KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-4692 Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2017. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mati Maksing ja Ande Tänav TS

tja Korteriühistu LINNAMÄE 8 (registrikood 80131503) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon: Jätta Harju Maakohtu

1. juuni
2. a määrus muutmata ja määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud TS kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
3. TS (hageja) esitas
4. märtsil
5. a Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista Korteriühistult LINNAMÄE 8 (

tja) välja 99,39 eurot või alternatiivselt vähendada hageja igakuiseid sissemakseid

tja remondifondi kuni 99,39 euro tasaarvestamiseni. 1

5. Hagiavalduse kohaselt teostas
6. a suvel ja sügisel OÜ Vekont Ehitus vastavalt hinnapakkumisele nr 059/0715

tja hoones küttesüsteemi renoveerimise, mille käigus oli ettenähtud ka radiaatorite vahetamine korterites. Hageja oli juba enne seda soetanud ja paigaldanud kaasaegsed radiaatorid, mis sobisid paigaldatava küttesüsteemiga ning vastavalt tema avaldusele jäid tema korteris radiaatorid vahetamata. Vastavalt töövõtja poolt

tjale esitatud „Aktile lisatööde kohta“ tasus

tja teostatud tööde eest töövõtjale algsest hinnapakkumisest vähem hageja ja mõne teise korteriomaniku korteris teostatud tööde ja paigaldatud seadmete mahu vähendamise arvel. Töövõtja poolt

tjale esitatud „Akti lisatööde kohta“ kohaselt jäeti paigaldamata hageja korterisse nr xx kaks radiaatorit maksumusega 52,96 eurot (44,13 eurot + 20%) ja 37,31 eurot (31,09 + 20%) ning vastavate tööde teostamata jätmisega vähenes hinnapakkumise hind 9,12 euro (7,6 eurot + 20%) võrra. Seega moodustas

tja remondifondi kokkuhoid ehk alusetu rikastumine hageja arvel moodustas 99,39 eurot (52,96 eurot + 37,31 eurot + 9,12 eurot). Remonttööde tasustamine toimub korteriühistutes remondifondist, mis moodustatakse korteriühistu liikmetelt kogutavate igakuiste maksete arvel. Enne kirjeldatud tööde alustamist tasus hageja

tja remondifondi igakuiselt 10,79 eurot. Pärast tööde tegemist tasub hageja

tja remondifondi 8,83 eurot. Korteriomandiseaduse (

) § 2 lg 2 mõtte kohaselt on korterites asuvad radiaatorid korteriühistu kaasomand, mille korrashoiuks tasuvad ühistu liikmed

tja poolt esitatavate igakuiste arvete kohaselt vastavalt korteriomandi pinna suurusele.

§ 13

lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutusteks suuremaid kulutusi. Harju Maakohus tegi

1. märtsil
2. a määruse, millega keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et hageja nõudel puudub hagis esitatud asjaoludel rahuldamise perspektiiv. Eelduslikult teostatakse

tja kogutava remondifondi vahenditest kõiki elamus vajalikke remonditöid. Igal juhul peab remondifondi jäägi kasutamise otsustama korteriühistu. Korteriühistu vahendite kasutamise osas on hagejal võimalus kaasa rääkida teostades oma õiguseid korteriühistu liikmena. Hageja esitas ka alternatiivse nõude vähendada tema igakuiseid makseid remondifondi. Remondifondi maksete tegemise alused on ette nähtud korteriühistu majandustegevuse aastakavas. Hageja taotletavat õiguskaitsevahendit remondifondi maksete vähendamiseks kehtiv õigus ette ei näe. Maakohtu määruse peale esitas hageja määruskaebuse, paludes määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

1. mai 2017.a määrusega maakohtu
2. märtsi
3. a määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus märkis, et maakohus peab asja menetlusse võtmise uuel otsustamisel selgitama välja nõude aluseks olevad asjaolud ja täitma selgitamiskohustust, vajadusel andma hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks, sh täiendavate andmete esitamiseks, mis on vajalikud nõude kvalifitseerimiseks. Ringkonnakohus selgitas ka, et ei ole välistatud, et hagis toodud asjaoludel võiks hageja nõuda

tjalt VÕS (võlaõigusseadus) § 1041 alusel

tja kohustuse täitmisega seotud kulutuste hüvitamist.

