavaks tehtud lahendi kättesaadavaks tegemise ajast ning see lõppes 03.11.2016.a., mil oli ka kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt viimane päev kaebuse esitamiseks (tl 4pö). V. Sünt esitas oma kaebuse kohtule 04.08.2017.a. (tl 1), seega on see esitatud 9 kuud pärast kaebetähtaega. Kaebuse hilisemale esitamisele ei ole kaebuse sisus viidatud, märgitud on vaid seda, et pärast väärteootsuse kättesaamist palus V. Sünt otsuse tegijal edastada talle juhtunu kohta videosalvestis (tl 1). Samas, kaebuse kohaselt kaebetähtaja ennistamist V. Sünt ei taotle. Kohtu hinnangul kaebetähtaja ennistamist tingivaid asjaolusid ka ei esine – isik oli teadlik väärteootsusest ja selles on märgitud kaebekord ning isik ei ole 9 kuu jooksul kaebust esitanud. Kuivõrd,
lg 4 sätestab kaebuse esitamise tähtaja ning kaebus esitatakse kaebuse esitaja huvides, lasub kaebuse tähtaegse esitamise riisiko kaebuse esitajal, ühtegi objektiivset takistust selleks V. Sünt’il ei esinenud.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kaebuses ei ole kaebetähtaja ennistamist taotletud, ka tuvastas kohus, et kaebetähtaja ennistamiseks aluseid ei esine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V. Sünt’i poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kohus juhindub
(allkirjastatud digitaalselt) Merle Parts Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.