Obsah (6)

§ 1§ 371§ 372§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10168 Tsiviilasi Xx

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xxxx(avaldaja) esitas 03.07.2017 Harju Maakohtule kaebuse (avalduse), milles nõuab kriminaalmenetluse algatamist genotsiidi, apartheidi, rassismi, orjuse faktides Usbekistanis ja tema esitatud avalduste osas tegevusetuses Kasahstani, Venemaa ja Eesti kostjate poolt. 1
2. Ühes avaldusega on taotleja esitanud riigi õigusabi taotluse, milles on märgitud taotletavaks õigusabi liigiks õigusdokumendi koostamine. Probleemi kirjeldust võib aru saada, et taotleja otsib õiglast kohtumõistmist, soovib esitada kaebuse Harju Maakohtule, kaebuse asjaolud on genotsiid Usbekistanis. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 1järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Kohtu hinnangul ei kuulu avaldaja poolt esitatud avalduse menetlemine maakohtu pädevusse.

1. Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt nõuab avaldaja kriminaalmenetluse algatamist genotsiidi, apartheidi, rassismi, orjuse faktides Usbekistanis ja tema esitatud avalduste osas tegevusetuses Kasahstani, Venemaa ja Eesti kostjate poolt. Kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Kuna väidetavalt on avaldaja suhtes toime pandud kuriteod, on ta kriminaalmenetluses kannatanuks (KrMS § 37 lg 1). Kohus selgitab, et kuritegudest teatamiseks ei saa pöörduda otse kohtusse. Kriminaalmenetluse saab kriminaalmenetluse seadustiku järgi alustada uurimisasutus või prokuratuur. Uurimisasutused on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega ning seetõttu ei kuulu selle lahendamine tsiviilkohtu pädevusse. Avaldaja peab oma avaldusega pöörduma vastava uurimisasutuse või prokuratuuri poole. Lisaks märgib kohus, et kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on täpselt samasuguse avalduse esitanud maakohtule 30.06.2017 tsiviilasjas nr 2-17-
3. Tsiviilasjas nr 2-1710100 on kohus 30.06.2017 määrusega avalduse menetlusse võtmisest keeldunud, kuivõrd kohus ei ole pädev asja lahendama. Nimetatud määrus ei ole jõustunud. Seega esineb avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks alus ka seetõttu, et kohtu menetluses on asi sama eseme kohta samal alusel (

§ 371lg 1 p 5).

6. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ning

§ 372lg 4 alusel tagastab selle koos lisadega avaldajale.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

7. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus märgib, et kriminaalasja menetluses otsustatakse avaldajale tema taotlusel riigi õigusabi korras kaitsja määramise üle. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (

§ 168lg 1).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 2