1. juuni
2. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kui hageja soovib väita, et ta on radiaatorite vahetamisega täitnud

tja kohustuse, tuleb hagejal selliselt selgesti hagis välja tuua; kui radiaatorite vahetamine oli

tja kohustus, võib hageja olla käsundita ajanud

tja asja. Kohus märkis, et käsundita asjaajamise nõude seisukohast oluliste asjaoludena tuleb hagejal välja tuua, kas

tjal oli kohustus radiaatorite vahetamiseks ning millisel alusel oli see tekkinud; kas hageja täitis selle kohustuse

tja eest; kas hageja oli

tja kohustuse täitmiseks lepingu või seaduse alusel kohustatud; kas hageja täitis

tja 2 kohustuse radiaatorite vahetamiseks tahtlusega soodustada

tjat; kas hageja teadis radiaatorite vahetamise ajal, et radiaatorite vahetamine on

tja kohustus; kas ja millal teatas hageja

tjale, et ta vahetab (või juba vahetas) oma korteris ise radiaatorid ära ja kas

tja oli sellega enne vahetamist nõus või kiitis sellise hageja tegutsemise tagantjärgi heaks; kas radiaatorite vahetamine hageja poolt vastas

tja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; kas radiaatorite vahetamine hageja poolt oli avalikes huvides oluline. Kohus selgitas, et juhul kui hageja ajas õigustatult

tja asja, on hagejal VÕS § 1023 ja § 1025 tulenevad õigused. Kohus palus hagejal välja tuua, kas ta soovib, et kohus kaaluks hageja rahalise nõude rahuldamist mh VÕS § 1023 lg 1 alusel, ning kui, siis välja tuua, kui palju hagejale läks maksma radiaatorite paigaldamine. Juhul kui hageja ajas õigustatult

tja asja, ei ole hageja rahalist nõuet võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. 7. Kohus selgitas täiendavalt, et hagejal võib olla nõue

tja vastu VÕS § 1041 alusel juhul, kui hageja ajas õigustamatult

tja asja (ei ole täidetud ükski VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 sätestatud eeldus) või kui käsundita asjaajamise sätted ei kohaldu, kuna hagejal puudus tahe tegutseda

tja kasuks (VÕS § 1018 lg 2). Kohus märkis, et kui hageja soovib, et kohus kaaluks hageja rahalise nõude rahuldamist mh VÕS 1041 alusel, tuleb hagejal välja tuua, kui palju läks hagejale maksma radiaatorite paigaldamine. 8. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et nii VÕS 1023 lg 1 kui § 1041 alusel saaks õigustatud isik nõuda enda kulutuste hüvitamist, s.o antud juhul, kui palju läksid radiaatorid hagejale maksma. Hageja poolt tehtud kulutused ei ole samastatavad summaga, mis hoidis väidetavalt kokku

tja. 9. Seoses hageja alternatiivse nõudega märkis kohus, et nii nimetatud hageja nõue sisuliselt kui selle alternatiivsus primaarse nõude suhtes, jäävad kohtule arusaamatuks. Kohus märkis, et kui hageja leiab, et hagejal ei ole kohustust remondifondi makseid tasuda, on hagejal võimalik jätta need maksed tasumata, kuid arusaamatu on, mida taotleb hageja seejuures kohtult. Kohus palus hagejal täiendavalt selgitada, mida on hageja pidanud silmas sellega, et tegemist on alternatiivse nõudega ‒ kui kohus jätab rahuldamata hageja nõude 99,39 euro väljamõistmiseks

tjalt, mis alus võiks siis olla vähendada remondifondi sissemakseid kuni 99,39 euro tasaarvestamiseni. Kohus palus hagejal selgitada ka, kas hagi resolutsiooni punkt 2 ei ole ehk üldse alternatiivne nõue, vaid tegemist on hoopis kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramise taotlusega või kompromissettepanekuga

tjale vms.

2. juunil
3. a esitas hageja avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja märkis, et

tja kohustus küttesüsteemi vahetamiseks tekkis

1. aastal, hageja paigaldas endale radiaatorid juba
2. aastal. Vahetades radiaatorid enda korteris ei olnud hageja käsundita asjaajaja, kuna ei tegutsenud

tja huvides vaid ainuüksi enda huvides. 11. Hageja märkis, et ei nõua enda kulude hüvitamist, mis tekkisid seoses radiaatorite kunagise paigaldamisega, vaid

tjalt hüvitamist alusetu rikastumise eest hageja arvel. Hageja leiab, et tal on nõue AÕS (asjaõigusseadus) § 72 lg 4 alusel, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega ja

(korteriomandiseadus) § 13 lg 3 alusel, mille kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutusteks suuremaid kulutusi.

§ 13

lg 3 baseerub ka hageja alternatiivne nõue vähendada hageja igakuiseid makseid

tja remondifondi. Seda nõuet võib lugeda ka hageja ettepanekuks

tjale kompromissi sõlmimiseks. Hageja jääb nõuete juurde välja mõista

tjalt hageja kasuks 99,39 eurot või alternatiivselt vähendada hageja igakuised sissemaksed

tja remondifondi kuni 99,39 euro tasaarvestamiseni. 3 Maakohtu määrus

1. Maakohus jättis
2. juuni
3. a määrusega hageja nõude

tja vastu menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. 13. Kohus leidis, et hagis esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu jätkuvalt, et hagejal võiks olla tekkinud

tja vastu nõue 99,39 euro väljamõistmiseks. Hageja on faktilise asjaoluna märkinud, et ühtegi

tja kohustust ta täitnud ei ole, seega hagejal ei saa olla

tja vastu nõuet käsundita asjaajamise sätete järgi. Isegi, kui käsundita asjaajamise sätted siiski kohaldamisele kuuluksid, võimaldab VÕS § 1023 lg 1 nõuda üksnes asjaajamisel tekkinud kulutuste hüvitamist, kohustustest vabastamist ning tasu maksmist, mitte soodustatu poolt kokkuhoitu hüvitamist. Üksnes kulutuste hüvitamise nõudmist võimaldab ka VÕS § 1041. Isegi kui pidada AÕS § 72 lg 4 sätestatud nõude esitamist korteriühistu vastu võimalikuks, nagu on hageja soovinud teha, näeb ka AÕS § 72 lg 4 ette kulutuste hüvitamise nõudeõiguse.

§ 13lg 3 ühtegi nõudeõigust ette ei näe.

14. Hageja on välja toonud, et 99,39 eurot on summa, mille

tja seoses hagejaga kokku hoidis, mitte kulutus, mida hageja oleks seoses

tjaga teinud. Hageja on rõhutanud, et ei soovi nõuda endal tekkinud kulutuste hüvitamist seoses radiaatorite paigaldamisega, vaid nimelt summat, mida

tja hoidis seoses hageja tegevusega kokku. Kohus ei saa asja lahendamisel väljuda hageja nõude piiridest. 15. Kohus leidis, et puudub nõudenorm, mille alusel võiks hageja nõue

tja poolt kokku hoitud 99,39 euro väljamõistmiseks kuuluda rahuldamisele. Hagis esitatud asjaoludel puudub nõudel rahuldamise perspektiiv. Kohus keeldub nimetatud nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna nõudega ei ole selle eesmärki võimalik saavutada.

1. Hageja on esitanud alternatiivse nõude vähendada tema igakuiseid makseid remondifondi. Samal ajal on hageja välja toonud, et võib-olla ei olegi tegemist nõudega, vaid hoopis kompromissettepanekuga. Hageja väited alternatiivse nõude osas on seega vastuolulised ega ole kooskõlas menetlusosalise kohustustega kasutada oma menetlusosalise õiguseid heauskselt ning esitada selge nõue.
2. Kohus leidis jätkuvalt, et hageja taotletavat õiguskaitsevahendit remondifondi maksete vähendamiseks kehtiv õigus ette ei näe. Vastavalt KÜS (korteriühistuseadus) § 15 lg 1 p 2 on korteriühistu liikmete kohustuste ettenägemine sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel korteriühistu üldkoosoleku, mitte kohtu pädevuses. Määruskaebus
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja rahuldada määruskaebus. Ühtlasi palub hageja võtta hagiavalduse menetlusse Harju Maakohtu teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palub hageja jätta

tja kanda.

1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tugineb hageja oma hagiavalduses VÕS § 1042 lg-le 1 (kõrvalise isiku alusetu rikastumine üleandja arvel) ja ka AÕS § 72 lg-le 4, mis reguleerib isiku ja tema kaasomanike vahelised rahalised suhted, võimaldades üleandjale teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seejuures nendib hageja, et korteriühistu on kõikide korteriomanike esindaja ja seega on nõue õigesti esitatud korteriühistu vastu.
2. Hageja märgib samuti, et uute radiaatorite soetamisel tegutses ta enda huvides, kuid tema poolt varem tehtud kulutused küttesüsteemi uuendamisse enda korteris võimaldasid teistel korteriomanikel teha vastav kokkuhoid töövõtjale tasumisest korteriühistu remondifondist. Maakohus leidis vääralt, et hagiavalduses viidatud õigusnormid ei võimalda hagejal esitada kirjeldatud olukorras nõue korteriühistu vastu.
4. juuni
5. a määruses süüdistas maakohus hagejat ebaõiglaselt vastuoluliste nõuete esitamises ja hageja kui menetlusosalise õiguste pahausklikes kasutamises, kuna hageja 4 oma
6. juuni
7. a hagiavalduse täienduses nõustus, et alternatiivset nõuet võib vaadelda kui kompromissiettepanekut.
8. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Siinkohal rõhutab hageja, et faktiliste väidete tõendamist puudutavate asjaolude hindamine toimub alles vaidluse sisulise arutamise tulemusena. Antud juhul asus maakohus analüüsima hageja tõendeid enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Menetluse edasine käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
11. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus jättis põhjendamatult tema hagiavalduse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus jagab maakohtu järeldust, mille kohaselt eeldusel, et hageja jääb senise seisukoha juurde, mille järgi ta ei soovi nõuda seoses radiaatorite paigaldamisega tekkinud kulude hüvitamist, vaid

tja poolt summa hüvitamist, mille

tja hoidis kokku hageja poolt radiaatorite paigaldamisega, siis sellist nõuet ei ole kohtul senise

tja ehk korteriühistu suhtes võimalik rahuldada. Maakohus on õigesti leidnud, et isegi, kui käsundita asjaajamise sätted kohaldamisele kuuluksid, võimaldab VÕS § 1023 lg 1 nõuda üksnes asjaajamisel tekkinud kulutuste hüvitamist, kohustustest vabastamist ning tasu maksmist, mitte soodustatu poolt kokkuhoitu hüvitamist. Ka VÕS § 1041 võimaldab üksnes kulutuste hüvitamist. Isegi kui pidada AÕS § 72 lg 4 sätestatud nõude esitamist teiste korteriomanike asemel korteriühistu vastu võimalikuks, nagu on hageja soovinud, näeb ka AÕS § 72 lg 4 ette kulutuste hüvitamise nõudeõiguse.

1. Kolleegium selgitab täiendavalt, et kohus ei ole hagi perspektiivi hindamisel seotud hageja esitatud õiguslike põhjendustega ning peab hindama, kas hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades on esile toodud faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda alust hagi rahuldamiseks. Maakohus on seetõttu hagejale mitmel korral põhjalikult selgitanud, millistel rahalistel nõuetel oleks esile toodud faktiliste asjaolude korral perspektiivi, kuid hageja ei ole oma nõuet vastavalt kohtu selgitustele muutnud ega täiendanud (tl 24-26, 35-36). Ka alternatiivse nõude osas on maakohus õigesti selgitanud, et sellega ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Eeltoodu tõttu on maakohus õigesti jätnud hageja nõuded menetlusse võtmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
2. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.
3. Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendavad neid määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5